Ökoloogilised globaalprobleemid kirjand/kokkuvõte (0)

Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks   võib   lugeda   inimkonna   kiire   juurdekasvu.   Suuremaks   probleemiks   loetakse
toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi
tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi
erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik
nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub
see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik  erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid
piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka
erosiooni   vähendada.   Näiteks   mullaharimiskordade   vähendamise,   harimisagregaatide
liikumiskiiruse   piiramise   ning   töökäikude   otstarbekama   suunaga.   Tuleks   ka   vähendada
kaitseribade rajamist. Samuti harimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega
ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. Lisaks erosioonile muudab maad kasutuskõlbmatuks kõrbestumine. Tekkepõhjusi on mitmeid. Kasvav inimkond sunnib toidu ja kütte  saamiseks ka kuivi alasid senisest üha
intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport
aga ka oskumatu niisutamine. Kõige suurem on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus
Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt. Kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas.
Samuti   on   kõrbestumine   tohutuks   probleemiks   Kesk-Aasias   aga   isegi   näiteks   USA
lääneosariikides. Kõrbestumine ohustab otseselt üle 250 miljoni inimese ning umbes miljard
inimest   on   potentsiaalses   ohus.   Et   enamasti   on   tegemist   vaeste   riikidega,   ei   suudeta
kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Et kõrbestumist vältida või seda vähendada, rajatakse tohutuid suuri niisutussüsteeme. Kuid   põldude   niisutamine   on   isemoodi   teadus,   seda   valesti   tehes   tekivad   sootuks   uued
probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett
vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal
kõrbeks muutuda.  Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe. Saare asukas rajasid sinna külasid. Arvatavasti teab igaüks Lihavõttesaare kujukesi
ja neid rajades hävitasid asukad saare elukeskkonna. Nimelt asi selles, et külad proovisid
teistest olla paremad ja tahtsid koguaeg rajada uusi ja suuremaid kujusid. Selleks aga võeti
maha puid ja kasutasid maad ning selle loodusvarasid ebaotstarbekalt. Seda nimetatakse ka
Lihavõttesaare õppetunniks. Teised saavad sellest palju õppida. Kokkuvõtteks   on   maailmas   palju   ökoloogilisi   probleeme.   Igal   riigil   ei   ole   need samasugused ja nad peavad nendega võitlema, et neid juurde ei tekiks ja siis proovima
nendest üldse lahti saada. See kõik võib võtta aega aga meie infotehnoloogilises maailmas
võib midagi tähtsat juhtuda sekundiga.


Kasutatud materjal: http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon#.U0gUgvl_sy4 http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102000447 http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/ http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/ krbestumine.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/ globaalprobleemid.html