Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus (0)

3 HALB

Lõik failist

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus
Algandmed
Sille L = 8,85 m
Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3
Tala # 21
W, cm3 I, cm4 h, cm tw, cm Av, cm2 Gk, kN/m Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4
1 IPE80 20 80,1 8 0,38 3,04 0,06 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2
2 IPE100 34,2 170 10 0,41 4,1 0,08 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m
3 IPE120 53 318 12 0,44 5,28 0,1 Terase normvooupiir fyk = 235 MPa
Teras # 1
4 IPE140 77,3 514,2 14 0,47 6,58 0,13 Terase vooupiiri osavarutegur ϒM = 1.1 -
5 IPE160 109 869,3 16 0,5 8 0,16 Terase elastsusmoodul E = 210 GPa
# Teras fyk, Mpa
6 IPE180 146 1317 18 0,53 9,54 0,19 Normkoormus pk = 2,82 kN/m
1 S235 235
7 IPE200 194 1943 20 0,56 11,2 0,23 Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m
2 S275 275
8 IPE220 252 2772 22 0,59 12,98 0,26 Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250
3 S355 355
9 IPE240 324 3892 24 0,62 14,88 0,31
10 IPE270 429 5790 27 0,66 17,82 0,36 Lahendus
11 IPE300 557 8356 30 0,71 21,3 0,42 1) Tugevuse kontroll
12 IPE330 713 11770 33 0,75 24,75 0,49 Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm
13 IPE360 904 16270 36 0,8 28,8 0,57 Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37275 kN
14 IPE400 1160 23130 40 0,86 34,4 0,66 Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = 110,02 kNm
15 HEA100 73 349 9,6 0,5 4,8 0,16 Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 16 HEA120 106 606 11,4 0,5 5,7 0,19 Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1463636364 kN
17 HEA140 155 1033 13,3 0,55 7,315 0,24 Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 18 HEA160 220 1673 15,2 0,6 9,12 0,3 2) Jäikuse ( läbipainde ) kontroll
19 HEA180 294 2510 17,1 0,6 10,26 0,35 Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*I) = 23,34 mm
20 HEA200 389 3692 19 0,65 12,35 0,42 Lubatud läbipaine [f]=L/α = 35,4 mm
21 HEA220 515 5410 21 0,7 14,7 0,5 Läbipainde kontroll f/[f] = 0,66 Jäikus on külladane
22 HEA240 675 7763 23 0,75 17,25 0,6 3) Toereaktsioonid
23 HEA260 836 10455 25 0,75 18,75 0,68
R=pd*L/2 = 18,72 kN
24 HEA280 1010 13673 27 0,8 21,6 0,76
25 HEA300 1260 18263 29 0,85 24,65 0,88
26 HEA320 1480 22928 31 0,9 27,9 0,97
27 HEA340 1680 27693 33 0,95 31,35 1,05

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus #1

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus #2

Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Roman_Hruljov Õppematerjali autor

Arvutusprogramm ehituskonstruktori abiks

Metallkonstruktsioonid teraskonstruktsioonid tala lihttala metalltala terastala arvutus konstrueerimine dimensioonimine

Sarnased õppematerjalid

136

pdf

Raudbetooni konspekt

des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o

Raudbetoon

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

kontsentratsioonitegur. Nagu katsed näitavad, ei vähenda pingekontsentratsioon staatilise koormuse puhul märgatavalt ristlõike kandevõimet. Kuna pinge tipp on koondatud väga kitsale alale, siis kõrval paiknev vähemkoormatud materjal ei võimalda pingetipu kohal suuri deformatsioone ja materjal ei saa seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune

Teraskonstruktsioonid

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

................................................ 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine.............................................................................................. 25 5.4.5 Tala seina kandevõime koondatud koormuste suhtes....................................................................... 26 5.5 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja põikjõu koosmõju ............................................................... 28 5.6 Ristlõike kandevõime pikijõu ja põikjõu koosmõju ............................................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju.....................................

Ehitus