Uus sajand, vanad probleemid (15)

Uus sajand, vanad probleemid.
Keskkonnaprobleemid on kandunud eelmisest sajandist sellesse, kus inimkond hetkel on. Üheksateistkümnenda sajandi alguses koos Albert Einsteini avastustega sai alguse ka uute leiutiste leiutamine , hakati tootma autosid ning sellega kaasnes naftast kütuse tootmine.
Alles oli see aeg, kui inimestele olid toidu- ja tarbekaubad kättesaamatud. Pärast Teist maailmasõda oli olukord Eestis väga pingeline : inimesed saadeti Siberisse sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata.
Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaadavus ja Eesti suutis tuhande üheksasaja üheksakümne esimesel aastal taas iseseisvuse saavutada. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid tarbimisega seoses keskkonnaprobleemid nagu järjest suurenev õhusaastatus, jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine ja veereostusest tulenevad mured liikide elukeskkonna pärast.
Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud nii palju, et ühe auto asemel pere kohta on nüüd kaks või kolm autot kasutusel. Sellega seoses on kasvuhoonegaaside õhku paiskumine vältimatu ning see aitab jõudsasti kaasa kliima soojenemisele .
Kliimasoojenemine on tingitud kasvuhooneefektist: soojus , mis päikeselt Maale kiirgub, ei saa tänu kasvuhoonegaasidele enam atmosfääri tagasi ja nii kliima koguaeg soojenebki. Kliimasoojenemine ei ole ainult Eesti mure, see hõlmab kogu maailma, kuid ka siin võib seda märgata. Meil siin ei ole enam külmasid ja lumerohkeid tavesid ega suvesid, mis oleks soojad. Terve aasta vältel on kui üks ja sama aastaaeg - vihmane sügis.
Üks suuremaid probleeme nii Eestis kui ka mujal maailmas on jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine. Inimene toodab tänu kaupade väga lihtsale kättesaadavusele väga palju prügi, mida ei jõuta nii kiiresti eest ära sorteerida ja hävitada, kui seda juurde tekib. Inimestest on väga hoolimatu prügi metsa alla visata , selle asemel, et panna jäätmed prügikonteinerisse.
Eestis korraldati kahe tuhande seitsmendal aasta kevadel suur prügikoristuskampaania. Kes soovisid sellest osa võtta, pidid ennast kampaania kodulehel registreerima ja ühel laupäeval oma kokku kutsutud grupiga ettenähtud paigas prügi ära koristama minema. Kampaanias osalejatele anti spetsiaalsed prügikotid, kuhu tuli eraldi panna klaas- ja plasttaara, põlev ja mittepõlev prügi. Nii ka tehti. Kindlasti jäi veel tonne prahti metsade alla, kuid inimesed tegid vähemalt midagigi ära, et keskkond meie ümber oleks puhtam. Kuid kahetsusväärne on see, et jäätmed, mis metsade alt ja teede äärest kokku korjati, vedelevad ka pool aastat hiljem jäätmekäitlustehase hoovis puutumatuna.
Eesti jaoks tähtsal kohal olev keskkonnaprobleem on veereostatusest tingitud liikide hävimise oht. Kuna Läänemeri on üks olulisemaid veekogusid Euroopas, asub seal ka palju Euroopariikidevahelisi mereteid. Ühest riigist teise veetakse mööda neid kaupu. Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad. Nafta merre voolamise tagajärjel kannatavad paljud kala- ja veelindude liigid.
Alles paar aastat tagasi oli Läänemeres suur naftareostus . Paljud veelinnud said naftaseks ja surid. Ka hukkunud kalade arv oli märkimisväärselt suur. Väga palju oli lindude päästmisel abi päästeteenistustest ja vabatahtlikest, kes aitasid linnud veest veest välja ja pesid nad naftast puhtaks.
Praegu, kahekümne esimesel sajandil on maailma kõige levinum mure energia kasutamisest tulenevad probleemid. Naftavarud on otsakorral ja tuleks leida naftale alternatiive. Mõne aasta jooksul on naftabarreli hind märgatavalt tõusnud, alles selle aasta suve lõpust kui maailma tabas majanduskriis , on hakanud naftabarreli hind langema .
Lisaks kütuseprobleemidele kimbutvad Eestit ka probleemid põlevkiviga. Põlevkivivarud nagu naftavarudki, on otsakorral ja tuleks mõelda üleminekule teistsugusele energiatootmisele.
Maailmas on rannikualadel levinud tuulegeneraatorite kasutamine. Eestis pole nende kasutamine aga mõeldav, sest tuulegeneraatoritepargi rajamine on kallis ja Eesti rannikualadel ei ole nii tugevat tuult, et generaatorid suudaksid piisavalt energiat toota. Ainus võimalus on rajada tuumaelektrijaam , kuid selle rajamine on palju kallim kui mõni muu viis energia saamiseks. Veel seisneb tuumaelektrijaama miinus selles, et elektri tootmisel tekib ohtlikke jäätmeid, mida ei ole eestlastel kuhugi panna.
Eestlaste õnneks jätkub põlevkivi veel umbes viiekümneks aastaks ja ehk selle aja jooksul mõtleb mõni teadlane välja, mida teha siis, kui põlevkivi tõesti otsas on. Vaevalt mõni inimene kujutab elu ilma elektrienergiata ette, sest kõik kodumasinad töötavad selle abil.
Eelmise sajandi probleemid on kandunud ka sellesse sajandisse, ainult ühe erinevusega – nad on muutunud mitmetahulisemaks, mille parandamisel ei ole ühte lahendust .