Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muld (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised�on�mulla�tekketegurid�kuidas�mõjutavad�muldade�kujunemist�milliseid� omadusi�mullas�mõjutavad?
KORDAMINE­ MULD  
 
1.  Muld , selle kujunemine. 
Maakoore  pindmine , kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 
2. Füüsikaline ja keemiline  murenemine , millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) 
toimub kõige intensiivsemalt. 
 
3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid 
omadusi mullas mõjutavad? 
Kliima 
Reljeef 
Lähtekivim  
Elustik ( taimkatte  tüübid) 
aeg 
4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis 
mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete 
sisaldust, viljakust).
 
Läbiuhteline­sademeid > auramist 
Tasakaalustatud vee resiim­ sademeid  = auramist 
Auramise  ülekaaluga vee resiim­ auramise ülekaaluga vee resiim 
5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid 
mullaprotsesse, viljakust, probleeme. 
6. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. 
inimtegevus 
 
 
Mõisted: 
Muld­

 Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel 
toimel. 
Huumus ­
 Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise 
saadus.Huumus muudab mulla viljakaks. 
Murenemine ­
  
on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa 
moodustavad kivimid lagunevad. 
Porsumine  ­ 
on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside 
tagajärjel. 
Rabenemine
 ehk ​
füüsikaline murenemine
 on kivimite  mehaaniline  väiksemaiks 
osadeks   lagunemine
Murenemiskoorik ­
 on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel 
maakoore  ülaosas  tekkib rabe kivimmaterjal. Paksus oleneb kliimast ja kivimitüübist. 
Lähtekivim ­
 C horisont. 
Aluskivim  –
 D horisont 
Mullahorisont  
­ ​
on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal 
lasuvad mullakihid. 
mullaprotsessid ( 
gleistumine  ­
 on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv 
protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad mulda. 
Turvastumine – 
on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas taimne orgaaniline 
aine koguneb, moodustades turba. 
Leetumine  ­ 
Leetumine
 on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate 
hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks  ühenditeks  
Leostumine  ­ 
on mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 
Kamardumine  ­ 
Kamardumine
 on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on 
tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. 
t. mille korral on olemas mullakamar 
Sooldumine  ­
 on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva  kliimaga  aladel 
Ferralisatsioon ­ 
 mulla rikastumine rauaoksiididega. 
Muld #1 Muld #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brital Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KORDAMINE GEOGRAAFIA KT
4
docx

KORDAMINE GEOGRAAFIA KT

kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma

Geograafia
Pedosfäär
3
doc

Pedosfäär

Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

Geograafia
Geograafia 4-kontrolltöö Pedosfäär
4
rtf

Geograafia 4: kontrolltöö Pedosfäär

Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul

Pedosfäär
Pedosfäär
3
rtf

Pedosfäär

orgaanilistest ühenditest huumuseks. Mullatekketegurid.Passiivsed: Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse.soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused, mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.Aktiivsed: Kliima- Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena

Geograafia
Pedosfäär
4
docx

Pedosfäär

toitaineterikkuse. · Reljeef: Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Päikese kiirgusenergia jaotud künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. · Aeg (vanus): Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Aktiivsed mullatekketegurid: · Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas

Geograafia
Kordamine - Muld
3
doc

Kordamine - Muld

KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline ­ rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu,

Geograafia
Pedosfäär
5
doc

Pedosfäär

Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste

Geograafia
Pedosfäär-mulla profiil
48
ppt

Pedosfäär, mulla profiil

PEDOSFÄÄR · Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. · Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. · Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks. · Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. · Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. · Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. · Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale. MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI

Eesti mullastik




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun