Araali mere kuivamise tagajärjed ja põhjused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Kõrbed

Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6  Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed.

Geograafia

15

docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

külmem. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk)  · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kliima soojenemise tagajärjed Eestis · Põhiline temperatuuritõus talvel, mitte suvel · Lüheneb või kaob lumekate · Suureneb talviste tormide ja udude sagedus · Ujutatakse ka maismaa-alasid Üldine õhuringlus e. tsirkulatsioon Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral. Õhumass ­ nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Gradientjõud ­ tekkinud õhurõhu erinevustest

Geograafia

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.htm LITOSFÄÄR Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika.(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid ­ ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril 3  Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik

Geograafia

10

docx

Hüdrosfäär

Soojad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad sademeid, soojust( Põhja-Atlandi hoovus toob Euroopasse), külmad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad külma ja kuiva(Peruu hoovus läänerannikule).  Maailmamere omadused. Temperatuur. ­ pinnakiht soojem, sest neelab päikesekiirgust, kõige soojem piirkond asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel(termiline ekvaator), maailmamere temp 3,8C, põhjapoolkeral soojem. ­ erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel, polaaralade temp suur erinevus. Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning

Hüdrosfäär

16

doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada ­ toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne.  Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega

Geograafia

9

doc

Kõrb ja kõrbestumine

Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist. Päevad on kõrbes tulikuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili, kus temperatuur ulatub kuni +55ºC. Selle põhjuseks pole ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

76

ppt

TSÜKLID loeng

Hydrosphere ­includes all the earth's water found in streams, lakes, the soil, groundwater, and in the air. ­ , , , , , , , . Hüdroloogiline tsükkel On aineringetest lihtsaim, kuna vesi on ringes alati sama molekulina (H2O); võib esineda nii vedelas, tahkes kui auru faasis. Veeringe energeetiliseks baasiks on peamiselt päikesekiirgus. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel, suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Vee koguhulk hüdroloogilises tsüklis on jaotunud väga ebaühtlaselt. Vee hulga jaotus veeringe osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase niiskus (poorivesi) 0.005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001  Veeringe

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

25

doc

Geograafia kordamine 8.klass

Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD ­ Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid

Geograafia

Kommentaarid (0)