50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sazzu
Õppematerjali autor
Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav
jagunemised esi ja tagateljel. Kurvis on kerge alajuhitavus Probleemiks on veovõlli tunnel mis asub salongis. Mootor taga - tagavedu Mootor on paigutatud tahapoole veoteljest. Kuna mootoriruum on mõõtmete poolest piiratud kasutatakse bokser mootoreid. Probleemne kütusepaagi paigutus, külgtuule tundlikus ja kurvis kalduvus ülejuhitavusele. Kasutatakse autode puhul harva. Mootor keskel - tagavedu Joonis 2:Mootor taga tagavedu Kesk mootoriga ülekanne Seda kasutatakse spordi-ja võidusõiduautodel. Mootor on tagatelje ees (joonis 3). Selle tulemuseks on parem kaalu jagamine mõlemale teljele ja madal raskuskese, mis omakorda aitab kaasa neutraalsele kurvi läbimisele. Puudus on see, et mootorile on raske ligi pääseda ja kohtade arv on piiratud. Joonis 3: Kesk- mootoriga ülekanne 5 Mootor all - tagavedu
ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile ja tagumise veosilla võlliga ühendatud hammasrattale Ta on sisuliselt kaheastmeline abikäiguga hammasratas-reduktor. Jaotuskasti hammasratas on ühenduses jaotuskasti tuleva vedava võlliga. Hammasratast on võimalik liigutada kahte asendisse. Esimene aste otseülekanne kui hammasratas on nihutatud paremale hambumisse hammasrattaga Teine aste aeglustatud ülekanne kui hammasratas on nihutatud vasakule hambumisse hammasrattaga mis asetseb fikseeritult jaotuskasti vahevõllil Jaotuskasti vahevõllil asetseb veel hammasrattas millega lülitatakse ühendusse hammasrattas esiveosilla ülekanne ühendamiseks. Aeglustatud ülekanne lülitatakse sisse harilikult rasketes teeoludes kui esisilla vedu on juba sisselülitatud. 3.2 Kardaanülekanded Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette
.................................... Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5. Erinevaid tagasilla liike 7 6. Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande, differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel 9 6.1 Igapäevane teenindamine 6.2 Esimene tehniline teenindamine 6
kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise peale. Ülekande liigid · Mehaanilised jõuülekanded: Kogu ülekanne toimub mehaaniliselt, jagunevad astmelisteks (muutub kindla ülekande arvu võrra) ja astmeteta (muutub sujuvalt) ülekanneteks. · Hüdromehaanilised ülekanded: Koosneb hüdraulilisest ja mehaanilisest ülekandest, ehk on tegu astmeteta ülekandega. · Mahthüdraulilised ülekanded: Liikumine kantakse üle ühelt tööelemendilt teisele kindla mahu vedelikuga. · Elektromehaanilised ülekanded: Koosneb elektrilisest ja mehaanilisest osast Sidur
Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist. Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda.
Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5. Diferentsiaal jaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. 6. Peaülekanne tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. 7. Lõppülekanded (külgülekanded) tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise. 8
Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine, roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10. Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted. 2-ratta roolimissüsteem rooliga pööratakse vaid esimesi rattaid,tuleb kasutada üldkasutatavatel teedel. 4-ratta roolimissüsteem pööratakse esirattaid ühes suunas ja tagarattaid teises suunas, tagab minimaalse pöörderaadiuse. Külgroolimissüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid