VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED (0)

VIIRUSTEST  TINGITUD 
HAIGUSED
MIS ON  VIIRUS ?
Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj
ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis 
paljunevad nakatades  elusorganismide  rakke.
Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks.
Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks.
MIS ON  HEPATIIT  ?
 Viirus , mis tekitab maksapõletiku. 
On teada mitu erinevat hepatiidi viirust – 
mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja 
jooksul maksa. 
Haigus võib olla kerge, raske või krooniline.
Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus 
esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja 
organism paraneb kiiresti.
Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt 
mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu 
jooksul. 
Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et 
kuni elu lõpuni.
Haigusnähud tekivad ja kaovad hooti. 
A ja E HEPATIIT
Levib saastunud vee, toidu ja inimese väljaheidetega 
halva isikliku hügieeni tõttu või sugulisel teel.
A hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, E vastu 
ei ole.
Hea isiklik hügieen ja toiduainete  puhtuse  eest 
hoolitsemine.
Haigusnähud  ilmuvad  2-6 nädalat peale nakatumist.
Väsimus, kurnatus,  valud ,  palavik ,  isutus , kõhuvalud 
ja kõhulahtisus.
Haigusnähud võivad kesta nädalapäevad, nahk võib 
muutuda kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide 
heledaks.
Pole kiiret ravi,  kasulik on süüa kergesti seedivaid 
toite ja juua normaalselt. 
Väldi alkoholi ja rasket füüsilist koormust.
C ja D HEPATIIT
Levivad vere ja teiste kehavedelikega.
Vaktsiini ei ole.
Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist.
Kroonilised haigused, kuid paljudel  haigetel  ei 
ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi 
teadlikud, et on viirusekandjad.
Sarnased B hepatiidi nähtused.
PUUKENTSEFALIIT
Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, 
mida põhjustab viirus. 
See viirus levib puugihammustuste vahendusel. 
 Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja 
lindudelt. 
Puukentsefaliidi  suremus on umbes 0,5-1 %.
Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, 
suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja 
keskendumisraskused.
Puukentsefaliidi vastane  vaktsineerimine  hõlmab 3 süsti. 
Levinud on arvamus, et, kui puuk  on nahas, tuleb talle peale 
määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad 
puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla.
MARUTÕBI
 Marutaud  on püsisoojaste loomade ja inimese 
ägedakujuline närvisüsteemi  kahjustav  viirushaigus, 
mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 
Inimese haigestumisel nimetatakse haigust 
marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust 
marutaudina. 
Haigus levib peamiselt haige looma  hammustuse  
tagajärjel, kui sülg sattub haava. 
Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma 
sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, 
kuid  tegelikus  elus juhtub seda harva. 
Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib 
olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui 
loomal tekivad haigusnähud.
See kahjustab kesknärvisüsteem.
PUNETISED
Äge viirushaigus, mis avaldub  kurguvalu , nahalööbe ja 
lümfisõlmede suurenemisena.
Haigus levib piisknakkusena haigelt  inimeselt  sülje 
vahendusel. 
Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta 
järel, enam kevadeti. 
Peale nakatumist on  haigusel  peiteperiood (periood, mil 
viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles 
puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). 
Kaelakukla lümfisõlmede suurenemine,kurguvalu, palavi
k kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus japeavalu. 
Haigus paraneb iseeneslikult. 
Haigust põetakse korra elus, hiljem ei kordu. 
Kui tegemist on haigestumisega raseduse alguses, on 
suur ohtlootekahjustuste tekkeks.
HIV
Ehk inimeseviirus on inimese immuunsüsteemi 
kahjustav retroviirus.
See kandub edasi peamiselt sugulisel teel ja 
kokkupuutel verega. (seksimine kaitsevahendita, 
ohutu tattoveerimine, keelatud  uimastid  ja nende 
süstimine)
HIV- nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. 
Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu 
aastateks.
Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast 
vaktsiini.

Document Outline

• VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED
• MIS ON VIIRUS?
• PowerPoint Presentation
• MIS ON HEPATIIT ?
• A ja E HEPATIIT
• C ja D HEPATIIT
• PUUKENTSEFALIIT
• Slide 8
• MARUTÕBI
• PUNETISED
• Slide 11
• HIV
• Slide 13