Uus sajand, vanad probleemid.
Keskkonnaprobleemid on kandunud
eelmisest sajandist sellesse, kus inimkond hetkel on.
Üheksateistkümnenda sajandi alguses koos Albert Einsteini avastustega sai alguse ka uute leiutiste leiutamine , hakati tootma autosid ning sellega kaasnes naftast kütuse tootmine.
Alles oli see aeg, kui inimestele
olid toidu- ja tarbekaubad kättesaamatud. Pärast Teist maailmasõda
oli olukord Eestis väga pingeline : inimesed saadeti Siberisse
sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti
seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid
rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli
hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama,
riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega,
et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata.
Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaadavus ja Eesti suutis tuhande
üheksasaja üheksakümne esimesel aastal taas iseseisvuse saavutada.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
267 laadimist
Kokku alla laetud
15 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmmusttt
Õppematerjali autor
Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid Jäätmete probleem, kliima soojenemine. Kõige vähem on hapestumine(meil on alustumine) ja rahvastiku probleemid. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) RAMSARI KONVENTSIOON Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala. WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja
kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid
tehnoloogiast. Põletamise korral on BCDD/PCDF emissiooni oht väga suur. · Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside märgpuhastusega on võimalik neid ja teisi heitmeid siiski oluliselt vähendada. Vähem probleeme keskkonnale tekitab prügi gaasistamine · Biomassi kasutus energia toormena võib mõjutada keskkonda mitmeti. · Suurte monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad ka herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. · Arvestades vähem põletatud fossiilkütusest tulemata jäänud emissioone on üldmõju bioloogilisele mitmekesisusele kahtlemata positiivne. 21. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile · Põlevkivi: Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni · Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist · Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud
sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige
Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalu
Kuna arenes nafta tootmine, pidi arenema ka nafta töötlemine. Esimene Fordi mudel, mis loodi aastal 1892 tarbis kütusena juba bensiini või piiritust ning aastast 1920 on Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. (Vikipeedia) Ajaloolisi daatumeid nafta ajaloos: 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises. 4 sajand – Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 – naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina). 1859 – esimene puurauk Pensylvanias Ühendriikides. 1882 – esimene suurem naftatööstus Bakuus, suur osa sealsetest naftaväljadest kuulub Robert ja Alfred Nobelile. Bakuu kuulsus ‘musta kulla’ pealinnana levib. 1892 – ‘hobuseta vanker’ võetakse käiku, bensiin (mis seni visati kui mõttetu kõrvalprodukt minema) leiab kasutuse
peetakse valdavalt heaks, kuid on mõningaid valdkondi, mida tunnetatakse probleemsena Eestis tervikuna (mere puhtus, metsade seisukord) või mõnes konkreetses regioonis (nt välisõhu puhtus Kirde-Eestis). Sarnaselt varasemate uuringutega ilmnes ka seekord, et probleemkohtadena tajuvad inimesed eelkõige neid valdkondi, millega omavad isiklikku kokkupuudet (nt metsade seisukord, veekogude ja õhu puhtus, jäätmevedu), samas kui probleemid, mis pole n-ö käegakatsutavad, jäävad inimeste jaoks sageli liiga kaugeks ja abstraktseks, et nende olulisust tajuda (nt maavarade kaevandamine). Teadmised ökosüsteemide ja sotsiaalsete süsteemide suhete toimimise kohta on Eesti ühiskonnas valdavalt head ning elanike hoiakud loodushoidlikud. Siiski näitas uuring kohatisi vajakajäämisi keskkonnaalases süsteemses mõtlemises. Globaalses kontekstis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Õpetaja, kes selle eest 68 punkti pani, võiks kirjandi kirjutamis kriteeriumid uuesti üle vaadata!
Kõik kommentaarid