Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt
_d__ 13. Tiina Tarvas sai maavalitsusest oma töö eest 1000 krooni. Ta hoiustas selle summa kommertspangas. Nõutav reserv oli sel ajal 20 %. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi? a. 200 EEK b. 800 EEK c. 2000 EEK d. 5000 EEK __d_ 14. Rahaasutused a. võtavad vastu ja säilitavad ainult äriettevõtete hoiuseid. b. võtavad vastu ja säilitavad hoiused ainult hoiuarvete vormis. c. peavad laenudelt teenitud intressi ebaoluliseks tuluallikaks. d. Võtavad vastu hoiuseid ja annavad laene. 3 Junior Achievementi Arengufond
Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt
·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või
Louis XIV ajal muutusid nii poliitiline kui rahandussüsteem äärmiselt jäigaks.Kulukad sõjad ja hiigelsuur alatine sõjavägi tegid riigikassa tühjaks.Õukondlased Versailles`s harrastasid hiilgavaid ekstravagantsusi.Rahanduses valitses segadus, mille põhjustasid maksukogujad, kes olid selle koha endale ostnud vastutasuks kogutavatelt maksudelt tehtavate kärpimiste eest.Prantsusmaa krediidireiting pankurite juures oli madal ja valitsus pidi maksma kõrgeid protsente kõikidelt laenudelt. Seitsmeaastase sõjaga ei võitnud Prantsusmaa Euroopas midagi ja kaotas suurema osa oma meretagustest valdustest.Kaks üheaegset sõda, Euroopa mandril Friedrich Suure vastu ja koloniaalsõda oma suure rivaali Suurbritannia vastu mere taga, olid Prantsusmaa täiesti välja kurnanud.1774. aastal surres olevat Louis XV toonud kuuldavale lausungi "Pärast mind tulgu või veeuputus."Tema järeltulija Louis XVI polnud kaugeltki see sihikindel valitseja, keda Prantsusmaa vajas
haldamisega seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust. Grupi puhas intressitulu vähenes 60,8% ja ulatus 17,5 miljoni kroonini. Teenustasutulu kasvas 63,1% ja ulatus 21,2 miljoni kroonini. Teenustasutulude struktuuris kõige olulisemad olid: · maksetega seotud teenustasud 55,7%;
3 Eluruumidena kasutava korteri võõrandamisest saadud kasu- ei maksusta. Lk 2 4 Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi väärtpaberi võõrandamisest saaud kasust maha arvata samal perioodil väärtapaberite võõrandamisel saadud kahju-ja, lk 3 5 Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad- Erisoodustused õppelaenu intressid puhkusetasu või puhkusetoetus laenudelt saadud intressid 6 Maksustavast tulust võib maha arvata Elamu või korteri soetamist laenu ja kapitalirenti intressid(liisingu) lk6 Sõbrale makstud intressid 7 Füüsilise isiku peab tuludeklaratsioon täita ja üle anda maksuametile millal...lk 9- hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31 märtsiks.... 8 FIE võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, realiseerimisest saadud
Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimä EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5%
46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine 52. Heidutatud töötajad on sellised inimesed, kes on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53
2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele 5 Arvestatud palkade järgi sots. maksu 6 Arvestatud tööandja töötuskindl.makset 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve KM 8 Kingitud OÜ-le YYY 8 Arvestatud kingituselt TM 20/80 9 Arvestatud intresse saadud laenudelt 10 Müüdud ostjatele toodangut 10 Ostjatele müüdud toodangu KM 11 Laekus A/kontole ostjatelt võla katteks 12a Jagatud aruandeaasta kasumist 5% reservkapitali 12b Jagatud aruandeaasta kasumist 20% dividendideks 12c Aruandeaasta kasumist kantud eelmiste per. jaot. kasumisse 13 Arvestatud dividendidelt tulumaksu 20/80 14 Kantud TKKK-le kõik kulud 15 Kantud TKKK-le kõik tulud
c. Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud: d. Netoeksport (X - M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit. 32) Sissetulekute lähenemisviis : SKP sissetulekute meetodil leitakse järgmiste komponentide summana. a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b. Rent - tasu maa kasutamise ees c. Intressid, mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto)
endaga toime tulla. 8. Mis on riigieelarvele aluseks? Millest tulevad riigieelarve peamised tulud? Riigieelarve alsuseks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Peamised tulud on riiklikud maksud vastavalt maksuseadustele; lõivud ja trahvid vastavalt seadustele; tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt; intressid laenudelt ja pangakontodelt; riigiasutuste muu tulu; muud seaduses ettenähtud riigi tulud. 9. Miks on eelarvetasakaal oluline? Et ei tekiks võlgasid ja ei liigutaks pankroti poole 10. Kõrge ja madal maksukoormus. Eesti maksukoormusest kirjuta . Enamasti mõõdetakse maksukoormust suhtena SKPst. Madal maksukoormus suurendab
raamatupidaja ning teostab juhatus. Iga kuu lõpus on kõikide maksude kohta väljatrükid pearaamatust maksude arvestamise kohta, deklaratsioonid ning nende parandused. Iga kuu lõpus on lisatud aruannete kausta maksuametist kontode väljatrükid võrdlusandmetega. 14 5.5 Muud võlad Muud võlad jagunevad alljärgnevalt: võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, muud võlad. Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi. Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel.
välismaiste. tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! – • Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s
Tegelikult võtavad paljude maade kaasaegsed pangad jooksevkonto või tsekikonto hoiustajatelt peale tsekiraamatu maksumuse ka mõõdukaid teenustasusid. Seda tasu põhjendatakse sellega, et peale vältimatute kulude katmise võimaldab pank ka kõigil selle kategooria hoiustajatel mugavalt makseid teha. (Ahmad 1980:49) Jooksevkonto hoiuste selline kohtlemine lahendab põhilise probleemi, mis intressivaba pangandusega seoses inimestel esile kerkib. Selle hoiuse kategooria fondidest tehtud laenudelt ei võta pangad mingit tasu. Pangad saavad klientidelt teenustasudena sisse nõuda mõõduka summa, mis kataks raamatupidamiskirjete ja teiste lühiajaliste laenude protsessis tehtavate vältimatute toimingute kulud. Kui pankadel on peale seda, kui on arvestatud rahavahendite keskpanga nõutud kohustusliku likviidsusega, ikka veel üleliigset likviidsust võivad nad selle kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on
kajastatakse sellel real ainult konsolideerimata aruannetes) Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Muud finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud)
Muutuv kulud 842799 1132308 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides) 2010 2009 Intressitulud 169 22 Intressikulud -259 078 -167 461 Intressikulu laenudelt 0 -12 988 Muud intressikulud -259 078 -154 473 Muud finantstulud ja -kulud -22 439 -31 853 Kokku finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 31
Pank kui ettevõte Vastavalt Eestis kehtivale seadusele võib pank tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna. Erinevalt tavalisest aktsiaseltsist on krediidiasutuse asutamisel sissemakstav aktsiakapital olema tunduvalt suurem: 25 000 euro asemel vähemalt 5 000 000 eurot. Kuigi see summa on suur, moodustab omakapital pankade finantsstruktuuris väikese osa, tavaliselt alla 10%: domineerib võõrkapital, seal hulgas klientidelt kaasatud hoiused. Pankade peamiseks tuluallikaks on laenudelt teenitavad intressitulud. Samuti on tähtsal kohal pakutavate teenuste pealt võetavad tasud ja finantsinvesteeringutega seotud tulud. Teenused SEB SWEDBANK BIGBANK LEPINGUTASUD 30 aastat Kuni 30 aastat 30 aastat INTRESS 7% 10% 9,9% TINGIMUSED LEPING LEPING LEPING
Otseinvesteering Peamine allikas on valuutavahetus arvestustest. Valuutavahetuse arvestuste klassifitseetimine võimaldab töötajatel eraldada otseselt vastuvõetud kapitali ettevõtte osalusest (liigitatakse otseinvesteeringuteks) alates laekumistest fondidest, sisseostudest, omandiõigustest, väärtpaberitest (liigitatakse portfelliinvesteeringuteks). CBB võtab ka arvele investeeringuid kaupades, raporteeritud ekspordi ja impordi satistikast. See võtab arvele muutuse laenudelt omakapitaliks ja kasumi investeeringutelt, mis on tuletatud CBB väliskapitali osakonna arvestutest. Kirjed hõlmavad pikaajalisi ettevõtetevahelisi laene, kuid mitte ettevõttevahelisi kaubanduse krediiti. 14 Portfellinvesteeringud Allikaks on valuutavahetuse arvestamine. Kirjed omandiväärtpaberite kohta hõlmavad kõiki omakapitali tehtud investeeringuid börsi kaudu. Muud investeeringud
Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele. 5. Eesti Panga tulud ja kulud Tulud: Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt Emissioonitulud Tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt Kulud: Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid Välistehingute kulud Välislaenude intressid ja muud kulud Kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega
loodud RKP väärtus on võrdne antud riigis välismaiste tegurite poolt loodud SKP-ga. 6.3 RKP arvestamine lähtudes tuludest Makromajanduse levinuim tulunäitaja on RAHVATULU. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. palk tasu tööjõu teenuse eest ja kasum ettevõtte omaniku tulu; rent tasu maa kasutamise eest; intressid intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud Lisaks eelpool loetletud tulukomponentidele sisaldab RKP veel kahte komponenti: Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks.
enamasti suurte toostusriikide (nt USA ja euroala) valitsuste volakirjad, siis euro kattevaraks voivad lisaks volakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, nagu naiteks laenud pankadele. Peale pangatahtede emiteerimise vastutab Eesti Pank ka nende ringlusse andmisele jargneva tootlemise eest. 51. Eesti Panga tulud ja kulud Eesti Panga tuludesse kuuluvad: 1) intressid valismaale paigutatud valisvaluutareservidelt; 2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt; 3) emissioonitulud; 4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt. Eesti Panga kuludesse kuuluvad: 1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid; 2) välistehingute kulud; 3) välislaenude intressid ja muud kulud; 4) kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega; 5) rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud; 6) põhivara amortisatsioon;
Lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine 74 000 - õiglasele väärtusele (lisa 1) Intressitulud pangaarvelt 2 300 2 100 Finantstulud sidusettevõtetest (lisa 5) 137 253 214 600 Finantstulud kokku 213 553 216 700 Intressikulud laenudelt ja liisingutelt -494 641 -382 000 Finantstulud ja kulud kokku -281 088 -165 300 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega Aktsiaseltsil Simpel puudub kontrolliv osapool. AS YYY ja AS ZZZ on AS Simpel sidusettevõtted. 2008 2007
nautides eksporditulusid. · Majanduslik mõistlik käitumine - kapital voolas vaesematesse riikidesse, kus oli paremaid investeerimisvõimalusi. · Tasakaalustamatus kasvas liiga suureks. · 2008.a. Saksamaa jooksevkonto ülejääk oli 7% SKPst, samal ajal perifeeriariikide jooksevkonto puudujääk oli üle 10 % SKP-st. · Selline tasakaalustamatus ei saa kaua kesta. · Risk teha halbu investeeringuid ja saada kahju perifeeriariikidesse tehtud laenudelt kasvas. · Risk realiseerus tuumikriikidest välismaale investeeritud kapital ei andnud soovitud tulu vaid tõi kaasa suure kahju. · Valdav on arvamus, et kriisi peamine põhjus on avaliku sektori suutmatus hallata riigi rahandust. · See on liiga lihtsustatud vaade erasektoril on oluline roll, · Riigiti olukord väga erinev. · Kreeka avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat).
2. lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. Aasta lõpul tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1.juuniks esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule. 47. Nimetage suurimad tululiigid ja nende osatähtsused riigieelarves. Riiklikud maksud (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49
finantsinvesteeringutelt kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud
SKP = C + I + G + (X - M) Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: · Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) · Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest · Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud · Kasum, on see osa, mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide 2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks.
Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 5.2. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 28 Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste
pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi Kasum/kahjum finantseerimis- ja muutustest investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja
mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või
muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 48 kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) Kasum/kahjum finantseerimis- ja 37, 48 valuutakursi muutustest investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit antud ja saadud laenud)
valmistatud toodang kajastus lõppväärtuses. Näites ongi see 2.5 rahaühikut. 6.3 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TULUDEST Makromajanduse levinuim tulunäitaja on RAHVATULU. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk tasu tööjõu teenuse eest; 2) rent tasu maa kasutamise eest; 3) intressid intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. 21 RT = palgad + rendid + laenutulud 1. Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse
3. sihtkapitalid ja sihtfondid Seadusega on paika pandud ka EP põhikapitali suurus 1 000 000 EEK. Välisvaluuta reservise hoidmise suhtes kui EP saab Euro ala liikmeks, siis toimub nendega tehingute tegemine Euroopa Keskpangast saadud juhiste alusel. EP tuludest ja kuludest mõni sõna: tulude hulka kuuluvad intressid, mida teenitakse välismaale paigutatud valuuta reservidest, eelkõige krooni kattevara pealt. Teenitakse intresse teistesse pankadesse antud hoiustelt ja laenudelt. Raha emiteerimisest teenib tulu. Ka tehingutest valuuta väärtpaberitega ja tagatistega. Loetelu ei ole ammendav. Kulud: EP hoiustatud summadelt makstavad intressid kommertspankade poolt paigutatud vahendid, välistehingutega seotud kulud konverteerimisega seotud tulud, välislaenude intressid, rahatähtede ja müntide valmistamine ja käibelelaskmine, haldus- ja majanduslikud kulud, põhivara amortisatsioon.
20 Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid. Muude finantstulude ja -kulude kirjel kajastatakse finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. (RTJ 2, lisa 2)
a) Miks võiks aktsiate tagasiost olla positiivne märk ettevõttest investoritele kui alternatiiv oleks lihtsalt välja maksta dividende? Lahendus: Seminaris sai viidatud sellele, et see võib olla signaal ettevõtte alahinnatusest. 2. Ülesanne (jääkdividend) Ettevõtte ärikasumiks (EBIT) prognoositakse 2 milj eurot. Ettevõtte kogu kapitali struktuuris on laenude osa 50%. Ettevõtte tulumaksumääraks on 40%. Ettevõte maksab 10% intressi pikaajalistelt laenudelt, mille suurus on 5 milj eurot. Ettevõttel on kokku ringluses 10 milj aktsiat. Ettevõte kavandab pikaajalist investeeringut, mille investeeringu suuruseks on prognooside kohaselt 1,2 milj eurot ning mida finantseeritakse tuginedes olemasolevale kapitalistruktuurile. Kui ettevõte järgib jääkdividendipoliitikat, milliseks kujuneks sellisel juhul ettevõtte oodatav puhaskasum, dividendide väljamaksutase (payout ratio), dividend aktsia kohta (DPS, ehk dividend per share). Lahendus:
*kodumajapidamised, *muu maailm. 3.2.Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud Kasum, see on see osa , mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja
Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume, kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 8.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni
kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume kui me loobusime selle müümisest. Raamatupidajad lisavad kuludesse ka intressi, mida makstakse füüsilise kapitali soetamiseks tehtud laenudelt. Majandusteadlane käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 5.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik
kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud (kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis). 2.1.1.2 Intressid 7 Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus. Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt
Tavalise müügi korral on tehing ühekordne ja lõplik, repo korral lepivad ostjad ja müüjad kokku võlakirja tagasiostu kuupäeva suhtes. Rahapakkumine väheneb, kui keskpank müüb valitsuse võlakirju ja rahapakkumine kasvab, kui keskpank ostab võlakirju kokku. Viimasel juhul tõusevad võlakirjade hinnad ja intressimäärad alanevad. 2. Intressimäära muutmine. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimäär. Kui keskpank tahab suurendada rahamassi, siis ta alandab diskontomäära. Keskpanga selline käitumine innustab kommertspanku keskpangast laenu võtma ja kasutama saadud vahendeid laenude andmiseks. Rahahulga kasvu korral alaneb üldine intressimäär. 3. Välisvaluuta ost ja müük. Keskpank võib osta kommertspankadest välisvaluutat, suurendades sellega
annaabi.ee 
