Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsivilisatsioon, islam, huntington, tsivilisatsioonid, huntingtoni, samuel, claude, strauss, rass, moslem, stephen, gould, varrak, ühendriigid, hegemoonia, kontseptsioon, rooma, impeerium, najal, ümberkujunemine, fontes, kahtlemata, oriendi, tõusma, orientalistika, brian, street, cultural, york, islamimaad, ibid, hüpotees, lewis, roots, muslim, rage1 Kuna 1990'te alguses lagunes ootamatult viimane tõsiselt võetav demokraatia konkurent, Nõukogude Liit, arvan, et Fukuyamal oli põhjust oma raamatut kirjutades oletada, et nüüdisaegsele, valdavalt demokraatlikule maailmakorrale ja läänelikule eluviisile ning ühiskonna korraldusele ei ole uut tõsist alternatiivi. Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes")
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud.
Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab rahvaarvust, 34,5 miljonist inimesest, 75%, kristlasi on 5% ja muu-usulisi 25%. Nagu endise Talibani Afganistani ja 1979. aasta järgse Iraani puhul, on tegu fundamentalistliku islamireziimiga teokraatliku riigiga sõjavälise diktatuuri all. Sudaani territoorium moodustub suurelt osalt muistsest Nuubiast, mille 1820-22
ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
Steoivöönd, kõrbed, dzunglid. Soine pimmas jne. Territoorium allapoole mere pinda, tsunamiohtlikud, vulkaanilised ja seismilised piirkonnad, . Mere ja maa süntees. Kliima. Temoeraruurid, sademed, tuuled jne. Loodusresurss ja maavarad.. Vesi (Jordani jõgi ja sõda vee pärast). Sõjategevuse ettevalmistamisel võetakse ette geograafilisi tingimusi ja sõjaliste operatsioonide käigus teostatakse maastikuluuret. Tsuvilasitsioonide geograafia ja konflikt. Harvardi ülikooli professor Samuel P. Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria kohaselt on maailmas 8 erinevat tsivilisatsiooni, kelle vahel toimuvad kultuuride vahelised ebakõlad ja konfliktid, mis omakorda avaldab mõju maailma poliitilisele mudelile, poliitilitele süsteemidele ja maailmamajandusele ning rahvusvahelistele sihetele tervikuna. Politiline geograafia Poliitiline geograafia uurib maailma poliitilist kaarti, mis pidevalt muutub.
päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge
–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012. a-l ilmus ka raamatu terviktõlge. ◦ Akadeemilises maailmas Spengleri maine siiski kõrge pole ja kutselise kultuuriajaloo kontekstis viidatakse talle võrdlemisi harva. Samas on ta endiselt laiema publiku seas palju loetud ja mõjukas. Arnold Toynbee (1889–1975) • Toynbee tsivilisatsioonid ◦ “Tsivilisatsioon” on ajaloo põhiühik ehk “mõistusega haaratav uurimisväli” (intelligible field of study), mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. ◦ Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub “Uurimuse” erinevates köidetes, levinuim on 21).
//nt riikide arv süsteemis Konkreetsemad süsteemikäsitlused Riik spetsiifilised universaalsed – Vestfaali süsteemi ja varasemaid saab analüüsida samamoodi, komponendid on samad Muu Holsti – universaalsus, tema käsitluse 5 probleemiseadet: 1) Piirid – geograafilised, võrdlemisi kunstlikud, selged/ebamäärased – tsivilisatsioonid – kultuuri järgi – praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad. 2) Riik + peamised tunnusjooned (4): - rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on
Baudrillard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub päritolu ja tõelisus" tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon. Benedict, Ruth - USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik: näitas oma teostes, et rass, keel ja kultuur on üksteisest sõltumatud ja väide, et mõni rass on teisest väärtuslikum, pole tõsiseltvõetav. Kultuur on mõistetav tema väärtussüsteemi ja skaala kaudu. Iga kult omab ,,isikupära", kultuuri vaim - eetos. See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkonnaga.
kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta.
Need tegevused on omapärased liikumise liikmetele, kes on andnud tõotuse olla lojaalsed Osama bin Ladenile või arvukamale hulgale al-Qaedaga seotud indiviididele, kes on on läbinud õppused ühes liikumise laagrites Afganistaanis, Pakistanis, Iraagis või Sudaanis. Al-Qaeda ideoloogiad kujutlevad täielikku lahutust välisriikide mõjust moslemi riikidele ning uut islami kalifaadi. Väidetavad uskumused sisaldavad ka arusaama, et kristlikku-juudiliidu vandenõu on hävitada islam ning pealtvaatajate ja tsiviilisikute tapmine on dsihaadi (püha sõda) kohaselt religioosselt õigustatud. Al-Qaeda on ka tuntud usulahkude vägivalla õhutajana moslemite hulgas. Rühmitus ei salli mittesunniidilisi harusid ning mõistab neid hukka. Al- Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, kuna vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ega inimlik.1 Islami fundamentalismi põhiidee on usulätete juurde tagasipöördumine. Tuleb tagasi
tugevamaks) ● Saksa koolkond - Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover - Orgaaniline riik ● Saul Cohen -> jagab maailma kolmeks - Geostrateegilised suurregioonid -> India ookean, Ida-Aasia piirkond (Hiina), Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond…
Ajalugu Töö 14.09: I pt ül2 (2p), ül3 (3p), ül 4(2p), 7 ül (1p) II pt ül2 (8p nimeta riigid ja nende huvid), 4ül (3p 2 vastuolu, kuidas lahendatavad) III pt ül5 (4p 2 sarnasust 2 erinevust), ül 6 (4p 2 sarn 2 erin) IV pt 2ül (4p 2 leiutis lennuk raudtee-kiirem transport, odavam 2 teadusesaavutust), 3ül , 5ül(1p), 7ül I pt ül 2 Lääne- ja Kesk-Euroopa oli palju arenenum kui muud piirkonnad maailmas; maj areng oli kiire kuid ebaühtlane. Raudtee tihenemine üldine hinna tase langes ja teravnes konkurents. I pt ül 3 Tihenesid raudteevõrgud, tänu millele kauba vahetus kiirenes ja odavnes. Konflikt tekkis siis kui Saksamaa avastas et britid on liiga arenenud ja tekkis ületrumpamine. Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas? I pt ül 4 SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad ka tööliste
Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust. Tuleb uurida neid asju, mis inimene on välja mõelnud, saades nii teada inimmõtlemisest. Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid, reeglid. Uuris primitiivseid ühiskondi. Tulemused, milleni jõudis (ka tema teooria on väga
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
meesliikmed hukati in corpore ja naised-lapsed tehti orjadeks. Islami allikad kirjeldavad detailselt võimsaima Mediina juudihõimu Banu Quraiza likvideerimist. Umbes 627. aastal üritas üks juuditar Muhamedi mürgitada, see andis juutidele islamiusuliste hulgas tänapäevani püsiva prohveti mürgitajate kuulsuse. (Ibid.) Araabia moslemid saabusid Palestiinasse vallutajatena, kuid kohalik rahvas jäi oma usu juurde. Islam muutus põhiusuks alates 13. sajandist. Palestiina elanike enamuse moodustasid ikkagi kristlased. Nende kõrval oli ka teisi, väiksemaid religioosseid kogukondi, näiteks islami ismaeliitlikust harust välja kasvanud druusid. Teistes Araabia kalifaadi osades elanud juudid toetasid küll Palestiina juute, aga ise sinna tagasi ei pöördunud. Juudi kultuurikeskuseks oli siis Hispaania lõunaosas paiknev Córdoba kalifaat. Palestiina jäi tähtsusetuks provintsiks. Kuigi ka araablased kuulutasid
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS
pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid:
Sarnased loodusolud, religioon, keel, arhitektuur ning ühine ajalugu ühendavad regiooni kuuluvaid riike. Selle piirkonnaga seostatakse sageli suured naftavarud, poliitilised konfliktid ja terrorism (Kase, Juust 2011: 135). Ajaloolisest perspektiivist vaadates on Lähis-Ida tuntud kui "tsivilisatsiooni häll". Selle piirkonna kaks peamist jõesüsteemi (Niilus Egiptuses ja Tigris-Eufrat Iraagis) olid 4 kohad, kus arenesid esimesed tsivilisatsioonid nagu egiptlased, babülonlased ja assüürlased. (Introduction to Middle East 2012) Pinnamoes esineb kuivi ja poolkõrbelisi tasandikke, kõrgeid ja järske mäeahelikke, ulatuslikke platoosid ja ka suuri jõeorge. Kliima on väga kuiv ning seetõttu võib maapinnal näha pigem kive, kui rohtu ja puid kasvamas. Idas on kitsas rannikuriba, seejärel mäed ning kõrged platood. Mäed kõrguvad Araabia poolsaare lääneküljel ning regiooni põhja-ja kirdepiiril
1) see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, 2) nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, 3) seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. 2.3 Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, ent jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära usukombestiku järgi. Näiteks kogunevad paljud katoliiklased tähtsamatel kirikupühadel jumalateenistusele Vatikani, 9 Tänapäeva maailm miljonid muhameedlased osalevad iga-aastastel palverännakutel Mekasse
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho
eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris
(tsivilisatsioon – hilissügis)) ☼ 1924. aastal – Spengler Eestis, rääkis oma raamatute kohta Mustpeade majas ☼ rohkem visionäär – lihtsad, kujundlikud skeemid ☼ kultuuriajalugu kui aastaaegade vaheldumine Arnold Toynbee (1889-1975) ☼ 2MS järel: pakkus seletust sõja kohta ☼ pigem optimist ☼ analüütik, luuraja ☼ ajaloo põhiühik,et ei oleks liiga suur (suurem, kui riik) – kõige sobivam on tsivilisatsioon (“mõistusega haaratav uurimisväli”, mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest) → leidis erinevas hulgas (37 tsivilisatsiooni kokku), alustas 21 tsivilisatsiooniga → kirjutas 21 lugu → ajaloo juurdekasv → isetekkelised (Vana-Egiptus) või mingi tsivilisatsiooni varemetel tsivilisatsioonid → loogika: tsivilisatsioon on tema enda kätes – arengumusterei ole fataalne (murdumine ja lagunemine on võimalik vältida).
(transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid (Mesopotaamia) 2) Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine. Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur. 3) Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud. Columbuse-eelne Ameerika ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2
Similarities of morphological features between archaic European and Chinese populations and modern H. sapiens from the same regions, Wolpoff argues, support a regional continuity only possible within the Multiregional model. Wolpoff and others further argue that this model is consistent with clinal patterns of phenotypic variation Kas evolutsioon on lõppenud? Arenguteemalised vaidlused Mis on rass? Eraldi liigid, alaliigid, kohanemiserinevused, rassi pole olemas? Tänapäeval - eemaldumine rassi konstruktist. Anthropologists and other evolutionary scientists have shifted away from the language of race to the term population to talk about genetic differences, Historians, anthropologists, and social scientists have re-conceptualized the term "race" as a cultural category or social
Tartu.1998. 9. Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana. Tartu. 1993. Soovitav 1. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1
professor Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele animismi mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks religiooni vormiks. Kultuuriline jäänuk sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid siiski mingil arusaamatul põhjusel säilinud. Tylor defineeris kultuuri mõistet järgmiselt: Kultuur, või tsivilisatsioon laias etnograafilises mõttes kujutab endas seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi ja palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud. kultuurievolutsiooni 3 tasandit Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse gruppidesse, kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed.
annaabi.ee 
