Ajaloo 6 klassi töövihiku 17.(Foiniikia linna) ja 18.(Iisraeli rahvas Palestiinas) vastused. 17.Foiniikia riik 1. põlluharimine tegeleti ehitusega riidetööstus vahenduskaubandus laevasõit 2. Egiptus FOINIIKIA Mesopotaamia Kreeta Hispaania , 3. Leptis Sitsiilia lääneosa Lucentum Kartaago Sardiinia Hippo Reggius Baleaarid Kition 4. valitsev riik valitsejad Iseseisvad linnriigid kuningas ja kaupmeeste nõukogu Assüüria riik kuninga ainuvõim ja asevalitsejad Babüloonia suurriik kuningas ja preester Pärsia ülemvõim kuningas ja satraabid Makedoonia kuningas 5. araabia tähestik FOINIIKIA TÄHESTIK kreeka tähestik ...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Sak...
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
Ida-Rooma keisririik Õpik lk. 13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste si...
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE TÄHE ÜHEND ÜHE HÄÄLIKU VÕI FONEEMI TÄHISTAMISEKS) • PIKKADE VOKAALIDE MÄRKIMISEKS KASUTATAKSE PÕHITÄHE PEAL AKUUTI, UMLAUDIGA TÄHTEDE Ö JA Ü PUHUL TOPELTAKUUTI ( ő, ű ) TÄHESTIK •A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V...
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ...
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) ...
Mitu keelt maailmas on? "Paabeli torn" Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue'I keelteandmebaasi järgi. Mõned keeled on hääbunud ja väljasurnud (näiteks etruski, kopti ja takelma keeled). Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena ...
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia,...
Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik • Peetakse kahe kuulsa eepose –" Iliase" ja "Odüsseia" autoriks https://et.wikipedia.org/wiki/Homeros Eepos –" Ilias" • Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal ttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Iliad_VIII_245- ...
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
Maailma keeled ja keelkonnad Vladislav Virtonen, Pavel Smirnov 10. kl NVRK 2017 Mis on keel? Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Mis on keelkond? Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ...
Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel koraan - islami pühakiri kalifaat - islamiriik mošee - moslemite palvepaik 1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond. 5) Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladi...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bür...
Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros...
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkide...
1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokon...
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele mo...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
Ajalugu. Araabia ja muhamedlik kultuur. Dateeri e määra aeg ja iseloomusta. Islamimaade ajaarvamises algu 622 - Muhamed põgenes Mekast Mediinasse tagakiusu tõttu. Araabia riigi tekkimise algus 630.a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tek...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
annaabi.ee 
