Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles
Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud
Ettevõtete klassifikatsioon ärimudeli alusel II (nn Ubertüüpi ettevõtted, “odavlennumudelit” kasutavad ettevõtted, käsitööettevõtted, iduettevõtted)? Ettevõtjaks olemine, ettevõtjaks hakkamise põhjused ja soovid, ettevõtja iseloomuomadused, ettevõtluspädevused, ettevõtjale vajalikud oskused, teadmised ja kompetentsid? Ettevõtja erinevad käsitlused (ettevõtja sissetuleku tagamiseks, ideegeneraator, managerettevõtja, professionaalettevõtja, investor ettevõtja)? Omanik vs juht tüüpi ettevõtjad, selle erinevad käsitlused? Ettevõtte loomise ärimudel, selle põhiomadused ja struktuur? Äriidee ellurakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine? Äriplaani olemus, struktuur ja vajalikkus ettevõtte loomisel?
..........6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust. Need käsitlused on võetud Ülo Manderi artiklist „Maastiku ja maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Majandusarvestus kaugõpe Ettevõtjaks kujunemine Presentatsioon Õppejõud Raul Vatsar Tallinn 2009 Ettevõtjaks kujunemisest ja ettevõtte asutamise motiividest Soome uurija Visa Huuskonen on jaganud erinevad ettevõtjaks kujunemist käsitlevad lähenemised nelja rühma: 1) isikusepõhised käsitlused, 2) majanduslikult mõistlikku käitumist rõhutavad käsitlused, 3) sotsiaalkultuurilised kläsitlused, 4) kontaktide võrgustikust lähtuvad käsitlused. Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule.
Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning
eemaldas sümpaatilise närvisüsteemi, käitusid koera nähes just samamoodi nagu terved kassid). - Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (toores mugulsibul võib panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma). - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli esinemist (nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatume). Nüüdisaegsed käsitlused: valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või südmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Schachter-Singeri teooria: uurisid, kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsioloogiline aktiveerumine. Nad lõid teooria, mille kohaselt sisaldab emotsioon kahte komponenti:
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) ·
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv
Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus.
Teie alateadvuse jõud Joseph Murphy Raamatust Ilmusaasta: 1962 Mitmeid kujundusi Josep Murphy Sündis 1898 Iiri päritolu USA kirjanik ja esoteerikaõpetaja Huvitus usust Teema käsitlused Teadvus ja alateadvus Kui väga ikkagi? Kuidas töötab aju How a .. Elulised Nõuanded, nipid Teie alateadvus teab lahendusi kõigile probleemidele. Mida te ka iial tahate tõelisuseks muuta - sisendage see tungivalt endasse. Huvitav Maga rahus ja ärka rõõmsalt Tulevik on sinu mõistuses Leidmaks kaaslast, mediteeri Teised teosed: Songs of God (1979) How to Attract Money (1955) Techniques in Prayer Therapy
probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule? riigikontroll.ee hveeb.sm.ee, stat.ee Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna korraldus halduse kontekstis ja seostus poliitikaga. Sotsiaal- ja tervishoiukorralduse käsitlused. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna struktuur ja eri tasandid, nende funktsioonid ja rahastamisskeemid. Planeerimine ja hindamine sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. http://www.innove.ee/UserFiles/Haridustugiteenused/Uuringud/Innove_aruanne.pdf http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/teeme-ise/kes-ja-kuidas-saab-logopeedi-vastuvotule- mida-teeb-logopeed-haiglas?id=70550205 http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Uuringu_lopparuanne_Praxis_oktoober2011.pdf http://www.praxis
sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel
Seminaritöö Juhendaja: ... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Sisekliendi teenindamine on väga oluline nii organisatsiooni, klientide kui ka töötajate seisukohast. Kõigis organisatsioonides kasutatakse sisekliendi teeninduse printsiipe, kuid need võivad suuresti erineda. Seda eriti pakutavate hüvede näol. Seminaritöö teemaks on sisekliendi teeninduse ning sisekliendi teenindamise printsiipide teoreetilised käsitlused. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kui oluline on siseklient organisatsioonis ning milline on tema tegevus. Samuti uurida teoreetilisi käsitlusi sisekliendina. Töö esimeses osas selgitatakse sisekliendi ning sieturunduse üldist seost. Teises osas käsitletakse autori organisatsiooni sisekliendi teenindust. Kolmandas osas on välja toodud lahendusi, mida teha, et sisekliendi teenindust paremaks muuta. 5 6 1. SISEKLIENT
sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel 3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval: Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes (50/50) Inimene on bio-sotsiaalne olend !!! Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3 - 4 komponendina: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Võimed 4) Orientatsioon, suundus
araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina 240 säilinud teost filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused, mosee, ilmalik kirjandus. Milliseid piiranguid ja miks seadis Idamaade kultuurile religioon? Islami kunstis ei kujutatud elusolendeid, kuna kardeti ebajumalaid ja usuti, et ainult Jumalal on õigus elusolendeid luua. Mosees pole pinke, sest Jumala ees seistakse v kummardatakse. Miks ei muutunud kogu islami kultuur araabiakeelseks?
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795))
erakogud Kirjeldus: Greenbergi looming järgib oma ajastu kunstisuundi ning läbis pika stiililise arengu. 1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid teatrimaailm, sh näitlejate omapärane võlu, ja naise sarm, mida sageli kujutas poeetilise nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru Loo Keskkool
kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel.
kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel.
Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine
Eesti-Venemaa kaubandussuhted Signe Vois MYE12 Eesti ja Venemaa Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest. Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite olulisust. Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust rahvatulust, turgude suurusest ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri olemasolu). Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 1,9 2,44 4,18 6,28 9,47 11,11 13,78 % 3,3 ...
2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame) Schachter-Singeri teooria: Emotsioon sõltub, kuidas me märgistame oma kehas toimuvat( füsioloogiline aktivatsioon) e. emotsioonide 2 komponenti: 1)füsioloogiline aktivatsioon, 2) selle märgistamine (N. kui inimene on erutunud ja usub, et sobiv emotsioon on viha, siis ta seda tunnebki). 3. Kultuurilised käsitlused: milline on kultuuri mõju? Mis on eri kultuuridele ühist/ erinevat? N. üksi koju jäämine paariks tunniks. N. Ekmarki-Friezeri katse ameeriklaste ja jaapanlastega- filmi vaatamine. PÕHIEMOTSIOONID omased enamikele inimestele olenemata kultuurist: rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, hirm. Ülejäänud emotsioonid on nende: 1) Alamkategooriad: N. kimbatus põhineb hirmul + mille emotsionaalne komponent nagu olukorra taju.
Kontentanalüüsi erinevad käsitlused: Kontentanalüüsi kasutatakse erinevate tekstide uurimiseks. Tekstiks võib pidada nii ajaleheartiklit, intervjuud, foorumipostitust kui ka filmi, reklaami või telesaate narratiivi ning ajalehtede ja ajakirjade reklaamide sisu (Macnamara, 2005) . Laialdaselt kasutatava kontentanalüüsi definitsiooni, mis näitlikustab varast keskendumist kvantitatiivsele analüüsile, on välja pakkunud Berelson, kes kirjeldas seda kui uurimistehnikat kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese e...
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, ...
· "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Die Zukunft einer Illusion" (1927) inglise keeles: "The Future of an Illusion" Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt.) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapia koolkonnad. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida,
1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused"
inimene inimese vastu, kus ei ole võitjaid. Keegan tunnistab, et Esimine maailmasõda oli ,,traagiline ja tarbetu konflikt". Ma nõustun väitega, et suurt sõda oleks saanud ära jätta relvakokkupõrkele eelnenud nädalate jooksul. Peab tunnistama, et Keegan on tõesti andnud objektiivse ülevaate sõjasündmustest, laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid. Kokkuvõtteks Keegani käsitlused maailmasõdadest ei ole mõjutatud poliitilistest ega ideoloogilistest vaadetest. Ajalooteaduslikus perspektiivis on Keegani teosed piisavalt sisukad, samas vältides liigselt detailidesse laskumist. Üldiselt on mõlemad teosed kergesti mõistetavad. Teostele on lisatud ka bibliograafia, mis põhineb autori valikul. Autori sõnul on just neist pärit tema isiklikud vaated ajaloosündmustele. Ma arvan, et ,,Teine Maaimasõda" on paremini kirjutatud kui ,,Esimene maailmasõda"
pattu langenud inimkonna ohjamisel ja transformeerimisel. ,,Jumala riik" sisaldab Augustinuse mõtteid sõja, ühiskonna, riigi-kiriku vahekorra, inimloomuse ja riigi sellele vastava olemuse kohta. Augustinuse teoorias on maailm ja eluviisid jagatud kaheks: inimese järgi elamine ja jumala järgi elamine. Eksisteerib jumala seadus, õigus (,,tõde") ja ükskõik missuguse subjekti enese ,,vale" Augustinuse arvates olid antiikfilosoofide vooruse käsitlused ennastupitavad ja liialt uhked, õige elufilosoofia põhineb alandlikkusel. Tegeliku vooruse ja lunastuse saavutamist ja õiget käitumist pidas Augustinus aga alguses väga raskesti saavutatavaks, hilisematel eluaastatel võimatuks. Augustinuse teooria kohaselt on inimkond pattu langenud ja selliste patuste olendite ohjamiseks ja toimimiseks on vaja riiklikku ühiskonda. Ta kritiseerib ilmalikku riiki, mis on tema arust liialt võimuahne. Riik on küll pattu langemise tulemus ja
On tõekspidamine, mis Hoiak on püsiv valmisolek PLANEERIMINE ja grupi tasandil juhib tegevusi ja reageerimiseks või otsustusi. hinnanguks ORGANISEERIMINE individuaalsus Väärtuste käsitlused: ehk valmidus reageerida sotsiaalne taju · Põhiväärtused, näiteks: positiivselt või negatiivselt elutarkus, mugav elu, eestvedamine rahvuslik julgeolek jne
spontaansest rahvuslikust Eestis toetunud Eesti vabastusliikumisest, mis Roheline Partei, Eesti poliitiliste väljundite piiratuse Roheline Erakond ja Eesti tõttu realiseeris end võitluses Rohelised, kuid nende fosforiidikaevanduste vastu tegevus lõppes seoses 1998. fosforiidisõjas. aastal kehtestatud 1000 Esimesed terviklikumad liikme künnisega Eesti rohelise ideoloogia käsitlused erakondadele. Eestis pärinevad 1980ndate aastate algusest Praegu tegutseb Erakond Eestimaa Rohelised
tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on:
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks,
on tema õnn ja kuidas püüelda õnnelikkuse poole. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust. Tuleb vaid tunnetada end õnnelikuna, siis on inimene õnnelik. Tunnetusele kaasa aitamiseks peaks inimene tegelema just nende asjadega, mis tal kõige enam meelejärgi on. Tuleks vaid jälgida seda, et päris moraalist ja eetikast kõrvale ei kalduks. KASUTATUD KIRJANDUS Heaolu mõiste käsitlused WWW [URL] http://221484.edicypages.com/onn (10.11.2012) Law, S. 2008 Filosoofia. Tallinn. Varrak Pojman, L. P. 2005 Eetika. Tallinn. AS Pakett Õnne valem WWW [URL] http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=768:nne- valem&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3211 (11.11.2012)
· Poliitilise süsteemi olemus ja elemendid · Eesti poliitiline süsteem · Eesti välispoliitika põhisuunad · Avaliku halduse definitsioonid ja määratlemine · Bürokraatia mõiste ja selle käsitlused. · Eesti avaliku sektori organisatsiooniline ülesehitus · Eesti avalik teenistus ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ...
hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri. Kui jagada eetikaalased käsitlused ettekirjutavateks ja kirjeldavateks, siis Aristoteles kaldub kindlalt viimase suunas, olles pigem vaatleja ja analüüsija, kui näpuga näitaja ja manitseja. Aristoteles ise ütleb, et õnn seisneb riigi majanduslikus sõltumatuses, kui elu on meeldiv omaette võetuna, selle enda pärast ja mitte millestki muust tingitult. Selleni viib inimesele ainuomane toimimine, mis leiab aset loogilise arutelu tulemusena. Muu toimimine, mis
võsaga.“ (Oja 2001) Viienda artikli arheoloogiline käsitlus minu jaoks nii põnev polnud, kuid ka väga suuri vastuväiteid ei osanud tuua. Välisartiklid olid väga mahukad ja kirjeldasid väga erinevaid maastiku käsitlemise viise. Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni. Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud võimalust ära proovida mõlemaid variante. Ka Balzaci teoses "Isa Goriot" võisime kohata tegelast perekonnanimega Rastignac, kes oli üliõpilane ning otsustustas õnne otsima hakata kõrgklassi seltskonnast
vahel. *mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti Roll poolt. Motivatsioonilis-psühholoogilised teooriad Berlyne-*mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul. *organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga. *uurimise ja mängu vahel valitseb seos-enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused Analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesugused mängu treeningprogrammid laste mängu ja arengu soodustamiseks. Skriptiteooria Skript kujutab endast skemaatilist ,, filmistsenaariumi" tegevuse kulu kohta. Alguses on lihtsad skriptid, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende praktilised kogemused.
7) Võimu koolkond-strateegia kujunemine on läbirääkimiste protsess, strateegiad kujunevad välja poliitiliste protsesside käigus 8) Kultuuri koolkond-strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühisel uskumustel ja tõekspidamistel 9) Keskkonna koolkond- näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi 10) Konfiguratsiooni koolkond- püüab ühendada erinevad käsitlused Henry Mintzberg- strateegia kui praktiline tegevus, planeerijad vs juhid, Organizational Configurations model. ''Juhtimine on segu oskustest(kogemus), kunstist (nägemus), teadusest(analüüs).'' Strateegia põhimõisted: Stateegia- on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutmiseks (Alas 1997) Strateegia juhtimise protsess: 1) Määrata tegevusvaldkond 2) Luua visioon-pikaajaline nägemus 3) Võtta endale missioon
Muutuse ja individualismi negatiivne käsitlus isolatsioonist ja sotsiaalse ühtsuse kadumisest. 4. dominantsus. Ühiskond võib olla üleintegreeritud ja ülereguleeritud, mis viib välja tsentraalse kontrolli ja konformsuseni. Sotsiaalsed muutused. Kolm põhi elemendi: kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast,
Viimastel aastatel on esile kerkinud ka isiklike teadmiste juhtimine, mille abil inimesed saavad kohandada teadmiste juhtimise kogemusi ka oma isiku suhtes, oma rolli suhtes organisatsioonis ja oma karjääri edendamiseks. Kuigi teadmusjuhtimist kasutatakse kõikides tööstusharudes ja üha enam ka valitsuses, on see pidevalt arenev teadusharu, millesse panustavad paljud ning laias seisukohtade skaalas, milles väljenduvad teadmiste juhtimise head kogemused. Teadmusjuhtimise käsitlused Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest: · tehnotsentristlik: keskendub tehnoloogiatele, ideaaljuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni · organisatsiooniline: kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada
Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm. Kuna ka budismis, nagu hinduismiski on palju erinevaid koolkondi, siis on erinevad ka käsitlused surmast ja elust pärast seda. Valdav enamus budiste pooldab hinduistidele sarnast käsitlust, mille kohaselt toimub lõputu taassünniahel ja eksisteerib karmaseadus. Seega ei sõltu inimese elu ei jumalatest ega saatusest ega millestki muust, kui tema enda headest ja halbadest tegudest, mille vilju ta tunda saab. Iga inimese vaim teeb ise omale saatuse, just sellise, mida ta väärt on ja seab oma teele raskusi, mis on vajalikud tema edaspidiseks arenguks ehk karma parandamiseks ja
kõrgemal ja madalamal, väärtuslikuma ja vähemväärtusliku elu vahel. See mõte kõlab küll ilusalt ja iseenesest mõistetavana, kuid selle lõpuni mõtestamine ja igapäevaelus reaalselt rakendamine tundub olevat meie ühiskonnas tihtipeale üle jõu käiv, kuna igaüks püüab seisab vaid iseenda eest ja peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates kultuuriruumides on erinevad eetilised normid, kuid eetika põhiprintsiip
c.ii. 1,5 a u 50 sõna / aru saab rohkem c.iii. 2 a u 200 sõna c.iv. 3 a u 1000 sõna c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii. Kohane keele kasutamine. Keele omandamise teoreetilised käsitlused · Õppimisteooriad o Kinnitamine reageering lapse sõnale o Jäljendamine laps jäljendab seda, mida kuuleb · Nativistlik lähenemine o Kaasasündinud keele omandamise vahend. Valmidus keelt omandada Kriitilised perioodid bioloogilisest küpsemisest tulenevad. Nt lumit sajab, kuningased, minesime poodi · Integreeritud lähenemine eelmiste kombinatsioon
Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjutatud tuhandeid raamatuid - luuletusi, traktaate, romaane jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
