KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
aastate laad, mis omandas lisaks esteetilisele ka poliitilise tähenduse. Siiski olid kunstnike mõtted ja meeleolud teistsugused kui varem, Eesti maa ja rahva saatus paistis masendavana, kui mitte lausa meeleheitlikuna. Teisalt olid katkenud 1940. aastal sidemed Läänemaailmaga ja Eesti jäi täielikult äralõigatuks demokraatlike maade kunsti arengust ligi paarikümneks aastaks. Kõige veenvamalt suutsid ajastu süngust väljendada maalilist ilu reetmata Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Endel Kõks. Mõned kunstnikud keskendusid täätava eestlase kujutamisele, nagu nähes selles rahva püsimajäämise tagatist - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu ja Richard Uutmaa. Joonis ..... Johannes Greenberg "Melanhoolia" ja Johannes Võerahansu "Külaeided vestlemas" 1941 Saksa okupatsiooni ajal oli õitsenga ka eesti graafikas. Mitmed Eduard Viiralti graafilised lehed
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus erinevates muuseumitundides ja ku
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuu
- Suvesõja ainelised maalid - Loomingu paremik 30ndad ,,Pime" ,,Noor ema" ,,Põud" Johannes Võrahansu - Impressionism (taust), realism (loomafiguurid), hiljem rohkem realismi - Maalinud Saaremaa maastikke, kalureid, koos Haameriga - ,,Õuel" naine ja lambad (im + real) 30ndate lõpp - Korduvalt lammeste teema ,,Lambaid pügamas" - Alguses Tartus hiljem Tallinnas - Mustvalged pildid ,,Karjapoisi õu" Impressionism Eestis 30ndatel juhtiv kunstistiil. Johannes Greenberg - Venemaal kunstiakadeemia - Venemaa loomingust vähe teada - töötanud joonistusõpetajana - Art- deco, portreed, kompositsioonid - Kasutas palju lillat ,,Pierrot" art- deco (rõõmsad värvid) - Autoportree süngetes värvides ,,Pea" - Maalinud näitlejannasid (töötas lavakujundajana) ,,Naine maskidega" õlimaal. - 30ndate II pool, elurõõmsad ,,Kolmekesi", ,,Ootajad" - Impressionism seotud linnavaadete ja noorte naistega (kohvikus, pingil)
.Graafikud Aino Bach ja Paul Luthein pakkusid huvitavat-sõjateemalisi või potreelisi joonistusi ja graafilisi töid.Vihaseid ja naljavaeseid karikatuure tegi Jaan Jensen. Ometi jätkasid mõned kunstnikud otsekui ümbrust trotsides Eesti maastikke,inimeste ja lillede maalimist senises laadis.Näiteks:Alfred Kongo,Lepo Mikko.Mõnikord tungib ka nende kaunivärvilistesse piltidesse siiski nukker meeleolu. Kõige veenvamalt suustid ajastu süngust väljendada Johhannes Greenberg,Elmar Kits ja Endel Kõks.Greenbergi säravad värvid asendusid pruunikatega.Inimestes on näha pinget,tardunud,endassetõmbunud.Kõksi pildidi võisid tunduda esmapilgul rahulikud,kuid on märgata inimeste pilkudes pinget ja lootusetust Saksa okupatsiooni ajal oli õitseng graafikas.Mitmed Viiralti graafilised lehed muutusid suure üldistusjõuga sümboliteks.Virve. Kui punaarmee uuesti Eestisse tungima hakkas(1944),pages kolmandik kunstnikest.- Viiralt,Nõmmik,Kõks,Grünberg jt. Pilet 9 2
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid