Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse pööramine koos käega
.............. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed ..........................................
.. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed ..........................................
Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Asetada padi abaluude alla. · Asetada patsiendile ristlina alla. · Vajadusel nihutada patsienti ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ettevalmistus nihutamiseks voodi serva poole - üks abistaja on patsiendi õlgade juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures olev abistajal haarata peatsi poolse käega kinni ristlina servast, asetada küünarvars voodile, teise käega haarata kaugemast padja servast ja linast patsiendi õla juurest. Asetada abistaja kaugemale viidud käe poolne jalg ette, võtta tõmbamise lähteasend. Puusade juures oleval abistajal haarata ühe käega kinni ristlinast patsiendi puusa liigese juurest, asetada küünarvars voodile. Teise käega haarata ristlinast kaugemast servast kinni patsiendi puusaliigese
Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Asetada padi abaluude alla tõsta patsiendi pead ja teisel abistajal asetada padi abaluude alla (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 2. Pöördvõte patsiendi ülakeha nihutamiseks abistajapoolsele voodi servale asetada peatsi poolne käsi patsiendi padja alla (pea ja kaugema abaluu alla). Küünarvars voodil. Teise käega haarata kaugemast padja servast õla juurest. Asetada kaugema käe poolne jalg ette tõmbamise lähteasendisse (pilt 10, 11). Tõsta kaugemat padja serva (pöörates patsienti koos padjaga enda poole), (pilt 12). Seejärel teostada raskuse ülekanne eest taha ja lasta sujuvalt patsiendi kaugem kehapool voodile (pilt 13). Lõppasendis on küünarvars voodil ehk tõmbamise lõppasendis. Õige töösuund risti patsiendiga!
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär
Pilt 1 · Asetada tõstematid patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsienti tõstemattidega peatsi poole. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ettevalmistus nihutamiseks: Üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures oleval abistajal voodi peatsi poolse käega haarata kinni lähemast tõstemati sangast ning asetada küünarvars voodile. Teise käega haarata kinni üle patsiendi kaugemast tõstemati sangast, asetada kaugema käe poolne jalg ette ehk tõmbamise lähteasendisse (pilt 2). Puusade juures oleval abistajal - võtta ühe käega kinni lähemast tõstemati sangast patsiendi puusa liigese juurest ja asetada küünarvars voodile. Teise käega haarata kinni kaugemast tõstemati sangast üle patsiendi puusaliigese juurest
2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
· Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud
Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada patsiendi poolne käsi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvars voodile. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 2) - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge. Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Tõmbamine (nihutamine) peatsi poole: Lõppasend: Lähteasend:
Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küünarvart Õlavarre kakspealihas- Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa on suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja.
Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega
simulatsioon. Tulemuste kuvamine Harjutuste tulemuste võrdlemine omavahel Tehtud harjutuste kuvamine - vigade vaatlemine Parandusharjutuste tegemine Kommentaarid iga harjutuse kohta Aruannete väljatrükk Keyboard Pro Õige asend (1) Õige asend (2) Keha asend: istuda sirgelt, selg peab toetuma seljatoele, mõlemad jalad peavad toetuma põrandale. Käte asend: küünarnukid langevad vabalt, küünarnuki ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi, küünarvars on paralleelne põrandaga. Sõrmede asend: sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad. Sõrmed asuvad alusklahvidel, pöidlad tühikuklahvi kohal. Löögi sooritamine: lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutusena, kusjuures jõukulu on minimaalne. Rütm: kirjutada ühesuguses rütmis, mis kiireneb kirjutamisoskuste omandamise käigus. Erinevad klaviatuurid Algsetel kirjutusmasinatel olid tähed paigutatud tähestikulises järjekorras
v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa
v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa
Rüht on: · kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m ka...
Ö. 12. Õige rütm kirjutamisel. Kirjutada tuleks ühesuguses rütmis, mis kiireneb kirjutamisoskuste omandamise käigus. 13. Õige kehahoid ja käte asend. · Istuda tuleb sirgelt · Selg peab toetuma seljatoele 2 · Mõlemad jalad toetuvad põrandale alusele · Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar-ja õlavarrenurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga · Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini · Sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad. · Õige kehaassend peab olema pingevaba ja mugav · Kirjutamise algasend poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid vaid kergelt puututades, pöidlad vahesõrmiste kohal. 14. Tööpingest vabanemise võtted
2. Patsiendi nihutamine ratastooli: · Patisendi seljatagune abistaja on ratastooli taga, põlv voodil. Patsiendi seljatagusel abistajal haarata kinni patsiendi vööst, kallutada patsienti ratastooli poole. Võtta tõmbamine kõrvale lähteasend (pilt 13). Pilt 13 · Teine abistaja on patsiendi reite juures, hästi voodi ja ratastooli lähedal. Asetada käsi patsiendi reite ja säärte alla, küünarvars voodile ja teise käega haarata kinni patsiendi tuhara all olevast tõstematti sangast. Võtta tõmbamise lähteasend (pilt 14). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 · Patsiendi selja taga olev abistajal võtta põlv voodilt maha ja minna ratastooli käepidemete vahele, võtta tõmbamine kõrvale lähteasend. Kui patsient on raske või asub kaugel voodi servast, siis nihutust teha mitu korda.
Ka ohutusjuhendit kuvariga töötamise kohta tuleb töötajale tutvustada ja teda selle põhjal õpetada. TÖÖKOHA KUJUNDAMINE OMA VAJADUSTELE VASTAVAKS MIDA SAAN MA TEHA ISE? Tööandja poolt korraldatav koolitus peab olema piisav selleks, et osata ise oma vajadustest lähtuvalt kujundada oma töökohta. Mõningaid praktilisi nõuandeid: MUGAVUS -Seadistage oma töötool ja kuvar selliselt, et tunnete end tööd tehes mugavalt. Kõige üldisemalt öeldes, teie küünarvars peab olema praktiliselt horisontaalses asendis ja silmad sellisel kõrgusel, et näete kuvari korpuse ülaosa. -Veenduge, et teil on piisavalt ruumi, et saada kätte vajalikke dokumente või teisi vajaminevaid seadmeid. -Proovige klaviatuuri, kuvari, hiire ja dokumentide erinevaid paigutusi, et leida enda jaoks sobivaim. Dokumendihoidjat võib olla hea kasutada, et ära hoida kaela ebamugavat asendit ja silmade liigset liigutamist.
12.Õige rütm kirjutamisel. Kirjutama peab ühesuguse rütmiga, et vältida vigu. Rütm kiireneb kirjutamisoskuse omandamise käigus. Väga hea on kui kasutatakse õppimise käigus rütmilist muusikat. 13. Õige kehahoid ja käte asend. Istuda tuleb sirgelt, selg peab toetuma seljatoele ning mõlemad jalad peavad toetuma põrandale. Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar- ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga. Randmed peavad olema üles tõstetud, et tekiks sirgjoon käeseljast küünarnukini. 14.Tööpingest vabanemise võtted. 5 · tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige toitumine) · spordi harrastamine ja aktiivse eluviisi propageerimine
Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt . Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all. Vasak käsi ei hoia viilist kinni, vaid ainult surub teda ligi; küünarnukki tuleb pisut kergitada. Parema käe küünarvars ja laba peavad olema viiliga ühel sirgel. Oluline on, et lukksepp kooskõlastaks hästi oma liigutused ja kõik viilile rakendatavad jõud, s.t. oleks töötades kogu aeg tasakaalus. Viimistlemisel tuleb viilile vajutada hoopis nõrgemini kui jämetöötlemisel, seetõttu surutakse viili otsale mitte pihuga, vaid pöidlaga. Et viil peab liikuma rangelt rõhtsihis, tuleb viili käepidemele ja otsale rakendatavaid jõude muuta olenevalt sellest, mis punktiga viil detailile toetub
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks. Tõmbeliigutusele järgneb poolring, kus küünarnukki hoitakse käest kõrgemal ja käsi suunab keha keskpunkti suunas ja allapoole. Poolring lõpeb ees, rinna juures ja rindkere alguses. Mingil hetkel pärast ühe käe taastumise algust hakkab teine käsi tõmmet tegema. Taastumisel liigutatakse küünarnukki poolringis vertikaalselt ujumissuunas. Küünarvars ja käsi on täiesti lõõgastunud ja vajuvad küünarnuki ja veepinna juurest allapoole, ujuja keha lähedale. Taastumise keskel on üks õlg üles pööratud, samal ajal kui teine liigub tahapoole, vältimaks lohisemist. Selleks et õlga pöörata, väänavad osad torsot, samal ajal kui teised pööravad kõike. Algajatele omane viga on see, et nad ei lõdvesta kätt taastumise ajal ja viivad käe liiga kõrgele ja kehast liiga kaugele, mõningatel puhkudel küünarnukkidest kõrgemale
19. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116) 20. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule (RTI, 01.09.2010, 61, 444) Lisa 5. Praktilised nõuanded, mida meeles pidada arvutiga töötamisel 1. MUGAVUS Seadistage oma töötool ja kuvar selliselt, et tunnete end tööd tehes mugavalt. Kõige üldisemalt öeldes, teie küünarvars peab olema praktiliselt horisontaalses asendis ja silmad sellisel kõrgusel, et näete kuvari korpuse ülaosa. Veenduge, et teil on piisavalt ruumi, et saada kätte vajalikke dokumente või teisi vajaminevaid seadmeid. Proovige klaviatuuri, kuvari, hiire ja dokumentide erinevaid paigutusi, et leida enda jaoks sobivaim. Dokumendihoidjat võib olla hea kasutada, et ära hoida kaela ebamugavat asendit ja silmade liigset liigutamist.
-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht &
kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits
*töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8. Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri Eesti Vabariigis (EV Valitsuse määrus Riigi Teataja Lisa nr.36-38) Hobuse välimiku hindamise üldpõhimõtted - I hindamisel on Pea, kael, kere: 1)pea, lõuapärade vahe, kael. 2)turi, piht. 3)selg, nimme. 4)laudjas. 5)rinnakorv, ebaroided. II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis. 4) Ehitus: säär, kannaliigesed, pöid, sõrgatsiliigesed, sõrgatsid. Tõuhobuste hindamise eeskiri EV-s: On paika pandud üldsätted. Tähtsamad nendest on:1)Hobusetõugude hindamise eesmärgiks on tõuhobuste aretusväärtuse määramine. 2)Hindamist teostab EHS. 3) Hinnatakse ainult tõuhobuseid. 4)Tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud. 5)Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. *Hinnatakse punktiskaalal 1-10. 9
mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette. 44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE Avatud lihaskett - Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars > küünarvars > käsi) 45.SULETUD LIHASKETT. NÄIDE Suletud lihaskett - Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars > küünarvars > käsi) 46.LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Lihasketi töö põhimõte ühe lihase kontraktsioon ketis kutsub esile teiste keti lihaste kontraktsiooni. 47.SÜNERGISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Sünergistide kett teostab teatud kindlat liigutust; piirdub oma tegevuses antud funktsiooni sooritamisega (ühe kindla liigutuse).Nt selja lailihas suur rinna lihas > hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE
Rekordid WSM võistlusel mis on tema nimel - The clock - Parallelsed trepid (kolme raskuse kandmine treppidel) - Puuraiduri kõnd (tuleb kanda 180kg raskust) - Kummi kantimine (8 pööret) - 125kg raskuste kohvritega jooksmine - Talumehe kõnd - Kombineeritud võistlus Isiklikud rekordid: -Kangi surumine 275kg, -Kükk 360kg, -Jõutõmme 395kg Tema mõõdud: - Biitseps 56 cm - Kael 54 cm - Vöö 92 cm - Reis 80 cm - Kaal 132 kg - Pikkus 186 cm - Rind 148 cm - Küünarvars 45 cm WSM-i võistlusalad Veoauto tõmme, jõutõmme, ülepea tõste, Atlase kiviring, tünnivise, kükkistõste. ASC võistlusalad Palgi kandmine, raskuse vise, Apolloni rattad, raskete kaelkoogutega kõndimine, jõutõmme, tsirkuse hantlite tõstmine. Rammumees ei ole olümpiaala, olümpiala on näiteks tõstmine mis on ka rammumehe võistluste osa. Rammumees ei ole olümpiaala kuna see koosneb paljudest erinevatest aladest, millega võivad kaasneda suured terviserikked
temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. --------------------------------------------------------------------------------------------------------
temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. --------------------------------------------------------------------------------------------------------
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire
ent võib tõsta ka ainult natuke, et pingesse läheksid vaid ülemised kõhulihased (joonis 3). Kõhtu treenib ka varbseinal rippudes keha pinges hoides jalgade tõstmine ette või üle pea. joonis 3 http://bit.ly/kohulihased Küljelihased Küljelihaste treenimiseks on samuti erinevaid viise. Võib olla külili matil, toetada ühe käe küünarvars maha ja hakata puusi tõstma (joonis 4). Sealjuures peavad küljelihased pingesse minema. Võib ka külili maas olles tõsta ainult jalgu. Kolmas variant, mida katsetasin, on panna jällegi küünarvars maha ja tõsta puus üles. Siis tõsta kehast eemale ka üks jalg ja käsi. Niimodi ühes asendis hoides lähevad lihased kiiresti pingesse ja see tugevdab küljelihaseid. joonis 4 http://www
Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 11 Pilt 12 Pilt 13 Pilt 14 10. Korrigeerida patsiendi õla asendit (pööramisega ette- või taha suunas): patsiendi seljatagusel abistajal asetada üks käsi patsiendi voodi poolse õlaliigese alla (pilt 15), küünarvars voodil (pilt 16) (teine abistaja abistab käe alla panekul). Teine käsi asetada patsiendi teisele õlaliigesele (pilt 16). Näopoolsel abistajal haarata patsiendi voodipoolse käe küünar- ja randmeliigesest (pilt 17). Abistajate lähteasend ja joondumine väljaaste voodist kaugema jalaga patsiendi voodipoolse õlavarre järele (pilt 17, 18). Töösuund õla pööramisel on patsiendi voodipoolse õlavarre suunas (pilt 19, 20).
Käte hoog lõpeb momendil, kui päkad eralduvad maast. Tuleb püüda selle poole, et hüpe toimuks otse üles. Pidurduse ja äratõuke vahe olgu võimalikult lühike. Löök: Tõukele järgneb ülakeha painutus taha, käed tõusevad näost kõrgemale, kõverdunud löögikäsi liigub õlast taha, vabakäsi alustab liikumist alla, järgneb käe liikumine ette sirutusega küünarliigesest, kusjuures küünarliiges liigub ees; alles vahetult enne lööki jõuab käe sirutuse arvel järele küünarvars. Sellest momendist alustab aktiivset tööd käelaba, mis asetseb pingevabalt taga ja järgnes passiivselt käele. Randmeliiges on sirgenenud ja katnud palli aksentreeritud liigutusega. Mängija maandub, löögikäsi liigub alla. Pall tabati mängijast eespool, kõrgemais punktis. 4.Kui suur on võrkpalliväljak? Sinu vastus oli: 18*9m, rannas 16*8m 5.Kuidas asetsevad mängijad väljakul (nr.1-6; eesliini, tagaliinimängijad)? Sinu vastus oli:
23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi) 2) Suletud kinemaatilised ahelad: Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi ->jalgratas) -Agonistide ja agonistide-antagonistide kinemaatilised ahelad: 1) Agonistide ahel: teostab teatud kindlat liigutust ja piirdub antud funktsiooni sooritamisega. 2) Agonistide-antagonistide ahel: lihastöö on vastandlik. Tekitab ühe ahela liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises
Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase kõõlusest mediaalsemal, kui küünarliiges on sirutatud ja küünarvars maksimaalselt välja pööratud. Vastsündinutel ja imikutel palpeeritakse brahiaalarterit õlavarre mediaalsemalt ppinnalt. Õlavarrearteri palpatsiooni eelistatakse vastsündinute, imikute elustamisel ja siis, kui unearteri palpatsioonil esineb raskusi. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 10 Joonis 4. Brahiaalarteri ehk õlavarrearteri (a. brachialis) palpatsioon.
Kaks kõige parema ergonoomilise käteasetusega ja klahviasetusega klaviatuuri on Microsoft Natural ja TypeMatrix klaviatuurid (vt Joonis 5) Joonis 24. Klaviatuurid Keha ja käte asend klaviatuuril: Istuda tuleb sirgelt Selg peab toetuma seljatoele 20 Mõlemad jalad toetuvad põrandale-alusele Küünarnukid langevad vabalt alla, küünar- ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi ning küünarvars on paralleelne põrandaga Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini. Kirjutamise asend: Tööasend peab olema pingevaba ja mugav Kirjutamise algasend – poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid kergelt puudutades, pöidlad vahesõrmiste kohal. Kirjutamise tehnika: Mõlemal käel ja sõrmel on oma töötsoon Lööki sooritav sõrm lahkub alussõrmiselt, teeb löögi ning pöördub kohe tagasi
(segmentide) süsteemi. · Lüli (segmendi) moodustab kehaosa, mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel · Igal lülil on pikkus ja mass Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust): · Pea koos kaelaga (6,9%) · Kere (ülaosa (16%), keskosa (16,3%), alaosa (11,2%)) · Õlavars (2,7%) · Küünarvars (1,6%) · Labakäsi (0,6%) · Reis (14,2%) · Säär (4,3%) · Labajalg (1,4%) Massi jagunemine inimkehas · Inimese liigutustegevuse biomehaanilisel analüüsil tuleb arvestada massi jagunemisega kehas (keha masside geomeetriaga), kuna sellest sõltuvad nii kogu keha kui ka kehaosade liikumise iseärasused rakendatud jõudude mõjul · Massi jagunemist inimese kehas iseloomustavad järgmised karakteristikud: - kehamass ja kaal
meri on sügav (vähemalt mõnisada meetrit), siis liigub kõige pindmine veekiht 45° paremale sellest suunast, kuhu puhub tuul (kõrvalekalde põhjuseks on Coriolisi jõud). Pindmine veekiht tõmbab liikuma järgmise veekihi, kiirus väheneb, suund jällegi paremale jne (Ekmani spiraal). Mõnekümne meetriga on suund vastupidine, Ekmani kihi kogupaksus ca 100m. 5. Inimkeha biomehhaanikast. · Inimkeha kangsüsteemid. o Näiteks õlavars ja küünarvars. Kaotatakse jõus, võidetakse teepikkuses. Jõu rakenduspunktides (seal, kus lihased kinnituvad luude külge) on jõud ja mehhaanilised pinged väga suured. · Keemiline ja mehhaaniline energia. o Kütuse keemiline energia muudetakse mootoris mehhaaniliseks energiaks. Kasutegur 20%. · Lihaste kasutegur. o Lihaste kasutegur (toitainete keemiline energia) on 40%. · Kütuseelement.
1. Ergonoomiline tööasend. Säti kehaasend nii, et õlavarre-küünarvarre nurk, kehatüve-reienurk ja reie-säärenurk oleksid ligikaudu 90-100 kraadi (mitte vähem!). 1. Istmekalle reguleeritav. 2. Seljatoetus paikneb nimmeosas, anatoomilises kõveruses, selg toetub vastu tooli seljatuge (kehatüve-reie vaheline nurk u 110 kraadi). 3. Istmekõrgus on reguleeritav. 4. Tooli serv on ümar. 5. Tallad toetavad kindlalt maha või jalatoele. 6. Reie ja lauaplaadi vahel on 10-15 cm ruumi. 7. Küünarvars on paralleelne lauaga. Küünarvarred toetavad kas tooli käetugedele või lauaplaadile. 8. Ranne on küünarvarre suhtes 0°. 9. Ekraani üleserv on suure kuvari korral enam-vähem kulmude kõrgusel, väikese kuvari korral pilgu horisontaalpinnast allpool. Vaatekaugus 50-70 cm. 10. Pilk on suunatud ekraanile 15-20 kraadise nurga all, ekraani tasapinnaga risti. Dokumendihoidja paikneb ekraaniga samal kõrgusel. 11. Kaela kalle 5-7 kraadi (mitte rohkem!!) keha vertikaalteljes.
Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud. a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas. Liigesekihnu tugevdavad õlanuki-rangluu side; kaarnajätke-rangluu side ja kaarnajätke-õlanuki side
veresoontes ja siseelundites Kontraktsioon on aeglane 11.5 Lihaste tüübid käävjas, kakspea, kakskõht, kõõlusviirgudega, kahelisulgjas, ühelisulgjas 11.6 Lihaste abiseadeldised Sidekirmed ehk fatsia, Sünoviaalpaunad, Kõõlusetuped, Plokid, Seesamluud 11.7 Lihased Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast. Kerelihased Selg, rind, Kael, Kõht Jäsemetelihased Õlavööde, vaagnavööde, Õlavars, Reielihased, Küünarvars, Säärelihased, Käelihased, Jalalihased Pealihased Miimilised lihased, Mälumislihased, Suupõhjalihased 11.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Alfa-motoneuron ja selle tüübid/Motoorsete ühikute tüübid Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12
4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks:
koed on kahjustatud ning ei funktsioneeri korrektselt. Õlavalu võib olla lokaalne või kiirguda teistest ümbritsevatest piirkondadest kas õlga või kätte. Sapipõie, maksa või südamehaigustest, aga ka lülisamba kaelapiirkonna probleemidest tingitud valu, võib samuti kiirguda piki närve õlani. Abaluu piirkonnas tuntav valu saab peaaegu alati alguse kaelast. Õlaga seotud terminid Ülajäse jaotub: õlavööde ja vabaosa Õlavööde - abaluu ja rangluu Vabaosa - õlavars, küünarvars, labakäsi Õlaliiges ühendab omavahel õlavöödet ja vabaosa Abaluu kehal eristatakse eesmist ehk roidmist pinda ja tagumist pinda. Acromion = õlanukk Pr. coracoideus = kaarnajätke Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art. humeri = õlaliiges Õlaliiges on tüüpiline keraliiges. Õlaliigest võib vaadelda kui üht liigest, kuid funktsionaalselt on liigeseid 7: 1. Glenohumeraalliiges 2
6 Kael kuulub kere juurde, kuid tavaliselt vaadeldakse seda omaette - eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi: - ranne - kämmal - sõrmed Alajäse jaotub vöötmeks (vaagnavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - reis - säär - jalg 7 Jalg: - kand - pöid - varbad 1.6. Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt Inimese keha saab jaotada mitmeteks tasanditeks. Tasandit, mis jaotab inimese keha keskkohast pikisuunas vasakuks ja paremaks pooleks nimetatakse mediaantasapinnaks
Uus-Kirgiisi 150-154-181-19,2 Hannover tänapäeval on ta ligilähedane inglise täisverelisele. Saanud alguse 15-16 saj. Saksamaal. Celle sugutäku kasvanduses viiakse siiani läbi hobuste 100 päeva teste. Hannoveri tõug on poolvereline tõug. St märasid paaritatakse mõne aasta järel inglise täisverelise täkuga. Hannover on hea liikuvusega just traavis ja hüpetes. Vanemal tüübil oli suur pea ja kongninaline. Pikk kael, turi ei ole eriti väljendusrikas. Tal on pikk küünarvars ja lühike kämmal. Enamasti on kõrbid ja punased. Eamus takistussõiduhobuseid on hannover, kuna tal on võimas hüpe. Budjonnõi ühelt poolt Musta mere äärsed Doni märad ja teiselt poolt inglise täisvereline. Seega ka poolvereline. Doni tõugu peetakse lageda taeva all, aga budjonnõi vajab kergtalli, sest ei suuda külma nii hästi taluda ja vajab ka lisasööta talvel. Traavlid 1600m Orlovi traavel 161-163-184-20,0 2.02,2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
