on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tegevusaladeks vihmametsades on puuraie, maavarade kaevandamine ning turism. keskkonnaprobleemid Peamisteks keskkonnaprobleemideks vihmametsas on asulate laastamine, metsade häving ning see kutsub kaasa maapinna ärauhtumise ehk erosiooni.
Globaliseerumine- ehk üleilmastumine.. on maailma vastastikuseseotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonna alaste protsesside kaudu. iseloomustavad näitajad : riigi sisemine kogutoodang, osalemine ÜRO rahumissioonidel, Interneti ühendus kodudes, rahvusvaheliste telefonikõnede arv jne. Pos. Suureneb rahvusvaheline konkurents, riigid vähendavad kaubandusbarjääre Neg. Loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine, rahvusvaheline konkurents sureb välja, maailm muutub ''väiksemaks'' GATT tolli ja kaubandusliit 1948, reorganiseeriti ümber WTO'ks 1955. IMF rahvusvaheline valuutafond 1944 NAFTA üks maailma suuremaid kaubandusühendusi, p-ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon 1944 ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon 1967 APEC Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum, 1989, 21 liikmesriiki
(slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohaselt peaks 2050. aastal Maal elama kümme miljardit inimest. 5. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? (slaid 18) ● Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne ● Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed ● Üldine elukvaliteedi langus 6. Loomulik iive kui rahvaarvu muutust iseloomustav näitaja. Missugustes maailma piirkondades on see suurim? väikseim või lausa negatiivne? Loomulik iive on elussündide ja surmade vahe. 7. Teada 3 maailma suurimat riiki rahvaarvult, kahel esimesel ka rahvaarvu. Kui suure osa moodustavad maailma rahvaarvult 10 esimest riiki kogu maakera rahvaarvust
püsipõllundusele; looma- segatalud; hiljem suurtalud ja taimekasvatuse suurtalud ühendamine (sõnniku kasutamine) Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade Arenevad laastamine; metsatööstuskompleksid puidupuudus viis ehk klastrid metsakomplekside tekkeni Energia - Loomade jõu ja puidu Vee ja tuule Industriaalühiskond +
KU TOOTMISE PUUDUB SUURTALUD, FARMID, SUURTALUD, FARMID; KALLIS ÜHENDATI LOOMA- JA ARENG RANTSOD TOODANG JA VALMISTOODANG TAIMEKASVATUSED SUURMETSADE LAASTAMINE: ALEPÕLLUNDUSE TARBEKS 1) INIMKOND KASVAB ARENEVAD METSANDUS PUUDUB PÕLETATI JA RAIUTI METSA KIIREMINI, 2) MASINAD, METSAKOMPLEKSID MAHA
Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad monopoliseeruvad Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, kLaieneb turg Arenenud riikidele mõju: + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levikeskkonna saastamine Arengumaadele: Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid
keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale. Linnades valitses vaesus ja feodalism. Linnad olid põhilised kaubateedel asuvad keskused. Linnades oli palju näljahäda, haiguseid ja surma. Seda selletõttu, et lihtrahvale ei pööratud eriti tähelepanu ja nad olid ,, väärtusetud". Keskajal leidsid aset ka ristisõjad, mis olid laastavad ja suurte ohvrite arvuga. Jällegi mängisid põhilist rolli feodaalid oma armeedega, kuigi, kui varem oli nende põhitegevus laastamine, siis nüüd järgiti rüütlieetikat. Usun, et rüütlieetika aitas mõnes mõttes kaasa ka rahvaste suuremale rahulolule ja kergemale elule, seda siiski vaid ristiusku rahvastele, kuna nende vastu ei korraldatud enam rüüsteretki, neid ei tapetud enam niiöelda lõbupärast, feodaalid ei kasutanud rahva peal oma suurt võimu niipalju ära. Rüütli seisus oli alus rüütlikirjanduse tekkele, mis mängis kindlasti rolli kultuuri arengus.
dus. arenes. (segatalud) ja putukatõrjed. Agraarreform masinad. . 9.Metsandu Pole Põletati et Raiuti Metsade Metsakompleksid. Raiutakse s saada metsa. laastamine. metsa palju. põllumaa Laastavalt. d. 10.Energia Pole Puit ning Puit. Süsi ning Elekter, kivisüsi, Elekter, kasutajaliig sõnnik. Tuulikud, puit. nafta, maagaas. kivisüsi, nafta, id vesiveskid, maagaas, loomad
maadele: Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka,; Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste areng teeb suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks; Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut. Arengumaad: Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse ning nende mahajäämus suureneb veelgi. Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.* a) iseseisev industrialiseerumine- üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud b) sõltuvindustrialiseerumine- üleminek on teise riigi poolt peale surutud, arendades endale kasulikke majandusharusid ning riigi kui terviku areng on ebaühtlane. Majanduse arengu eeldused: kapitali olemasolu, tööjõu hulk ja kvaliteet, laenude võimalused, toetused, soodustused agraarühiskond- ühiskonnakorraldus, kus inimeste
Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levik 8.GLOBALISEERUMISE MÕJU ARENGUMAADELE + Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende
Sõjakuriteod on sõjapidamise seaduste või tavade rikkumised; sinna hulka kuuluvad okupeeritud territooriumilt päritolevate või seal asuvate tsiviilelanike mõrvamine, jõhker kohtlemine või nende küüditamine sunnitööle või muudel eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine. Näiteks toon taas eelmisel aastal toimunud Vene-Gruusia konflikti. Seal koheldi jõhkralt ja mõrvati Gruusia tsiviilelanikke. Võrreldes möödunud sajandiga on pannakse toime vähem inimsusevastaseid kuritegusid, näiteks pole küüditamist ja holokausti, kuid siiski on kuritegusid liiga palju ja näha ei ole muutusi paremuse poole.
nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks.
sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane taime ja loomaliike kõige rohkem; paljud linnud talvituvad vihmametsades; Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maaalalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks
J.Laidoner- Eesti esimese jalaväediviisi ülem 1918. aastal, Vabadussõja sõjavägede ülemjuhataja J.Kuperjanov- eesti väejuht, mobilatsioonikava P.Bermondt-Avalov - tahtis kukutada Läti valitsust J.Pitka- Eesti Kaitseliidu asutaja ja organiseeija. E.Põdder- tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste maradööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. R.von der Goltz- Landeswehri väejuht
tagajärjed rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) Tööpuudus, odavam toota arengumaades Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) Kuritegevuse levik, haiguste levik 8.GLOBALISEERUMISE MÕJU ARENGUMAADELE + Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse
Meedia ei surunud oma seisukohti eriti peale, pidades tähtsamaks erapooletuid sõnumeid. Subjektiivse arvamuse avaldamiseks oli eriline ajakirjandslik zanr, veste, mille raames jagasid lugejaga oma mõtteid Milli Mallikas (Hugo Raudsepp), Jaan Kägu (Ernst Joll) jt. Väljamõeldud mõlgutajad. Tähtsaks kõneaineks oli poliitika, erakondade kemplemised ja väidetavad korruptsioonijuhud. Meeli köitsid konkreetsed probleemid: usuõpetus, metsade laastamine, ,,vene vaimu" jääknähud sõjaväes, majanduskriisiaegne tööpuudus, nn. riigitüdimus ja igatsus ,,kõva käe" järele, madal iive jm. Elavalt arutati ka välisuudiseid, Tutanhamoni hauakambri avastamisest ja ,,vaarao needusest" kuni Hispaania kodusõjani. Oluline teema oli mod, seda nii riietuses kui harrastustes, Harrastustest nihkus esikohale sport. Moodi läksid ka suvitamine ja suvemaja ehitamine, samuti matkad ja ekskursioonid.
turuletulekutTeatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevadRahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailma piirkondadesseMigratsioon võib tööturu tasakaalust välja viiaOn vähenenud väliskaubanduse barjääridVõivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahelSuurenenud on kapitali ja tööjõu liikumineArengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamineTranspordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud väiksemaks Ülesanded: 1. Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide: Vähendab: Informatsiooni ühtlustumine, levik. Erinevates riikides on võimalik osta samu kaupu Suurendab: mahajäänud riikidesse ei investeerita, vahe suureneb 2. kuidas avaldub globaliseerumine Eestis? 2 näidet.
tootmise areng rändkarjakasvatuselt tekkisid segatalud; hiljem spetsialiseerunud püsipõllundusele; looma- ja suurtalud suurtalud taimekasvatuse ühendamine Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade laastamine; Arenevad puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond +
KAVA 1. Demograafilise ülemineku etapid (vananemine, kaasaegne) 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 3. Haridustase ja hõive 4. Ränne 5. Linnastumine Rahvaarvu kasv kui globaalprobleem Ressursside nappus - koormus põllumaa põhjaveele - muldade hävimine - puhta joogivee nappus - toiduainete nappus - metsade laastamine Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus (nakkushaigused) Eesti rahvastiku tihedus on 32 inimest ruutkilomeetril.
maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47% 2005. a. andmed Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel) Soome 66% Kanada 27% Rootsi 60% Prantsusmaa 24% Eesti 46% USA 23% Läti 43% Taani 11% Leedu 30% Holland 10% Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28%
sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku usku ning saksastamine Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Taani kuningas asus protestante toetama Katoliiklastest kogus üle 100 000 mehelise palgasõjaväe Albrecht von Wallenstein katoliiklaste pooldaja Gustav II Adolf protestantide pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes purustasid katoliiklaste väed Lützeni lahingu võitsid rootslased, kuningas Gustav II suri Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Lisaks Rootsile astus protestantide poolele Prantsusmaa Saksamaad laastati üha rohkem Ferdinand III võimuletulek (1637. a) võimaldas alustada läbirääkimisi Vestfaali rahu (1648 a.) Kinnitas usurahu põhimõtteid. Tunnistati ka kalvinismi. Saksamaal
Neljas ristisõda toimus 1202-1204. See oli viimane suur ristisõda, otseseks juhiks oli Rooma paavst. Põhjuseks püha maa ning osaliselt ka Konstantinoopoli vallutamine, kuna see linn tõrkus Rooma kiriku vastu ja oli ennast vihaaluseks teinud. Sõdijate sõjavägi kaldus tänu veneetslastele (raha saamine ning osalt ka selleks, et Bütsants pidas tänu oma suurele laevastikule kogu merd enda omaks) teelt kõrvale ning vallutas Konstantinoopoli. Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii et laastajad said ühe silmapilguga vaestest tulnukatest rikasteks kodanikeks. Pärast Bütsantsi vallutamist hakkas vaikselt vaibuma soov idamaades ristisõdu pidada. Moslemite tugevneva surve all kuivasid ristisõdijate valdused Lähis-Idas kokku. 1291. aastal langes ladina kristlaste viimane linn Akkon moslemite kätte
Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid
Negatiivsed küljed: · Väiketootjad tõrjutakse turult välja, suurfirmad võivad monopoliseeruda. · Välisinvesteeringuid ei tehta vaestesse mahajäänud ebastabiilsetesse piirkondadesse. · Teatud piirkondades tekib tööjõupuudus. · Suurenev migratsioon toob kaasa kultuuridevahelised konfliktid. · Võib tekkida tööpuudus (tootmise ümberpaigutamise tõttu). · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. Globaliseerumise näitajad: Majanduslik · Välisinvesteeringute hulk riigis · Rahvusvaheliste firmade arv riigis · Ekspordi/impordi maht ja struktuur Poliitiline · Osalus erinevate organisatsioonide töös · Esindused välisriikides · Osalemine ÜRO missioonides Sotsiaalne · Turistide hulk · Rahvusvaheliste kõnede arv, rahvusvahelised ülekanded · Interneti kasutajate arv Näited globaliseerumisest:
- Roomas elas suhteliselt kitsal alal koos 1,25 miljonit inimest - Augustuse ajal loodi 70 000ndest mehest koosnev tuletõrjeüksus, millekasutegur jäi väga väikeseks - ühe amfiteatri kokkuvarisemisel jäid sandiks või said surma 50 000 inimest - Roomas olid kitsad ja käänulised tänavad ning korrapäratud majaderead - 64. aasta tulekahju kokkuvõte : linna neljateistkümnest religioonist jäid puutumata ainult 4, seitsmes jäi laastamine teatud piiridesse. Kolm olid maatasa tehtud - hakkas levima hävimatu legend,et Nero olevat ise Rooma põlema pannud. - Nero võttis linna ülesehitamisel aluseks uue linnaplaani laiad, täisnurkade all lõikuvad tänavad, mida ääristasid mõlemalt poolt ühekõrgused, 21-24. meetri kõrgused majaderead. - Piso vandenõu : 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema. Plaan nurjus - roomlased kiusasid taga kristlasi ja juute ( Nero õhutusel )
lubjarikast ning lubjavaest niidulaiku, on tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega. Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks
vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus B. Šeremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks.. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a
150 inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude 151 väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. 152 153 7. Keskkonnaprobleemid 154 Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt 155 vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, 156 samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse 157 rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie 158 oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna 159 mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva 160 endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? 161 Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti 162 välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt 163 juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks
4.Ristisõda Paavst Innocentius III. Korraldas ristisõdu ka Eesti Läti aladel. Ristisõdijad koondusid Veneetsiasse ja seal lepiti kokku, et Veneetsia kaupmehed viivad ristisõdijad oma laevadega Konstantinoopoli alla, kuid ristisõdijad samal ajal peavad aitama Veneetsia kaupmehi võitluses mereröövlite vastu. Seda tehtigi. 1204 vallutasid ristisõdijad tormijooksuga Konstantinoopoli ja see laastamine seal oli julm ja põhjalik. Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega. Toimus ka laste (712aastased) ristisõda aastal 1212. Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulid lapsed kokku ja läksid sõtta. Umbes 30 000 last jõudis Prantsuse sadamalinna Marseille'. Edasiminekuks laenati laevu sealsetelt kaupmeestelt. Kokku oli 7 laeva, kuid selleasemel, et jõuda Jeruusalemma, randusid osa laevu Sardiinias, osa Egiptuses. Mõlemal juhul müüdi lapsed orjadeks
nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. 8
haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ei esine. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. Keskonna probleemid Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Vihmamets kasvab tagasi väga aeglaselt ja vaevaliselt. Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui mets maha raiuda ja maa põlluks või karjamaaks teha. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni. Kokkuvõte
tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Keskkonnaprobleemid Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii
ühegi seaduse vastu võtmiseta. Jemeljan Pugatsov oli Donimaa kasakas talurahvasõja ( 1773 - 1775 ) eesotsas. Nimetas end troonilt kõrvaldatud Peeter III-ks. Lubas võimule saades rahvale paremat elujärge , maad ja vabadust. Peale ülestõusu ta võeti kinni ja hukati. Pt. 10. Eesti 18. sajandil Eestimaa ja Liivimaa 17. sajandil Eestimaa - Põhja Eesti ( kuulus Rootsile ) Liivimaa - Lõuna Eesti ja Põhja Läti ( kuulus Poolale ) Põhjasõja tagajärjed Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad hävinud, linnad rüüstatud, mõisad viletsas seisukorras, kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus ) Balti erikord Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele.
Perekonnaseadused, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimine, piirangud abiellumisel või lahutamisel, peretoetused, lisapuhkused vanematele, soodustused töötamisel, aga trahvid ja muud majanduslikud meetmed. LISAKS Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus Rahvaarvu kasvamise tagajärjed Rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus, nälg (eriti arengumaades) piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Keskkonnaprobleemid Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks
Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3
Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi
transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" NEGATIIVSED rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine Kasutatud kirjandus http://digitalcommons.macalester.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1447&context=m http://et.wikipedia.org/wiki/McDonald's http://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola http://et.wikipedia.org/wiki/BMW http://et.wikipedia.org/wiki/Giorgio_Armani http://et.wikipedia.org/wiki/Walt_Disney http://et.wikipedia.org/wiki/Elvis_Presley http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson http://et.wikipedia.org/wiki/Whitney_Houston http://et.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe
vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus + oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis? palju rahvusvahelisi ettevõtteid suur import pangad kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem
suurenevad Rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha Migratsioon võib tööturu tasakaalust välja viia kõikidesse maailma piirkondadesse On vähenenud väliskaubanduse barjäärid Võivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahel Suurenenud on kapitali ja tööjõu liikumine Arengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamine Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud "väiksemaks" Ülesanded: 1. Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide: Vähendab: Informatsiooni ühtlustumine, levik. Erinevates riikides on võimalik osta samu kaupu Suurendab: mahajäänud riikidesse ei investeerita, vahe suureneb 2
Paljud jõukad, kes põgenesid linnadest jäid ka ellu. Inglismaa kuningas Edward III jäi ellu, aga kaotas oma armastatud tütre Joani, kes reisil Inglismaalt Hispaaniasse katukupisikusse suri. Samuti jätkas Edward III Saja-aastast sõda ning inimesed kannatasid veelgi. Oma arsti nõuandel ümbritses paavst Clemens VI ennast tulekolletega ning samuti jäi ellu. Paavsti arst Guy de Chauliac küll nakatus, aga ravis ennast ning lõpuks ka paranes. Katku laastamine lasus tugevalt kloostritele, sest mungad olid need, kes tegelesid haigetega ning pakkusid peavarju. Osades kloostrites jäi umbes kahasajast mungast ellu viis kuni kümme. Ellujääjad varastasid tühjadest majadest ja tundsid rõõmu ellujäämisest. Ühiskond moraliseerus kiiresti. Talupojad tõusid kõrgemasse seisusesse, sest vaba maad oli nii palju, et neist said maaomanikud, saak oli hea ning toidulaud oli mitmekesine. Inimesed abiellusid ning said lapsi.
Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. “Parteid” tapsid
Kogu Eesti üldist sõjalist jõudu 13. sajandi alguses võib pidada enamvähem võrdseks Novgorodimaa jõuga samal ajastul - see oli päris suur. Miks siis ikkagi alla jäädi? Eestlaste kaotuse peamiseks põhjuseks tuleb ilmselt pidada järjepidevat rüüstamist ning maa ja rahva väljakurnamist rohkearvuliste vaenulike jõudude poolt. Eestisse tehti, erinevat päritolu sissetungijate poolt, ainuüksi 63 päris kindlalt teadaolevat sõjaretke, mille otsene eesmärk oli tapmine ning laastamine. Selle tulemusena ei jätkunud eestlastel lõpuks enam piisavalt ei juhte ega reavõitlejaid. Kaotuse võimalikuks lisapõhjuseks võib tuua veel eestlaste vähese kogemuse suurearvuliste sõjajõudude juhtimisel ning tegevuse kavandamisel, mis võis näiteks mängida olulist osa Madisepäeva lahingus. Sakslaste väejuhid seevastu paistsid silma väga osavate sõjategevuse kavandajatena (strateegia) ning nende kavade täideviijatena (operatiivjuhtimine). Just ennetav
(u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada ? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. 8
Kui hea ilmaga veel tullakse siiski toime, siis põua-aastatel sureb kari nälga ja inimesi päästab näljasurmast ainult jõukamatelt riikidelt saadav toiduabi. {htlasi kiireneb ülekoormatud loodusvarade h;ving: mullad erodeeruvad või kivistuvad, karjamaad kõrbestuvad, metsad lasstatakse, põhjavesi ammendub ja jõgede vooluhulk kahaneb. Saheli piirkonnas on selline katastroofiolukord kohati muutunud juba pidevaks ja rahvas põgeneb sealt aladele, kus olukord on veel talutav. Metsade laastamine ja võsastike ülesharimine, samuti suurem rahvastiku liikuvus on avanud levikutee haigustekkitajatele ja parasiitidele, , kellega varem puutusid kokku ainult mõne kauge küla elanikud või isegi ainult metsloomad. Kohalikud haigused on muutunud epideemiateks, millest mõned (AIDS, Ebola viirus) on jõudnud mujalegi maailma, teised laastavad esialgu veel ainult Aafrikat. Et neid haigusi varem peaaegu ei tuntud ei osata neid ravida ega levikut piirata. Musta Aafrika tüüpilised riigid:
Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas seejärel vaibuma. Euroopa avastas enda jaoks peagi teisi rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna. Nende hulgas olid ka meie, eestlaste esivanemad. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita
rajamine) · Langus o Languse põhjused - majanduslikud probleemid - inflatsioon -> maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähendamine rahas -> hinnatõus -> kaubanduse allakäik, linnaelu pidev allakäik ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine, talupoegade olukorra halvenemine, suurenevad maksud -> muutusid sõltlasteks, barbarite rüüsteretked -> talumaade laastamine, rahvaarvu vähenemine, 330 Constantinus Suur (306-337) rajas uue pealinna Konstantinoopoli, 395 Rooma impeeriumi lõplik lõheneminde Ida- ja Lääne-Roomaks, 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155 · Ühiskond ja eluolu - rikkuse aluseks maaomand, latifundiumid orjatööl põhinev
niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist ja rohukamarad sisaldavad küllaldaselt kultuurilike ja piimhappeliselt, mis surub maharoiskumist ja lagunemisprotsessid ning rohi konserveerib. Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda
õigust * Maksureform raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude kogumine natuuras. Rooma keisririigi langus: Põhjused: * Majanduslikud probleemid inflatsioon maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähenemine rahas hinnatõus kaubanduse allakäik * Linnaelu pidev allakäik * Ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine * Talupoegade olukorra halvenemine suurenevad maksud talupojad muutusid sõltlasteks; barbarite rüüsteretked talumaade laastamine * Rahvaarvu vähenemine Lagunemine: 330 Constantinus Suur rajas uue pealinna Konstantinoopolisse 395 Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks Lõpp: 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse. Rooma kultuur: Roomlaste varasest kultuurist pole peaaegu midagi teada. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimisega. Kreeka kultuur on mõjutanud rooma kultuuri väga
- 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel Lääne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring eurooplased tutvusid uute põllumaj. kultuuridega: riis, tatar, mais, kanep, lina, roosuhkur tekkis usuline sallivus teiseusuliste vastu, sest elati kõrvuti õpiti valmistama siidriiet, peegleid, sametit, paberit, metallitöötlemist
annaabi.ee 
