Vastus leiad õppematerjalist: Klassikaline geneetika kordamisküsimused

Klassikaline geneetika kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millist geneetika haru nimetatakse klassikaliseks geneetikaks?
Miks öeldakse et Mendelil oli oma uurimistöös õnne?
Millised tunnuseid nimetatakse Mendeli tunnusteks?
Millised on puhtad Mendeli tunnused inimesel?
Mis vahe neil on?
Millest on tingitud fenüülketonuuria?
Millest on põhjustatud sirprakuline aneemia?
Miks on ta palju sagedasem troopilistel aladel?
Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered?
Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe?
Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus?
Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel?
Millised võivad olla reesuskonflikti tagajärjed?

Klassikaline geneetika
Vt eksamikogust lk 8, kuidas vormistatakse geneetika ülesandeid + lahenda ülesanded lk 53 ja 54 /6.20; 6.21, 6.22 ja 6.23

Millist geneetika haru nimetatakse klassikaliseks geneetikaks?
Pärilikkuse uurimise meetodid, mida kasutati enne, kui avastati, et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses .

Kes oli Gregor Mendel, millal ta elas ja miks nimetatakse teda klassikalise geneetika rajajaks?
Tšehhimaal töötanud augustiini munk, kes avaldas oma töö 1865. aastal. Ta oli esimene, kes sai jälile tunnuste pärandumise seaduspärasustele.

Mendeli 3 seadust.
I seadus e ühetaolisusseadus - Ristates kahte homosügootset isendit (puhas sort - vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (välimuselt ühesugused). ; genotüübilt identsed, fenotüübilt sarnased.
II seadus e lahknemisseadus - Ristates erinevaid heterosügoote, tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumisel genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine . F2 põlvkonnas tunnused lahknevad.
III seadus e sõltumatusseadus e sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid , mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud . Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.

Miks öeldakse, et Mendelil oli oma uurimistöös õnne?
Kuna ta valis katseteks just herned , mille dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid on kergem hinnata. 7 tunnust, mis ta valis, olid kõik dominantsed . Ta ei puutunud kokku kodominantsusega ega intermediaarsusega, mis oleks tekitanud palju segadust.

Millised tunnuseid nimetatakse Mendeli tunnusteks?
Tunnused, mis päranduvad vastavalt Mendeli seadustele .

Millised on puhtad Mendeli tunnused inimesel?
Maitsepimedus (võimetus tajuda mõrudat maitset ), võime tunda sinihappe lõhna, albinism , lühisõrmsus.

Haploidne kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes.
Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena .
Alleel – geeni eri vorm (A, a, B, b jne)
Geen – kromosoomis paiknev pärivustegur, mis määrab otse v kaudselt ühe v mitme tunnuse arengu. DNA lõik.
Dominantne alleel – alleel, mis surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides
Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel
Dominantne tunnus – dominantse alleeli määratud tunnus
Retsessiivne tunnus – retsessiivse alleeli määratud tunnus
Homosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa)
Heterosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb)
Genotüüp – isendile omane geenide ja geenivariantide kogum
Fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel
Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk

Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus?
Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused.

Intermediaarsus – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide v DNA-lõike
Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus , mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused
Mis vahe neil on? Intermediaarsuse puhul avaldub vahepealne tunnus, kodominantsuse puhul aga avalduvad mõlemad tunnused.

Millest on tingitud fenüülketonuuria ?
Organism ei suuda toota aminohapet fenüülalaniini lagundavat ensüümi.
Miks on tema pärandumist võimalik kirjeldada Mendeli seadustega?
Kui mutantne geen on vaid üks kahest alleelist, siis haigust ei teki, kuna ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt. Kui nii emalt kui isalt saadakse mutantne geen, siis ensüümi toota ei saa.
Ülesanne töölehelt!
a-fenüülketonuuria emal aa, isal Aa ; aa x Aa = aa
A-terve

Millest on põhjustatud sirprakuline aneemia ?
Punalibled on ebatavalise sirpja kujuga (tavaliselt kausjad). Haigus tekib mutatsiooni tõttu hemoglobiini tootvas geenis.
Miks on ta palju sagedasem troopilistel aladel?
Malaaria on seal väga levinud, sirpraksed punalibled muudavad inimese vähem vastuvõtlikumaks sellele haigusele.
Ülesanne vihikust.

Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega?
Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid . Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks.

Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered?
Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest.

Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe?
Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus.

Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne.

Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus?
Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist.

Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel?
Kui ema veri on reesusnegatiivne (ei sisalda antigeeni) ja loote veri reesuspositiivne (sisaldab antigeeni). Võib toimuda vereülekande, abordi v trauma tagajärjel v sünnitusel.
Millised võivad olla reesuskonflikti tagajärjed?
Võõra antigeeni sattumisel ema organismi, hakatakse selle vastu tootma antikehi. Lootel võib tekkida aneemia.

Tööleht Mendeli seaduste rakendused täita mõlemalt poolt!

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 22 allalaadimist

Klassikaline geneetika kordamisküsimused #1

Klassikaline geneetika kordamisküsimused #2

Klassikaline geneetika kordamisküsimused #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wezz Õppematerjali autor

Klassikaline geneetika kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

Bioloogia

docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

Antibiootikumiresistentsus – bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siirdatud uusi geene Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis II Klassikaline geneetika. Millal avastati rakk, imetaja munarakk, DNA sekundaarstruktuur? 17.saj nägi R. Hooke esimest korda rakku. Imetaja munarakk avastati 19.saj E. von Baeri poolt. DNA sekundaarstruktuur avastati 20.saj. Millal elas ja millega tegeles G. Mendel? G. Mendel elas 19.saj. Ta oli munk, kes avastas seaduspärasused, mis kirjeldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad. Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus

Kategoriseerimata

docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

Kategoriseerimata

docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

Kategoriseerimata

docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

Bioloogia

docx

Geneetika alused ja ajalugu, soogeneetika, pärilikkus ja muutlikus

Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainul

Geneetika

docx

BIOLOOGIA - GENEETIKA

MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organ

Bioloogia

ppt

mendeli i ja ii seadus

• Uuris 7 tunnuse (seemnete pind ja värvus, kaunade pind ja värvus, õite värvus ja asend, varre pikkus) pärandumist ~28 000 taimel Gregor Johann Mendel (1822-1884) • Valides hoolikalt, milliseid taimi omavahel ristata, avastas ta, et tunnused päranduvad paarikaupa. • Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub fenotüübis ainult üks tunnus igast paarist • Mendel avastas geenid kui pärilikkuse püsivad tegurid Geneetikaülesannete sümbolid Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). P – parentes (vanemad) F – filia, filialis (tütar ja poeg) x – ristamine http://www.taskutark.ee/m/mendeli-seadused/?auth=dGFz a3V0YXJr F1, F2, F3 – põlvkonnad. Monohübriidne ristamine • Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist , mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. • Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes

10,klass

Rohkem sarnaseid