Looduse habras tasakaal (4)

Looduse habras tasakaal
Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked , mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu?
Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud „maa kopsude“ kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan , kui see, et kuidas ma siin elan, kas olen keskklassist või siis rikkurist puuraidur . Ei saa öelda, et ka puuraidurid selles nii väga süüdi on, et metsa väheks on jäänud, on ka palju muidu põhjuseid, näiteks metsatulekahjud . Kahju, et on nii jultunuid inimesi kes lihtsalt lähevad ja panevad metsa põlema, aga ega nende vastu ei saa. Viimastel aegadel üha rohkem ja rohkem on hakatud istutama noori puid, mille käigus luuakse uusi metsasi.
Globaalseks probleemiks on tõusnud veereostus , eriti palju on räägitud Läänemerest on mis on suur reostuse ohver. Seda on põhjustanud ikka ainult üks asi, inimese hoolimatus. Inimene on see, kes saadab merele laeva, mida pole eelnevalt kontrollitud. Inimene veab ka nafta toru vee alla, aga kui juhtub, et toru lõhkeb, siis on ups ja vaadatakse suu ammuli, mis nüüd saab. Muidugi väga suurt rolli vee reostuses mängivad ka kõik tööstustest, majapidamistest ja põllumajandusest tulenevad reoveed , mis kahjuks suunatakse tänapäeval suuremal osal lahtistesse veekogudesse . Maailmas on kahjuks väga väheks jäänud selliseid veekogusi, kuhu võiks minna, pudeli vett täis võtta ja seda koheselt ka juua ilma filtreerimata. Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul.
Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei lase maale jõudval soojusel uuesti atmosfääri tagasi peegelduda. Sellega kaasneb temperatuuri tõus, mille tõttu tekkib veetaseme tõus, kui sulavad suured jäämäed. Kliima järsu soojenemisega kaasnevad ka suured tormid, mis õnneks pole veel Eestit väga palju tabanud, aga ka väikesed tormid on muutunud üha sagedamateks, kaugel pole kaa suured tormid. Kliima soojenemise leevendamiseks me saame teha mitmeid asju, taaskäidelda prügi, istutada puid, sõida minimaalselt autoga aga on ka mitmeid teisi võimalusi.
Linnastumine on tänapäeval väga suureks probleemiks, sellega kaasnevad suurtes kogustes süsihappegaasi õhkupaiskumised, metsade lageraie . Väga suured õhu saastajad on tööstused ja autod. Räägitakse taaskasutusest kui väga loodussäästlikust tegevusest, tegelikult peab ka taskasutamiseks kasutama energiat ja kui peab kasutama energiat siis peab kasutama toorainet, mida põletades saab energiat, tooraineks kasutatakse üha rohkem naftat.
On olemas termotuumareaktsioon , mille käigus vabaneb kordades rohkem energiat, kui selle reaktsiooni tekitamiseks vajaminev energiahulk on. Looduses toimub see protsess tähtede sees. Siiani pole veel suudetud luua sellist keskkonda nagu tähes, et saaks seda reaktsiooni esile kutsuda, aga kui keegi suudaks selle luua. Selljuhul oleks lahendatud mitmed keskkonnaprobleemid, saaks luua energiat ilma selleks kasutamata toorainet, mille põletamise käigus tekiks taas palju süsihappegaase, mis saastavad meie sissehingatavat õhku.
Loodus karistab meid nii kui nii, oma kliima soojenemist, tormidega, üleujutustega ja palju muuga. Meie saame oma tekitatud kahjusi ainult minimaliseerida, aga neid kaotada ei saa me kunagi. Mis tehtud see tehtud, õpitakse ikka enda vigadest. Aga kui juhtub, et ühel päeval on loodus tasakaalsut täiesti välja löödud, siis ei pruugi asi piirduda ainult tormidega. Kui tahame midagi looduse heaks korda saata siis tuleb alustada iseendast.