August Kitzberg (1)

AUGUST KITZBERG
(1855-1927)
Jutustused.
Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos „Maimu”, oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses.
Paljumängitud komöödiale „Rätsepa Õhk” külajutt „Rätsep Õhk ja tema õnenloos”. Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust.
Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu –„ Veli Henn ” ja „Hennu veli”. Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad.
Näidendid.
Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatri sündi.
„Tuulte pöörises” (1906) on ühekorraga armastus- ja ideedraama.
Draamat „Kauka jumal” ( esietendus 1912) kannab üks Kitzbergi põhiteemasid-raha võim ja raha needus .
Kitzberg kirjutas ka rahvapärimustest ja arhetüüpidest lähtuvaid näidendeid. Niisugune on „ Libahunt ” (esietendus 1911), tema tähtsaim draamateos, mis kuulub meie lavaklassika südamikku.
FAKTE JA VÄITEID.
1) August Kitzberg on sündinud 1855.aastal Laatre vallas Pärnumaal.
2) Kitzbergi tähtsamad teosed on tragöödia „Libahunt” ning draamad „Kauka jumal” ja „Tuulte pöörises”.
3) „Libahunt” esietendus 1911.aastal Pärbu „Endlas”, sellega avati uus teatrihoone ja alustas tööd Pärnu kutseline teater.
4) „Libahunt” on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend.
5) „Libahundi” põhjal on loodud ka samanimeline film (režissöör Leida Laius) ja balett „Tiina” ( helilooja Lydia Auster ).
6) August Kitzberg suri 1927.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.