Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse areng koolieelses eas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelkooliea, keeruka, eakaaslaste, omandab, koolieelses, toimingud, eluaasta, eelkoolieas, tool, keerukam, planeerida, kolmeaastane, asesõnad, valju, esemes, suhtumist, rollimäng, võgotski, grupis, konformsus, tsehhi, pedagoog, amos, comenius, 1592, lisas, prantslane, jacques, rousseau, 1712, täiskasvanuga, dietrich, 1748, kvalitatiivselt, arnoldLAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud
teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi
ning neid puudutavatesse faktoritesse. Füüsiline areng Kõige märgatavam on lapse füüsiline areng- lihtsamalt öeldes kasvamine. Muutuvad kehamõõtmed. Näiteks pikkus ja kaal on selgesti mõõdetavad ning sellega seoses ka võrreldavad. Kõik kasvavad ,,omas tempos", siiski on olemas üldised seaduspärasused: kasvatakse alati ,,pealaest jalatallani". Keha muutub järkjärgult, kõige aeglasemalt kasvavad jalad. Kõige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Järgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mõjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest täiskasvanu. (Tankler, M. 25, 26) Füüsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mõjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehva toitumine (kas vähene või lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, võib lisaks kaaluhäiretele tekkida ka tõsine
· harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas. · Mäng kujutlevas maailmas 4-5. a. sõnaline tähistamine · Reeglid- viib uute soovide tekkimiseni Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. 3. psühhoanalüütilised mänguteooriad S. Freud- mäng võimaldab vabaneda hirmudest L. Peller- rollimängud- vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson- 3 sfääri ( arendas edasi Freudi ideid) · autosfäär- keha, nägu- suunanäitaja lapse ego · mikrosfäär- mänguasjad · makrosfäär- mängukaaslased poiste ja tüdrukute mängu erinevus tuleneb nende seksuaalsuse erinevusest. 4. innovatsiooniteooria
· Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites. Beebid hakkavad seostama oma sisemisi tundeid teiste inimeste maailmaga. See seos lubab neil imiteerida ja flirtida ning ümbritseb vanemad ja nende beebid selle rõõmsa intiimse ja romantilise kookoniga. Ent see esialgne teabeesitlus muutub sedavõrd, kuivõrd laps omandab maailma kohta rohkem 5 arusaamist. Selleks ajaks kui laps on saanud 18-kuuseks, on ta konstrueerinud hulga keerulisema ja erineva pildi selleks, et moodustada tervik inimestest ja asjadest. Kolmandaks-neljandaks eluaastaks kordavad nad neidsamu teabeesitusi. Nad lähevad üle inimeste tegude sõnadega selgitamiselt inimeste mõtete selgitamisele ja avastavad, et erinevad inimesed võivad mõtelda erinevatest maailma asjadest erinevalt.
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Sisenemine koolikeskkonda annab võimaluse arendada suhteid eakaaslastega, tekivad sõbrad või vaenlased. Väga oluline lapse arengus selles eas on mängul (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn. poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel
..............................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi. Laps lülitub koolis teise sotsiaalsete suhete süsteemi, kus talle esitatakse uusi nõudmisi ja ootusi. (Neare, 1998, 5-7) 2. ÕPPIMINE ENNE KOOLI Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima. Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused (Uudelt & Rikson, 2010). Negatiivselt mõjub aga täiskasvanu sundimine või lapse hirmutamine kooli või õpetajaga. Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike). 2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli
kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu on tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne.). Kuid juba paari kuu vanuses ilmneb vajadus suhelda ning varsti ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega (nt kõristi), nähtustega, isikutega jne., hakkavadki kujunema motiivid (objekt omandab lapse jaoks tähenduse). Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse. Väliselt samalaadne tegevus võib olla psühholoogiliselt täiesti erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne. Mis võiks aga olla laste motiiviks, kui nad õpivad tunnis emakeelt? Motiivid
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng.
arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega
mitteolulised tunnuseid: nägemus-, kuulmis-, kompimistunnuseid. Umbes 2,5 aasta vanuses liigetakse esemed lastega mingi esemetele omaste oluliste tunniste järgi. Selliste tunnistena lastega järjekindlalt eristatakse ja kasutatakse värvi, vormi ja eseme suurust. Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab erinevate esemetega tegevuse viise (eristada eseme tegevuse objektina, paigutada seda ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku
...........................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga
Hakkab kujunema terviklik kujundiline arusaam ümbritsevast, mis võimaldab lapsel aru saada küllalt keerulistest sõltuvussuhetest ning mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid. Esemete ja nähtuste võrdlemine toimub juba mõtteliselt tuginedes kujutlusele ja mälule. Tekivad püsivad sõprussuhted, mis tuginevad ühistele mänguoskustele ja huvidele, vastastikusele sümpaatiale. Sotsiaalne areng kuuendal eluaastal on soodne üksnes eakaaslaste keskkonnas. Hakkab avalduma sügav ja püsiv huvi sooliste erinevuste vastu. Lapsed hakkavad taotlema, et nende arvamuste ja seisukohtadega arvestataks. Ta tahab ise valida ja otsustada, kuidas probleemi lahendada, kuidas oma tegevust või mängu organiseerida (Sarapuu 1987). Kuueaastasel lapsel on loomulikud õppimiseeldused väga suured: talle on omane tugev jäljenduslikkus, temale toimib täiskasvanu (õpetaja) autoriteet kui oluline õppimisfaktor,
Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu puhul valitseb protsess tulemse üle. Kui laps mängib, siis ta tähele-panu on koondunud rohkem mängu tulemusele kui mängulisele tegevusele, seega tulemus ole nii tähtis kui tegevus
Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda.
3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste
Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam.
Veel üks käsitlusviis, mis võib kaht eelmist hõlmata, on see, et vaatlejad määratlevad mängu või mängulisust erinevate mängu kriteeriumide järgi. Mängu peamised kriteeriumid on mõnu, paindlikkus ja kujutlus.[2] Mäng ja lapse areng Keel ja kõne on omavahel seotud. Ühelt poolt kõne areneb ja aktiviseerub mängus. Teiselt poolt areneb mäng ise kõne mõjul. Laps tähistab sõna abil mängutoiminguid, täiendab puuduvaid esemeid ja kujutletavat olukorda. Vanemas koolieelses eas mängitaksegi mitmeid mänge ainult kõne abil. On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad mängulise toimingud lühemaks ja üldistatumaks ja lõpuks mängitaksegi vaid vaimses plaanis. Seega, mäng soodustab mõtlemise üldist arengut. Loovuse arengu sisukohalt on mäng erakordse tähtsusega, kuna lapsed mängivad paljude erinevate mänguasjade ja esemetega
arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid · Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid · Füsioloogilises tähenduses- meditsiin Aktselerant- vara küpsev Retardant- hilja küpsev. Arnold Gesell- küpsemine ja areng on omavahel seotud. · Lapse huvid ja toimingud liiguvad mööda üha laienevaid ringe, hõlmates alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda. 2. Arengutegurid. Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad. 1. Keskkond või pärilikkus? 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 1. Pärilikkus või keskkond?
Umbes 6-12 aastat lntiimne; vastastikune jagamine Suhtes esineb teadlikkus intiimsusest ja vastastikususest ja see kestab vaatamata väiksematele tagasilöökidele Umbes 9-15 aastat Autonoomne vastastikune sõltuvus Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast. Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised: tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus)
kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal
kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal, et keele omandamiseks on hädavajalik, et lapsega räägitaks aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või haardeulatuses. Sellist rääkimisviisi nimetatakse hoidekeeleks. Laps ei suuda keelt omandada ainuüksi teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult
ja harmoonilisi suhteid. Lasteaias on õpetaja ülesandeks luua õhkkond, kus laps tunneb end • turvaliselt, • väärtustatuna, • tähtsana, • tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, • teab et õpetajat saab usaldada. Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Lapsed, kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ning luua nii lasteaias kui ka edaspidi positiivsemaid suhteid eakaaslastega. Suhtlemine ja suhted eakaaslaste grupis. Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhtest täiskasvanutega. Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima. Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima. Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule.
objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna. Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1
seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende abil suunatakse isiksuse ühiskondlikku käitumist ja neid kasutades reguleerib inimene ka enda käitumist ühiskonnas (Nugin 2007: 38). Võgotski (1976) pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast."Hobse" tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Samal ajal eristab laps ka teatud aspekti oma vaimses representatsioonis hobusest. Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest.
LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
annaabi.ee 
