11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid
1516 sündis tütar Mary Tudor (Verine). Oli katoliiklane, valitses 1553 58. Vihkas anglikaani kirikut. Korraldas ketserite (anglikaanlased) põletamisi sellest nimi Verine. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: missa armulaud tsölibaat (abielutus) Ristiusk, kristlus tekkis 1. saj. Rooma orjade hulgas. skisma usulõhe 1054: 1. Ladina katoliku kirik, Rooma paavst 2. Kreeka katoliku kirik, Konstantinoopoli patriarh. Ortodoksi kirik kr. k. õigeusklik. Siia kuulub ka vene õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa jänes, Poeg kala, Püha Vaim tuvi. Probleem kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku Püha
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11
varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega. 1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust.
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut.
kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli:
aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis kuulutas, et kuningas on Inglise kirikupea, kuid jäädakse siiski truuks katoliikluse dogmadele. Uut kirikut hakati kutsuma anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Inglismaal suleti kõik kloostrid, võeti ära nende maad, tuli inglisekeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük ja kaotati vaimulike tsölibaat. Henry VIII oli selle kõige juures karm ja halastamatu, kartes rahva vastuseisu, lasi ta teha akti, kus kõik, kes kritiseerivad kuninga abielu või nimetavad teda ketseriks, tuleb hukata. Pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg Edward VI, kes aga noorelt suri. Peale seda päris trooni Henry VIII tütar veendunud katoliiklane Mary I, kes sai kuulsaks kui verine Mary. Ta abiellus Hispaania troonipärijaga, mille peale rahvas kartis, et Inglismaa läheb
varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati
*Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lapse isa oleks ikka tõeline lapse isa) Abieluvälise seksi praktiseerimist karistati surmaga Lubatud oli ainult misjonäripoos, kiriku poolt sätestatud nõuded Kirik oli homoseksuaalsuse vastu Aga nt Kuningas Richard I, Kuningas Sancho VII ja Phillipp II olid homoseksuaalsed Naised kasutasid dildosid Levis prostitutsioon 16. - 17. sajand Seksuaalsust ülistati *Usuti armastusse, armumisse esimesest silmapilgust. *Vabameelne suhtumine Pilt: buzzfeed.com 16.-17
I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista
15 saj II pool (1455-1485). Lancasteri dünastia vapil punane, Yorkidel valge roos. Kodusõja lõppedes sa troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry VII (valitsusaeg: 1485-1509). Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist. Õpetuse Põhiseisukohad: Parlamendi aktidega suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel. Kaotati vaimulike tsölibaat. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inimesed, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust, hukati. Kuna Henry
7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine.
traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Protestantlus Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa
keskendusid ainult tööle. Inglismaa uut reformeeritud kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Inglismaa reformatsioon erines eelnevatest seetõttu, et usupuhastust seal ei toimunud, sest lubati truuks jääda katoliikluse dogmadele ning säilitada senise jumalateenistuse kord. Kuigi kirik allutati riigivõimule, lõpetati induligentside müük, jumalateenistus jäi võõrkeelseks, vähendati kirikupühade arvu, kaotati tsölibaat ja kloostrid likvideerite, jäeti alles sellised katoliikluse jooned, nagu ei keelatud erksavärvilisi riideid ega ehteid ning lõbustusi pühapäevadel. Selles suhtes on anglikaani kirik õnnelikum katoliiklusest, et lisaks katoliikluse toredatele kommetele, olid kõik protestantlikud muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused. Seni toodud näidete põhjal tundub mulle, et katoliiklased on õnnelikumad kui protestandid.
rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel
arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks. Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist. Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja see ei toonud kaasa suuri usupuhastusi, mis toimusid Euroopas reformatsiooni ajal. Muutusteks olid näiteks kõikide kloostrite sulgemine, mungad said kinga kirikutest, kaotati tsölibaat, kirikule kuulnud maad läksid Henryleja jumalateenistus muutus inglisekeelseks. Kõik need muutused tõid riigis alguses kaasa palju pahameelt rahvas, kuid järk-järgult saadi aru, et see oli tark käik riigi edendamiseks. Muidugi jäi alles inimesi, kes mitmeid sajandeid veel võitlesid katoliikluse tagasituleku nimel. Kogu see katoliku kirike värk on minu jaoks selline istumine. Lihtsalt olemine, mille ajal midagi ei toimu. Kuskile ei areneta ja millegi poole ei püüelda
Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid? Keskaja alguses oli palju inimesi, kes olid pettunud oma senises elukorralduses ja kes tahtsid rahu ning pühenduda Jumalale. Aja jooksul moodustusid neist kindlaid reegleid järgivad kogukonnad, kes elasid kloostrites. Mis iseloomustas kloostrite tegevust? Kasinus, pühendumine Jumalale, tsölibaat, elatati end ise(aiatööd, loomad) Millised neli teaduskonda oli keskaegses ülikoolis? Õp lk 182183 kunsti,usu,õigus ja arstiteaduskond. Mis seos oli keskajal kirikul ja ülikoolil? (3) Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamisürikuga ehk ülikool sai privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Mis olid kolm keskaja seisust? vaimulikud,sõjamehed,töötegijad
vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal, mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kujunes välja ka kogu Lääne- ja Põhja- Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Ristiusu kiriku lõhenemine ehk skisma 1054: Rooma katoliku kirik, rahvapäraselt katoliku kirik- kirikupeaks paavst, jumalateenistustel ladina keel, abiellumiskeeld ehk tsölibaat vaimulikele. Kõigutamatud tõed ehk dogmad- pühavaim, isa ja poeg, armulauas hapendamata taignast leib, ristimärk ühe sõrmega. Kreeka katoliku kirik, rahvapäraselt õigeusu kirik- kirikupeaks Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13
kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid
1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm. ülestõus juht 2) töö austamine, suleti, vaimulike tapeti üle 2000. seotud püüdega 1581 kuulutasid Põhja- Philipp Melanchton lihtsad eluviisid, tsölibaat kaotati. vabaneda Taani Madalmaad end lahkulöönuks Lutheri kaaslane. kokkuhoid, kasinus, Henry VIII tütar 8 kodusõda, 1589 ülemvõimu alt. 1520 Hispaaniast. 7 provintsi lõid Thomas Münzer. askeetlus
Mille poolest 2 kirikut erinesid? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla. Pani aluse lääne ja ida kirikule Rooma katolik kirik Kreeka katolik kirik õigeusukirik Paavst patriarh Konstantinoopol Lähtub nii isast kui ka pojast Lähtub ainult isast Tsölibaat-abielukeeld Ainult munkadel *Talupojad: Pärisorjadel on maa, kuid orjadel mitte? Talupoegade pärisorjastamine Rendihärrus – Lääne-Euroopas. Rentis kogu oma maa talupoegadele välja. Talupojad peavad tasuma kas rahas või milleski muus nt. Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema
budiste ja hüvesõpru. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis
traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel.
Lääne-roomas-katoliiklik kirik( ladina ameerika ,poola, itaalia, leedu) Ida-roomas-õigeusu kirik(kreeka katolik kirik-) 1054.a. kirikulõhe 1.ristiusu kirik 2.jeesuse õpetus 3.ristiusu põhisuund Erinevused Katolik õigeusk Kirikupea- paavst piirkondlik kiriku peapatriarh.Igal kirikulon oma patriarh. ladina keelne kohalikud keeled Tsölibaat-abielukeeld abielu lubatud .munkadel keelatud. 7sakramenti jagati armu armulaud.on ka 7 sakramenti. 3-ainsus 3-ainsus puudub.Isa roll on suurem. Terve käega risti ette lõõmine 3 sõrmega löömikne. Erinevad ristid Hapendatud või hapenemata leib?????? 16.saj. 1517.- katolikust kirikust eraldub protestantlik kirik. P Kirikupea puudub
ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk Tsölibaat - tähendab elada abielus jumalaga st ilma abieluta ja seksuaaleluta Sakkos, -(matel millega Jeesus pärast piitsutamist kaeti) risti kujuline rõivaese pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor. - õlarüü, lai riidest lint, meenutab salli Kristluse 3 põhivoolu. õigeusk katoliiklus protestantlus Mis on protestantlus
29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk 3 mitte 5 sõrmega ja teenistus kohalikes keeltes (Läänekirikus ladina keeles), Idakirikus vallalisus munkadel (läänekirikus vaimulike vallalisus (tsölibaat)). 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos? Islami rajaja (sai Allahilt ilmutuse, oli ainus prohvet). 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast. 5x päevas palvetamine Meka poole, Allah ainus jumal, paastumine romadaani kuus (päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33
sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse. (Ainus prohvet) 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast.Usutunnistus allah on ainus, viis korda päevas palvetamine Meka poole,
pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua
2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii
lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel
Imaam- moslemite usuline juht või palvete lugeja saatust Initsiatsioon- täisealiseks saamine ja selle avalikustamisega seotud riitus Teoloogia-õpetus Jumalast ja tema tegevusest Jahve- Jumala nimetus juutidel Toora-Moosese seadus, juutide pühakirja esimene ja tähtsaim osa Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel Tsükliline maailmakäsitlus- maailmaajastud korduvad mingi aja järel Usund- inimese tunnetuslik, emotsionaalne ja tegevuslik suhe üleloomulikku
Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese kutsumuseks. Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused Hävitati altarid ja pühakute kujud Kirkupeaks sai kohalik valitseja, mitte paavst Vaimulikud said õiguse abielluda, tsölibaat heideti kõrvale Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule Indulgentsid keelati REFORMATSIOON SVEITSIS Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism. Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e. ettemääratus. Selle järgi olevat Jumal ära määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks ja teised on hukule määratud. Inimene ei saa oma käitumisega kaasa aidata õndsaks saamisele
vabatahtlikud. IDAKIRIK LÄÄNEKIRIK Pühavaim lähtub isast ja pojast Põhavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk viie sõrmega Ristimärk kolme sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus(tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa Euroopast muutus paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378)
Pühavaim lähtub isast ja pojast Pühavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks.
Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja-nunnadeks Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt Juba esimestel sajanditel peale
Ahimsa vägivallatsetus Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid.
* Prants. kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid - Henri IV: Pariis vajab missat - Gallikaani kirik - Prants. rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam ) - Valitsev usk on katoliiklus, kuid protestandid võivad oma usku uskuda ja kuuluda riigiametitesse. * Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb
kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust ja aeti seetõttu paradiisiaiast välja. Selle esimese patu, pärispatu
Ristisõdade käigus loodi ka poolvaimulikud rüütliordud-Templiordu,Saksa Ordu jt.Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV
Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli 10. sajandil sai prl Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku prestiiti tõsta Range tsölibaat Tuleb lõpp kirikuameti ostulemüügile 10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse SaksaRo keiser. See tugevdas ilmalikku võimu. 1059 lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad R peapiiskopkonna kardinalid. Otsust suunatud keisri vastu. Otsene tüli tekkis piiskoppide ametisse nimetamise üle investituuritüli. Paavist gregorius VII ja keiser Heinrich IV keiser, kui ilmalik, ei saa piiskoppe ametisse valida. ,,paavstide diktaat" H teatas, et G valimine paavstiks on kehetu
Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest. Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele
Arvukad kombetalitlused Armulaud ja ristimine (praegu on ka leer, laulatus, matused, pühapäevased jumalateenistused) Vaimulike suur võim ka ilmalikes asjus Vaimulike võimu piiramine, nemad ei pea sekkuma ilmalike asjadesse Vaimulikele kehtivad reeglid (klooster, tsölibaat ) Ei pea olema kloostrit, ei ole tsölibaati, vaimulikud võisid abielluda Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Reformatsiooni levik: Saksamaa, Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Saksamaa: Saksamaa lõuna-ja keskosas toimus (1524-1525) Saksa talurahvasõda talurahva väljaastumine
· Matriarhaat- Perekonna pea või juht on naine Perekonna ajalugu · Sparta ühiskond o Nõrgad ja väetid poisid ning tüdrukud tapeti ära. · Vana-Kreeka o Naisi ei koheldud hästi Ainult lapse saamiseks o Kirjaoskus ainult vabadele meestele o Kreeka armastus ehk homoseksuaalsus · Rooma ühiskond o Matroon- Lugupeetud ja austatud pereema o Suurem mõjuvõim naistel kui Kreekas o Tunti ka aborte · Tsölibaat- Elatakse ilma vastassugupooleta o See oli levinud keskajal Mungad ja nunnad Seksi hakati vaatama kui lastesaamise vahendit · Askteelik eluviis o Maistest naudingutest loobumine Elustiilid · Patriarhaalne elustiil o Traditsiooniline o Mees ja naine töötavad kodus ja keegi väljaspool tööl ei käi o Talupoeglik · Industriaalne elustiil o Mehed olid tööl ja naised kodus o 19. sajand
kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud. Esikohale seati inimese isiklik suhe Jumalaga. Luther tõlkis Piibli saksa keelde ja see tähendas ühtlasi, et Piiblit võib tõlkida kõikidesse keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles
Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus
• Löödi katoliku kirikust lahku • Keisri võimupositsiooni nõrgeneine • Katoliku kiriku enesepuhastus KATOLIIKLUS LUTERLUS 7 sakramenti 2/3 sakramenti (ristimine, KATOLIIKLUS LUTERLUS abiellumine, armulaud) Kirik usuvahendaja Usk inimese vaheline asi Indulgents Puudus Tsölibaat Puudus Kloostrid Puudus Paavst Regionaalne piiskop Avar maailmapilt (palju maid) Kinnine maailmapilt (peamiselt Saksamaa) Ladina keel Rahvakeel, saksa keel Toomkoolid (vaimulikud) Humanistlik haridus - eeslased 17.saj (100a sõda)
määramisel oli otsustav sõna Saksa-Rooma keisritel. 10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima. Laiemas mõttes võeti ette see, kuna nad ei olnud nõus allumisega ilmalike valitsejatele. Eesmärgid: 1.Kreeka Katoliku kiriku üle ülemvõimu saavutamine. - Ei saavutatud, vaid paavstide soov seda teha tõi kaasa kirikulõhke 1054. a. Läänes 5 sõrme, idas 3 sõrme risti tõmbamisel. Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes. Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad. Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis. 2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias. Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3. Tugevdada vaimulikku võimu kogu Euroopas. See viis investituuri tülini. Investituur on tseremoonia, kus antakse üle maavaldust senjöörilt vasallile.
annaabi.ee 
