Aafrika keskkonna probleemid Aafrika keskkonna probleemid on põhjustanud inimtegevus ning nende mõju ulatub inimestest taime-ja loomaliikideni. Probleemid hõlmavad lageraiet ja kõrbestumist, puhta joogivee puudust, õhu saastet, pinnase viljakuse kahanemist, populatsiooni plahvatuslikku kasvu ja fauna kadumist. Need probleemid on kõik seotud ülerahvastumisega nii Aafrikas kui kogu maailmas. Lageraie Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90%
· Küla malis, neile oli jõgi väga tähtis 7. Milline seos on kõrbestumise ja vaesuse ning näljahäda vahel? · Kuna kõrbes ei saa põldu harida, pole neil süüa ning ka pole midagi, mida müüa/vahetada. 8. Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? · Põud, (puhast) vett on väga vähe ning seda saab ainult väga sügavalt. 9. Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? · Soodustab kõrbestumist 10. Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? · Me impordime sööki maadest, mida ohustab kõrbestumine. Tõstab ka toidu hindu. 11. Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid, organisatsioonid, inimesed jne) peaksid tegema? · Abimaterjalid: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml.html- Mali fakte http://www.ap3.ee/
kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine struktuur ning maapind kuiveneb. Põuaperioodide pikenemine toob kaasa kõrbestumist, sest pärast põlenguid on metsi üha raskem taastada. Viljaka mulla ärakanne ehk erosioon: Tuul kannab ära mullaosakesed Paduvihmadest ja üleujutustest tekkiv vooluvesi kannab viljaka mulla ära. Selle tagajärjel muutub maa harimis- kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele
üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda: § metallurgiatööstusest § autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied § Liigkarjatamine § Väärad põlluharimisviisid (üleniisutamine, üleväetamine, monokultuursus) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon § Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5km aastas.
..........................................................4 Kõrbetes leidub ka oaase.................................................................................................................5 Inimeste tegevusalad kõrbes............................................................................................................5 Kõrbestumine...................................................................................................................................6 Kuidas saab kõrbestumist aeglustada või peatada?.........................................................................7 Sahel.................................................................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................
Selle kõige suuremaks põhjuseks on osoonikihi hõrenemine ja osooniaukude teke. -- Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. -- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. -- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad
Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam kui selle tagajärgedega tegelemine, tuleb teha kõik, mis me suudame, et kõrbestumist peatada. http://www.ciesin.org/docs/002193/002193.html http://www.scalloway.org.uk/phye5.htm http://www.treehugger.com/files/2009/06/australia takesleadincombatingdesertification.php http://encarta.msn.com/encyclopedia_761587988/De sertification.html
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata
kasutamata maad ning niisutamise abiga on võimalik kergesti suurendada põllukultuuride saagikust. Kolmandaks lahenduseks võib olla kalanduse suurendamist. Kuna hetkel püütakse kalu väga vähe, siis on väga palju toitu veel välja toomata ookeanidest. Väga suurt kahju teeb toidu kasvatamisele keskonna saaste. Selle vähendamine parandaks maa viljakust ning vähendaks haigeid kariloomi. Samuti tuleks hoida põhjavett, mis on üheks suurimaks veevaruks maailmas. Kuna mitmete piirkondade kõrbestumist ja soode teket peetakse inimeste süüks, siis tuleks sooldumist ja maade soostumist püüda ära hoida. Ühesõnaga peab inimene olema keskkonnasäästlik. Samuti tuleb riikidel palju raha paigutada uute põldude ja karjade loomiseks. Aga peamiselt tuleks kõigil mitte raisata toitu ning aidata abivajajaid.
Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.
troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine,
pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbe niisutamine tekitas hoopis uue kõrbe: Araali mere pindala on tänu puuvillaistanduste niisutamisele praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Foto: Wikipedia
peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbadele sanitaaroludele ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuma õhuga linnaks. Suur osa mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugrmsl põhjas on maaa lagedaks muutmine põhjustsanud kõrbestumist. Tööstus Suurimaks sissetulekuallikaks on Mehhiko lahe rannikul leiduv nafta ja maagaas. Mehhiko on rikas ka teiste maavarade poolest. Ta on mailma suurim hõbedatootja. Tööstuslik tootmine on koondunud ümber Mexico ja piki USA piiri. Kus valdavalt välisomanduses olevates tehastes pannakse kokku ekspordiks mõeldud tooteid väga tähtsal kohal on ka turism. Tööstus liigid autotööstus, elektroonika, mainaehitus, toiduainetööstus,
* Varjub liiva alla päikese ja vaenlase eest * Puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed * Sabasse ja küüru ladestuvad rasvad Kaamli kasu inimestele * Liha * Villa * Piima * Nahka * Liiklusvahend ja veoloom Inimtegevus kõrbes * Turism * Küttimine * Maavarade kaevandamine * Põllundus Oaasipõllundus * Karjakasvatus Kitsed, veised, lambad Kõrbestumist põhjustavad keskkonnaprobleemid * Ülekarjatamine * Kõrbete laienemine * Muldade väljakurnamine * Nafta- ja põhjaveereostus * Puude, põõsaste kütteks raiumine
piisavalt tugev ja see põhjustab tihenemist. Eestis on vee- erosiooni rohkem kõrgustike aladel lõuna-eestis. Eriti kagu-eestis- Pandiveres ja Vooremaal. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 3. TAGAJÄRJED Mulla hävimine- Inimesed niisutavad, kuivendavad, väetavad muldi- seeläbi võib tekkida erosioon, mis omakorda põhjustab muldade kõrbestumist Mullaviljakuse langemine- Sest tuul või vesi kannavad mullast mineraalse osa ära, seeläbi kaotab muld viljakuse. Sügavad orud- Kui vesi koondub kitsastele äravoolualadele ja võib uuristada sügavaid käike. Kõrbestumine ja kõrbed- Mulla viljakus langeb, muld kaotab elujõu ja kuivab kokku. Taimkatte hävimine- Kui mullast on viljakad mullaosakesed ära kantud, siis
Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt. Kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samuti on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias aga isegi näiteks USA lääneosariikides. Kõrbestumine ohustab otseselt üle 250 miljoni inimese ning umbes miljard inimest on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Et kõrbestumist vältida või seda vähendada, rajatakse tohutuid suuri niisutussüsteeme. Kuid põldude niisutamine on isemoodi teadus, seda valesti tehes tekivad sootuks uued probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade
V: põllumajandusega on savannis halvad lood, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja vihma sajab aastas vähe. Töö teeb raskemaks ka tehnika puudumine. Riigis madal arengutase. 16.Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks? V:Ananassi, tubakat, puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit. 17.Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks? V:Hirss, sorgo, nisu, mais, maniokk, bataat. 18.Mis põhjustab kõrbestumist? V:Karjakasvatus. Loomad söövad kõik taimed ära, metsa raiutakse maha. 19.Miks esineb savannialadel sageli näljahäda? V:Põllud ja karjamaad kuivavad ära ning inimesed ja loomad jäävad nälga. 20.Mis on Sahel? V: Piirkond Sahara lõunapiiril, kõrbe ja savanni üleminekuvöönd.Põhja-Sahel muutub aeglaselt kõrbeks. Aasta sademete hulk on seal ettearvamatu - 40mm ja 170mm vahel. See on Etioopia ja Sudaani viimaste aastate näljahädade üks põhjusi. 21.Kes on masaid?
TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa · Rahvaarvu kiire kasv pärandada Nt: käitumisrefleks, refleksid organismi kaitseks Miks peab metsa kaitsma? Mis on mälu? Mälu liigid( salvestamine, kättesaadavus, unustamine, maht)? · Et hoida ära kõrbestumist Närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogutud ning · Kliima muutusi vajadusel meelde tuletada.Liigid: · Sensoorne mälu- automaatselt tajumisel, piirab ainult · Taimeliikide hävimist väljastamise kiirus, kiire kustumine, piiratud sisendsignaalide · Metsad on õhu filtrid hulgaga
-valed toitumisharjumused -vähene haridustase -looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne) -Rahvastiku kiire juurdekasv 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese -Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias. -Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud; Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala; Tagajärjed Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus)
Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud
vajaminevat summat. Tõenäoliselt ei jätku poliitikuil piisavalt julgust algatamaks radikaalseid reforme, kuna nii suuri rohelisi probleeme Eestil ei ole. Lisaks energeetikale tekitab rohelistele palju meelehärmi olukord puidu ja paberitööstuses. Laialdane metsaraie hävitab hulgaliselt ökosüsteeme ja tekitab kohalikele majanduslikku kahju. Eriti tõsine on olukord vihmametsades, sest sealsed mullad langevad taimestiku kaitseta kergesti ohvriks kõrbestumist põhjustavale erosioonile Need probleemid jäävad tihti tähelepanuta, kuna arengumaades kasvavad vihmametsad asuvad kallist puitu tarbivast heaoluriigist kaugel. Sageli aga lihtsalt ei soovita majanduslikust kasust pelgalt rohelise mõtteviisi nimel loobuda. Ärimehed peaksid endale teadvustama, et selline tegevus hävitab nende oma elukeskkonda, mida enam raha eest tagasi osta ei saa. Keskkonnasäästlikul mõtteviisil on ka omad ohud. Eesmärkide üllusele vaatamata lähevad
Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida
Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika 2. Pereatlas 2008, lk 96-99, lk 102-109 3. Illustreeritud laste entsüklopeedia 1995, lk 314-319 Kiviõli 1. Keskkool Ladina-Ameerika referaat Reelika Lõhmus 10.klass Juhendaja: Hilja Muruoja Kiviõli 2009
Inimesed ei saa enam põlluharimisega tegeleda, sest pole viljakat pinda, seetõttu pole süüa ja pole midagi teistele müüja ega vahetada. 14.Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. 15.Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? Loob kõrbestumiseks veel soodsamad tingimused. On kuivem ja kõrgem temperatuur. 16.Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? Me ostame mõningaid kaupu, mida toodetakse aladel mida ohustab kõrbestumine või on juba kõrbestunud ja seetõttu selle toote kättesaadavus väheneb ja hind kasvab. 17.Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid,
Kõige ulatuslikum on Lageraie see troopiistes ja lähis-troopilistes piirkondades. Looduslike ökosüsteemide hävimine Soode niisutamine Mullad soolduvad Ülekarjatamine Kuivadel maaladel tekitab kõrbestumist Mulla viljakuse langemine, kuna hävitatakse mulla elustikku. Kevadel võib sulavesi viia Üle väetamine väetise põjavette, mis omakorda reostab meie joogivett. Ökosüsteemi hävitamine või kahjustamine
kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega
väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Erosioon – ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda 10–40 korda. Erosioon põhjustab kõrbestumist, vähendab põllumaa tootlikkust, veeteede ummistumist liigsete setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist. Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni. Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni.
Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud maailma maastikke. Ehkki maa kasutamise viisid variee- ruvad piirkonniti, on tulemus üldjuhul sama: maavarade hankimine inimeste otseste vajaduste täitmiseks, tihti alanevate keskkonnatingimuste arvelt. Samal ajal kui kollektiivne inimtegevus ökoloogilisi tingimusi ja keskkonda kahjustab, muudab aga populatsiooni kasv
ka inimesi, kes söövad liiga palju Ø Inimesed kannatavad suurte toidukoguste tarbimise tulemusena ületoitumuse käes Ø See on ühiskonna kihistumise tulemuseks ja ühtlasi üheks toitluskriisi põhjuseks Põuaperiood Ø Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna valglas sajab keskmisest vähem Ø Pikka aega kestnud põud võib põhjustada kõrbestumist Ø Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline kliimanähtus Ø Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju,põuad on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates 1970ndatest inimese poolt põhjustatud globaalse soojenemise tõttu ja tõenäoliselt jätkub Ø Viimane suurem põuaperiood oli aastatel 19992002 Tuneesias ja Alzeerias Ø Suuremad põuapiirkonnad on ka IdaAasias ja Austraalias. Ø
14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal "Pilguga tulevikku - vaadates tagasi". See kokkutulek keskendus viimase kahekümne aasta sündmustele jätkusuutlikus arengus Kanadas, alates Brundtlandi
läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega
teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
Ka Põhja- Ameerikas on peamine kõrbestumise põhjus karjakasvatus. Loomad söövad rohumaadel ära taimed, mille juured pinnast kinni peavad hoidma. Suurenev rahvastiku arv põhjustab vee vajaduse suurenemise, mille tagajärjel veetase langeb ning taimejuured jäävad kuivale. Troopilised alad muutuvad paremini kõrbeteks, kuna seal langeb vihm suurte valingutena ja tekitab kiirevoolulisi ojasid, mis pinnase ära kannavad. Loodus suudaks end ise taastada, kui inimene vahele ei segaks. Kõrbestumist suudab peatada vaid loodusvarude säästlikum kasutamine. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumise tagajärg on kõrbed. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Need levivad peamiselt pöörijoonte ümbruses, kus aasta läbi valitsevad kõrgrõhkkonnad ja laskuvad õhuvoolud. Mitmed
Tekivad ka tuhapilved. 2)Miks on Andide mäestiku idanõlval Vaikse ookeani rannikul Peruus (ligikaudu 50 kuni 250 lõunalaiust) vihmamets, läänenõlval aga kõrb? Sest ,et idanõlv jääb passaattuulte alale, seal esineb ka sademeid seetõttu. Läänenõlv jääb tuulevarju, seega seal ei esine sademeid, kliima on üsna soe, aga kuna Peruust tulevad ka külmahoovused, siis juhtub see, et külm õhk satub sooja õhu otsa ja see muudab kliima väga kuivaks, kuiv kliima põhjustab omakorda kõrbestumist . 3)Milline on parasvöötme jõe ja milline vahemerelise kliimavöötme jõe veereziim? Parasvöötmes üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Vahemerelises kliimavöötmes on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel.
Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajana ning õhu puhastajana on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt. (Wikipedia, Mets, 2015). Metsamajanduse üks suurimatest probleemidest on metsaraie. Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, kus metsareie toimub ja soodustab selle kõrbestumist. Teatud määral on metsaraie vajalik, kuna puud haigestuvad aga sellega ei tohiks liiale, minna, kuna mets pakub elukeskkonda paljudele loomadele. 4. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kätte toimetamisega. Energiaressursside kasutamisega seotud poliitilised probleemid: Kõige suuremaks
Kui ka mõned taimed jäävad alles, siis erosiooni tõttu rikutud pinnases ei saa nad enam jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on selles vööndis väga ohtlik kõrbestumine. See tähendab kõrbealade laienemist, nende pealetungi naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele. Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel. Kõrbed laienevad just eriti lõuna suunas kiirusega 6 km aastas ja eriti kannatab selle all Saheli piirkond. Kõrbestumist seostatakse ka kliima üldise soojenemisega. Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Väga
uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne). Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; Looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist?
GLOBAALSE temperatuuri kasv ühe kraadi võrra avaldub erinevatel laiuskraadidel erinevalt. Ekvaatoril ei avaldu see peaaegu üldse, Euroopa põhjaosas aga soojeneb ilmastik kuni 3,5 kraadi. Sellest tulenevalt tõlgendatakse eri maades suundumust erinevalt. Mõned Vene teadlased arvavad, et selline globaalne soojenemine toob tema kodumaale ainult kasu. Ta soovitab süsihappegaasi õhkupaiskamist üldsegi mitte vähendada. “Mitte mingit kõrbestumist Venemaa enamikus põllumajanduspiirkondades ei toimu,‿ kinnitab Vene Teaduste Akadeemia süsteemsete uuringute instituudi teadlane Pjotr Homjakov. Tema sõnul ei juhtu midagi katastroofilist ka igikeltsa piirkonnas. Igikelts taandub aeglaselt, enamiku sellele rajatud ehitiste eluiga on aga niikuinii 50 aastat. Seevastu näeb Homjakov soojenemise paljusid plusse. “Sood muutuvad kõrgelt produktiivseteks karjamaadeks,‿ toob ta ühe näite oma ajakirjas Himija i Žizn
3.1 Kõrbestumine Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. ( Enno Tammer. 2005. 59 lk.) Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga
Ökosüsteemi mõjutamine d. Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1
vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 36
12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia; Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada taandareng; Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kõrbestumist. Kuidas ülerahvastumise probleemi lahendada: Probleemi aitab edukalt lahendada inimeste teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; Naiste õiguste suurendamine ja hariduse võimaldamine naistele; Abieluea tõstmine ja laste arvu piiramine; Laste suremuse vähendamine; Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja mitte rohkem. Kuidas toidupuuduse probleemi lahendada:
23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24. Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27. Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32. 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3
Mianyangi ja Xinjini vahel. Lennundus Chengdus on Shuangliu rahvusvaheline lennujaam. ------------ 2002. aastal oli linna sisemajanduse kogutoodang 8450 miljonit jüaani. Aastal 1995 valiti Acheng Hiina hügieenilinnaks. Põllumajandus 2002. aastal oli teravilja kogutoodang 33 100 tonni. Aastal 1997 andis Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu Achengile nimetuse "Hiina põhjapoolne kuulsa veinimarhi paik". Achengi territooriumil on toimunud karjamaade kõrbestumist. Maavarad Achengis on rauda, vaske, tina ja [tsink]]i. Leidub ka molübdeeni. Marmorivarusid on kindlaks tehtud üle 200 miljoni tonni, graniidivarusid 400 miljonit kuupmeetrit ja kvaliteetse kivimaterjali varusid 100 miljonit kuupmeetrit. Tööstus Achengis toodetakse telliseid, ning elektri- ja muid seadmeid. Töödeldakse puitu. On ka tekstiilitööstus. Kohalikust toorainest toodetakse õlut, ja linatooteid. 1950ndate lõpust on olemas ka väikesemastaabiline metallurgiatööstus
12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia; Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada taandareng; Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kõrbestumist. Kuidas ülerahvastumise probleemi lahendada: Probleemi aitab edukalt lahendada inimeste teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; Naiste õiguste suurendamine ja hariduse võimaldamine naistele; Abieluea tõstmine ja laste arvu piiramine; Laste suremuse vähendamine; Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja mitte rohkem. Kuidas toidupuuduse probleemi lahendada:
..25%, tugev 25...50%, eriti tugev üle 50%. Tõelised kõrbed 8 mln km2, sademeid seal alla 100 mm aastas. Troopilises vööndis 7 suurt kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha. Kõrbestumine ohustab 70% Maakera kuivadest aladest kus elab 850 mln inimest ehk 1/5 Maakera elanikkonnast. Kõrbestumisel selge seos arenguprobleemidega 16 vähearenenud riiki kannatavad enam kõrbestumise tõttu. Põhimõtteliselt saab kõrbestumist takistada erosioonivastaste abinõudega maakasutust arukalt planeerides. Vääveldioksiid CO2 emissioon atmosfääri kasvuhooneefekt, meil kõige suurem elektrienergia tootmisel, järgneb turba kuivendamise järgne mineralisatsioon, hoonete kütmine ja mootorikütuste kasutamine. CO2-ga paisatakse atmosfääri ka taimedele ja inimesele kahjulikke ühendeid. Kõrgem CO2 sisaldus soodustab taimede kasvu. Kõrgem CO2 sisaldus atmosfääris kutsub aga esile
Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas
annaabi.ee 
