Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid (0)

Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid
Essee
Koolikeemia orgaanika kursusest õppisime selgeks, et halogeenühendid on need orgaanilised ühendid, milles üks või mitu vesinikku aatomeid on asendatud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Õpetaja selgitustest jäi meelde ka see, et need süsivesikuid ei lahustu vees ning nende tihedus on üpriski suur. Aga kas on see kõik, mida tuleb halogeenalkaanidega seoses meeles pidada?
Kindlasti mitte! Fakt on see, et need samad ühendid võivad elusorganismidele olla väga mürgised ja mõnikord omavad isegi narkootilist toimet. Kõik halogeenid , etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega.
Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon .
Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri osoonkihile, mis on Maa looduslikuks kaitsvaks ekraaniks hukatusliku ja kalgi ultravioletse Päikese kiirguse eest. Tänu nendele sai 1985. aasta Viini konventsiooni ja 1987. aasta Montréali protokolliga keelatuks alamate klorofluorosüsivesikute tootmine, seega vähenes olulisel määral ka halvustav mõju meie maakera kaitsvale osoonkihile.
Teiseks tooksin ma välja pestitsiitide probleemi, kuna paljud halogeenalkaanid kuuluvad nende koostisesse. Aga selle probleemi lahenduse võimalus on ka meie kättes!
Kokkuvõtteks tahaksin ma igaühele südamele panna seda, et meil on ka võimalik keskkonna heaolusse panustada. Selleks, et halogeenalkaanid ei kahjustaks meid, tuleks igaühel meist võimalusel oma igapäevaelus niisugusi orgaanilisi aineid mitte kasutada ehk näiteks proovida aianduses ilma pestitsiidideta hakkama saada ja anda taimedele võimaluse iseseisvaks looduslikuks kaitseks. Hoiame loodust ja hoolime meie keskkonnast!