Geoloogia küsimused ja vastused (0)

KT - Geoloogia



KT - Geoloogia Õpilane:
1) selgitab sette-, tard- ja moondekivimite teket ja kivimiringet;
2) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
3) kirjeldab geoloogilisi protsesse eri tüüpi laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
4) kirjeldab ja võrdleb vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja
purskeiseloomu magma omadustega;
5) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;
6) toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja
majandustegevusele. Seletage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. Antarktikas leidub kivisütt. Alguses kuulusid kõik praegused laamad hiidmandri Pangaea koosseisu ning valitsesid teised olud kui praegu. Siis kõrvuti olnud laamade maakoorest võib leida samu ühendeid ja märke, et seal olid sama liiki taimed ja loomad. Vaikse ookeanilaama keskosas asuvatel Hawaii saartel on tegutsevad vulkaanid. Tegemist on kuuma täpi asukohaga, kus kuum magma tõuseb läbi õhukese ookeani maakoore tekitades vulkaane ja vulkaanilisi saari. Kuna kuuma täpi asukoht ei muutu aga laamad triivivad, siis tekivad vulkaani ahelikud Miks tekivad maavärinad? Selgita põhjalikult, mis sündmused leiavad aset litosfääris maavärina toimumise hetkel. Maavärina ajal vabanevad litosfääris laamade vastastikmõju tõttu kuhjunud pinged, mille käigus rebenevad kivimid ning vabanenud energia levib seismiliste lainetena läbi maakera. Lisaks laamade liikumisele võivad maavärinaid tekitada ka vulkanism, maalihked, kivimikeskkonda mõjutav inimtegevus jne. Mis koha geoloogilist läbilõiget on kujutatud? Mandriliste laamade lahknemist, Ida-Aafrika murranguvööndi Selgita laamtektoonika teooriale toetudes, millised geoloogilised/tektoonilised protsessid toimuvad joonisel kujutatud piirkonnas. Põhjenda nimetatud protsesside toimumist 1


Mandrilaamade lahknemise alguses maakoor kummub, kuni tekib kolmiklõhe ja magma kerkib üles. Venitus- ja surve pinged toovad kaasa murrangud: tekib pangasmäestik. Magma üles tõusmise tõttu esineb vulkanism, murrangute ja vulkaanide tõttu keskmised maavärinad, lisaks ka geisrid. Tulevikus võib tekkida ookean (nt Ida-Aafrikas on laamade lahknemise põhjaosas maapind juba nii madal, et Punasest merest? Pressib vesi sisse. Miks esineb Haitil tugevaid maavärinaid? Selgitage pikemalt. Toimub laamade nihkumine, mille puhul esineb väga tugevaid ja sagedasi maavärinaid, kuid ei esine vulkaane. Mis asjaolud põhjustasid suure hukkunute arvu Port-au-Prince's? Tõenäoliselt vaesusest tingitud kehv ehituskvaliteet, ülerahvastatus (suur rahvastiku tihedus) Tooge 2 näidet selle kohta, milliseid muutusi võib maavärin looduskeskkonnas tekitada. Kui maavärin on vähemalt viie magnituudine võivad sellega kaasneda varisevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgud, millest võivad omakorda alguse saada tulekahjud. Suletud veekogudes tekivad mitmemeetrise amplituudiga vee tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad kasvada hiidlaineteks. Nõlvadel leiavad aset maalihked Võrdle (too välja sarnasused ja erinevused) geoloogilisi protsesse kahe mandrilaama põrkumispiirkonnas kohtadega, kus kaks ookeanilaama põrkuvad. Põhjenda erinevusi. Mandrilaamade põrkumine - tekib kurdmäestik, vulkaane vähe, sest maakoor paks, maavärinaid esineb ikka pingete tõttu Ookeanilaamade põrkumine - väiksema tihedusega laam sukeldub teise laama alla. Sukeldumise kohale
tekib pikk kitsas vagumus – süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, 2


Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged,
mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad Sarnane - kurdmäestik, maavärinad Millistes maailma piirkondades esineb pangasmäestikke? Pangasmäestikud esinevad maakoore rebestusvööndites/kuumade täppide all, näiteks Ida-Aafrika riftivööndis. Selgita, milliste protsessidega seoses tekivad pangasmäestikud?Maavärina ajal vabanevad litosfääris laamade vastastikmõju tõttu kuhjunud pinged, mille käigus rebenevad kivimid ning vabanenud energia levib seismiliste lainetena läbi maakera. Lisaks laamade liikumisele võivad maavärinaid tekitada ka vulkanism, maalihked, kivimikeskkonda mõjutav inimtegevus jne. Kuumast täpist tõusva magma tekitatud venituspingete tagajärjel rebeneb maakoor kolmeharuliseks riftiks ning selle tõttu kerkinud ja/või vajunud kivimplokid moodustavad pangasmäestiku. Selgita kolme näite abil vulkanismi mõju/tähtsust inimestele. 1. Vulkanism mõjutab ümbruskonna loodust, nt hävitas St Heleni vulkaanipurse kogu selle lähiümbruses oleva taimestiku. 2. Vulkaanide ümbruses on väga viljakad mullad - põllumajanduseks soodne koht 3. Vulkaanilistes piirkondades esineb palju geisreid ja kuumaveeallikaid, nt Yellowstone ja need pluss vulkaan ise meelitavad kohale turiste - majandus. Võrdle (too välja sarnasused ja erinevused) geoloogilistes protsessides, mis toimuvad kohtades, kus a) kuum täpp asub mandrilaama all Maakoor kergitatakse üles ja surve tõttu rebitakse see lõhki: tekib kolmeharuline rebend - kontinentaalne rift. Piki murranguid tõuseb üles kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab vulkaanidest maapinnale. Nt: Yellowstone’is on viimase paari miljoni aasta jooksul toimunud ülivõimsaid plahvatuslikke vulkaanipurskeid. b) kuum täpp asub ookeanilaama all. Ookeanilaam on suhteliselt õhuke, mistõttu tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala - basaltplatoo või vulkaaniahelik. Põhjenda erinevusi: … 3


Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, keskmiselt 30–40 km, mäestikes kuni 80 km paksune, väiksema tihedusega ja koosneb paljudest erineva tekkeviisiga ja erinevate omadustega kivimitest, graniit esineb ainult mandrilises maakoores. Mandrilise maakoore vanus ulatub kuni 4 miljardi aastani. Ookeaniline maakoor on õhem, tihedam, raskem, keskmiselt 5–10 km ning koosneb peamiselt basaldist ja gabrost. Ookeanilise maakoore vanus ulatub kuni 180 miljoni aastani. Miks enne tsunami randajõudmist meri taandub? Rannale lähenedes hakkavad veeosakesed ning mere/ookeanipõhi hõõrduma, mis lühendab lainepikkust ning teeb laine kõrgemaks. Selle kõrguse suurenemise kompenseerimiseks taandub ranna lähedal olev vesi. Selgita kivimiringele toetudes, kus (mis piirkondades), millistes tingimustes ja kuidas võib a) moondekivimist saada settekivim Moondekivimist võib settekivim saada peamiselt paljandite läheduses, kus kivimid saavad mureneda ning murendmaterjal võib hakata ladestuma. b) settekivimist saada tardkivim Settekivimist saab tardkivim, kui see  satub >650°C temperatuuriga keskkonda ning sulab magmaks ja hiljem kivistub maakoore sees. c) settekivimist saada moondekivim Settekivimist saab moondekivim kui see laamade liikumise või mäetekkeprotsessi tõttu satub kõrgema rõhu/temperatuuriga keskkonda ning läbib seal moondeprotsessi. d) moondekivimist saada tardkivim Moondekivimid võivad muutuda tardkivimiteks subduktsioonipiirkondades, sest seal saab see vahevöösse sukelduda ja magmaks sulada ning hiljem tarduda. 4


Miks paikneb suurem osa Maa süvikutest Vaikse ookeani äärealadel? Süvikud tekivad ookeanilaamade subduktsiooniga ning hetkel on Vaikses ookeanis kõige enam laamade sukeldumisvööndeid. Otsusta, kas väide on tõene või väär ning esita argument selle väite toetuseks või ümber lükkamiseks. ÕIGE / VÄÄR Laamtektoonika seisukohalt on mandrid litosfääri kõige vastupidavamad osad. Mandrilaamad on oluliselt paksemad kui ookeanilaamad; nad ei sukeldu teiste laamade alla. Seda tõestab fakt, et kõige vanemaid kivimeid võib leida just mandrilaamadelt. Selgita, millised tagajärjed/protsessid järgnevad kuuma täpi kerkimisele ookeanilise maakoore alla. Kui kuum täpp tungib õhema ookeanilise laama alla, siis kujuneb saarestik, milles vanematel saartel on vulkaaniline tegevus juba lõppenud, kuid noorematel saartel esineb aktiivseid vulkaane. Vasta küsimustele, toetudes joonistel olevale infole. Joonistel on kujutatud litosfäärilaamasid ning ookeanilaamade servaala Jaapani piirkonnas. Märkige joonisele B Euraasia ja Vaikse ookeani laama liikumissuund nooltega. Märkige joonisel B X-ga piirkond, kuhu on tekkinud süvik. Kuidas on Jaapani saarte teke seotud laamade liikumisega? Selgitage pikemalt. Euraasia laam ja Vaikse Ookeani laam liiguvad üksteise suunas, nii et vaikse ookeani laam sukeldub euraasia laama alla. Selle tulemusel tekib mandrilise laama äärealal mäestik. Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saarte tekkest? Islandi saar on tekkinud kahe ookeanilise laama lahknemise tõttu, Jaapani saared aga ookeanilise laama sukeldumisel teise laama alla. Selgitage laamtektoonika teooriale toetudes, miks mandrid triivivad Vahevöös on konvektsioonivoolud, mis liigutavad laamasid, sest need pole üks suur ala vaid koosnevad väiksematest plaatidest Miks tekivad maavärinad? Selgita põhjalikult. mis sündmused leiavad aset litosfääris maavärina toimumise hetkel? 5


Maakoores on laamade lahknemise või kokku põrkumise tõttu tekkinud pinged. Maavärina ajal need kivimites olevad pinged vabanevad, kivimid purunevad ja tekivad seismilised lained. Selgita, kuidas tekivad ja kaovad ookeaninõod? Ookeaninõod saavad alguse mandririftistumise protsessi käigus, pärast seda laienevad rifti ääred passiivselt, kuni ookeani tekkeni. Ookean laieneb kuni selle maakoore ääred muutuvad piisavalt raskeks, et algaks subduktsioon. Järgneb pikk ahenemise ja äärte kokkutõmbumise periood, kuni ookean sulgub kahe mandri vahel täielikult. Joonis iseloomustab piirkonda D Tegemist on kahe mandrilise laama kokkupõrkealaga. Nimelt liikus India mandrilaam Euraasia laama poole ning kuna tegu oli kahe mandrilise laamaga, ei sukeldunud neist kumbki teise alla. Nii maakoore paksus kahekordistus, tekkis kurdmäestik. Selles piirkonnas on küll maavärinaid, kuid vulkanism praktiliselt puudub, sest maakoor on nii paks, et magmal on sellest väga raske läbi tungida. 6