10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sissi12
Õppematerjali autor
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, v
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg
caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente -
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) 2 rangluud ja 2 abaluud Anatoomia Kirjandus: lähim, mis sobib on Meeli Roosalu. „Inimese anatoomia“ I LOENG Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma. Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k. Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi. Sissejuhatus inimese anatoomiasse Organismi organisatsioonitasandid Biomolekuid – Biokeemia Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia Kude e histos, textus – Histoloogia Elund e organum – Anatoomia Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia Organism – Anatoomia Kudede põhitüübid 1) Epiteel- e. piirikoed: a) Katteepiteel (naha- ja soole tüüpi) b) Näärmeepiteel
MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA MENSTRUATSIOON- 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS OVULATSIOON TOIMUB- MENSTRUAALTSÜKLI 12-16 PÄEVAL. NORMAALNE RASEDUS- 40 NÄDALAT SEEDETRAKT- 7-8 m MAOS- 3-6 t. ASUB TOIT MAOS TÄISKASVANUL ON VAJA MAGADA- 7-8 TUNDI SÜDA- (COR). ON UMBES INIMESE RUSIKASUURUNE ÕÕNESELUND, MIS PAIKNEB RINDKERE KESKJOONEST VEIDI VASAKUL POOL KOPSUDE VAHEL. KAALUB UM. 250- 3 300 GRAMMI. SÜDAME PAREM POOL ON VENOOSNE, VASAK POOL ON ARTERIAALNE. SÜDA ON NELJAKAMBRILINE. SÜDAMEKAMBRID: PAREM KODA (ATRIUM DEXTRUM)→ KOTTA SUUBUVAD ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (VENA CAVA SUPERIOR ET INFERIOR) [TOOVAD VERD KOGU KEHAST, PÄRGURGE JA SÜDAME PISIMAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid