Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvaliteet kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käsitlus, logistika, kvaliteedis, organisatsioon, töötaja, kliendikeskne, parendamine, kvaliteedijuht, formaalne, sisuks, lisadena, viimist, minimeerimine, hooldus, teenindusprotsessi, arvestab, kvaliteedijuhtimise, edukuse, prioriteetide, teguriks, professionaalsus, hindavad, missugustel, ettevõtetes, uurimine, kvaliteeditase, saavutatakse..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? Tootmisettevõtte ja hulgimüügiettevõtte vahel on oluline erinevus see, et tootmisettevõtte puhul võib teeninduses osapooli olla rohkem. Hulgimüügiettevõttes ja jaeettevõtte erinevus – jaekaubanduses on personaalne pool olulisem. Jaekabanduses klienditeenindus sõltub toodetest (kuidas paigaldatud) ja kliendi rahulolust. 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? Turundus on filosoofia, mis lõimib kõik tegevused ja funktsioonid ettevõtetest kujunenud võrgustikus. Eesmärk on saavutada rahuldatud kliendi pealt kasumit, läbimüügi kasvu ja kliendi püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika ülesanne on korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus-ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6
............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
4. Kvaliteedi juhtimine 4.1. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest.
arvust. On ühe kanaliga süsteemid, mitmekanalilised süsteemid, ühefaasiline, mitmefaasiline. x Teenindajate arv. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest.
vastu alternatiivseid pakkumisi ega ka kontakte muude tarnijatega. Klienditeenindus kui tarnesüsteemi väljund K eesmärk peaks olema kulude vähendamine teenindustaset langetamata või teenindustaseme tõstmine kulusid suurendamata ning täiendava kasu toomine kliendile. Klienditeeninduse 4 tasandit: Põhiteenuse pakkumine põhjendatud hinna ja muutumatu kvaliteediga Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Lühem tellimustsükkel ja paindlikkus reageerimisel parandab kliendi toimingute efektiivsust ja vähendab varude hoidmise kulusid, mis kokkuvõttes tähendab väiksemat hinda tarbijale. Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
kohta) · Arvestuse kujunemine: Arvestustöö, vabavastustega testi vormis · Võlgnevuste likvideerimise võimalus: Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www
reisikaugusele tuleks lisada veel ka konkreetse piirkonna eripärad: liikluspiirangud, maastik vms. Kui paigutamist uuritakse linnakeskkonda kujutaval tasapinnal, siis kasutatakse sageli suurlinnamõõdustikku, sest mõnede linnade tänavad on rajatud suunaga idast läände ja põhjast lõunasse. Nii suurlinna– kui eukleidilise mõõdustiku puhul on vaja arvestuslikku keskmist kiirust, et arvestada läbitud tee ümber ajaks. Hoonete arvu alajaotuses ei ole ühe hoone asukoha matemaatiline käsitlus tavaliselt kuigi keeruline. Kahjuks ei garanteeri ühe hoone asukoha määramiseks kasutatavad meetodid optimaalseid tulemusi, kui neid muudetakse ja kohaldatakse mitme asukoha probleemide lahendamiseks. Unikaalsete asukohtade leidmist raskendab nõudlussõlmede määramine asukohtades ning probleem muutub veelgi keerukamaks, kui iga asukoha jõudlus on erinev. Lisaks sellele eksisteerib mõnede teenindusliikide puhul ka teenindushierarhia
Logistika on majanduse ja äritegevuses suhteliselt uus mõistel Kui termin ,, logistika" võeti äritegevuses kasutusele alles möödunud sajandi keskel, siis selle meetodeid on kaasutatud juba alates tööstusrevulutsioonist, mil käsitöönduslikud ttootmiselt mindi üle produktiivsele masinatootmisele. Kuida laiaulatuslikult võeti termin ,,logistika" kasutusele alles 1970- ndate aastate lõpul. 106. Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus? Logistika kui teadus hakkas äritegevuses arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA- s.- Seda perjoodi nimetati Tekkimise ja kujunemise perjoodiks. 107. Mis iseloomustab logistika ,,integraalsete konseptsioonide arengu" perioodi? Määravidee logistika arengus oli ettevõte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtasesse logistilisse ahelasse: ost-tootmine-jaotus-müük. Sel
on võimalik suures osas, kuna eelnenud perioodide statistika aitab seda teha ja sisenevaid kaubavoogusid saab teatud määral ohjata 3. Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem? kõik laotöötajad saavad võrdset palka, kuna tootlikkus ühe ja sama töö teostamisel ei saa laos palju kõikuda laotöötajate põhipalk on ühesugune vaatamata erinevustele tootlikkuses ja töö kvaliteedis, kuid tagatud on sotsiaalne õiglus 12 töötajate põhipalgad on erinevad, kuna nende võimed, oskused, teadmised ja tööviljakus on erinevad töötajate põhipalgad on erinevad, lisaks makstakse igal kuul tulemustasu mõõdetud tootlikkuse, kvaliteedi jms eest 4. Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
ebapiisav turuolukorra tundmine; võimusuhete mittemõistmine; vähe pakutavaid alteranatiive, tarnija kulustruktuurist mittearusaamine; vähene kogemus; puudulik keeleoskus; tarnija vaatenurga mittemõistmine; tarnija nägemusi ei võeta arvesse ei pöörata tähelepanud Läbirääkimisteks valmistumisel tuleb läbi käia järgmised punktid: Tarnija läbirääkimisjõu hindamine: Eesmärkide seadmine: Läbirääkimiste strateegia valik. Taktikad: võta või jäta; parendamine täiustamine; hollandi oksjon (ostja saab parima pakkumise kui toob lauale teiste tarnijate pakkumiste võrdlused) hea kaasalne- halb kaaslane (näidatkse väga pessimistlik ja siis saadakse pakkumine tänu sellele) ; agressiivne läbirääkimine Sõlmitav leping võib olla kas lihtsustatud (hind kogus kvaliteet üldtingimused) VÕI detaline (kõik teemad lahtikirjutatud korralikult ja täpselt) Olulised mõlema puhul: Millal tingimused jõustuvad? Lepingu objekt? Tarneaeg? Milline Incoterm
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all
Allokatsioon (Allocation) Termin, mida kasutatakse seoses jaotuse planeerimisega. Tellimused /saadetised kinnistatakse mingile kindlale veokile või marsruudile Allvoog Allvoog kujutab endast logistilises ahelas firma müügiturgu ehk kliente Alternatiivne võlakonflikti lahendus (Alternative dispute resolution ) Alternatiivne lahendus võlakonfliktile. Võimalused, kuidas võlgade mitte-maksmise korral lahendada konflikt. ANA (Article number association (ANA)) Sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon,mis varustab standardsete numbritega kõiki vöötkoodidega märgistatud kaupu Animo (Animo ) Euroopa arvutite andmebaasis kasutatav koodnimi elusloomade transportimisel. AORTL (Association of Road Transport Lawyers (AORTL)) Maanteetranspordi juriidiliste probleemidega tegelev õigusassotsiatsioon. APS (Advanced planning system (APS)) Arvuti tarkvarapakett, mis käsitleb tarneahelat tervikuna ja võimaldab teha optimeerimisotsuseid kogu ahela jaoks. Arbitraaz (Arbitration)
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
konsensus) Konkurentsile suurte kontsernide strateegiale Valitsevale äriühingule Globaalsele strateegiale Õppimisele Innovatsioonile Juhtimise praktikale Strateegilise juhtimise olemus Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb välis- ja sisekeskkonna analüüs. Strateegia käsitlus ... on üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest. ... on pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks. Strateegia käsitlemine Strateegia kui : Perspektiiv tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele Positsioon põhiotsustused, kuidas end tegevusharus positsioneerida Plaan määratletakse tegevuse eemärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'
· põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse:
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused
tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga. Infosüsteemi käsitletaks sotsio-tehnilise süsteemina. Alljärgnevalt paar definitsiooni sotsiaalsest aspektist: igasugune kombinatsioon infotehnoloogiast ja inimeste tegevustest, mis toetavad töö tegemist, juhtimist ja otsuste tegemist
AJALISEST aspektist lähtudes lk 72 · pikaajalised eesmärgid- arukas oleks pikaajalisi mitte piiritleda (üle 5 aasta) · lühiajalised eesmärgid- võiks olla piiritletud (kuni 1 a on lühike) EESMÄRKE võib liigitada ka lk 73 · organisatsioonilisest aspektist lähtudes 1. ettevõtte kui terviku eesmärgid (kasum, turupositsioon, ettevõtte kasv jne) 2. üksikisiku või gruppide eesmärgid (tootmine, turundus, logistika jne) · varjatud ja avalikeks eesmärkideks- avalikud, mis on kirja pandud (eesmärgid mida tahetakse saavutada ja mis on kooskõlas ühiskonnaga. Mida võib välja öelda); varjatud- ebakõlbelised, omakasupüüdlikud, peegeldavad tetud kitsaid erahuvisid Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel? Horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid EESMÄRKIDE süsteemis on oluline eristada
turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel (vt joonis 1.1.)
...................................................................................................................38 8.TURUSTUS ..................................................................................................................... 40 HULGIKAUBANDUS ....................................................................................................44 JAEKAUBANDUS.............................................................................................................46 LOGISTIKA .......................................................................................................................47 9.MÜÜGITOETUS ...........................................................................................................49 ÜLESANDED.........................................................................................................................51 1.Äritegevuse määratluse hindamine..............................................................
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
Kuna mittefinantsiline info ei kajastu firma finantsaruannetes, kasutavad finantsarvestuse spetsialistid (raamatupidajad) aruannete koostamisel põhiliselt finantsinformatsiooni. Seevastu juhtimisarvestuse spetsialistid tegelevad oma töös firma juhtimise infosüsteemi kõigi allsüsteemidega, et anda juhtkonnale asjakohast infot firma tegevuse kõigist aspektidest. Mittefinantsiline info on eriti oluline, kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks finantsinfo tõlgendamine, et seda saaksid kasutada ka firma teised allüksused. Juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: ● otsustamiseks, kavandamiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; ● juhtkonna motiveerimine, saavutamaks firma eesmärke; ● juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. Ettevõtte arvestussüsteem peab genereerima infot järgmistest eesmärkidest lähtudes: 1
tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. · Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt.
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et juhid peavad ennast neist reeglitest kõrgemal või väljaspool olevateks. Kuidas sel juhul toimida? Esmaseks ülesandeks on välja selgitada, kas see näiv arusaam ka tegelikult paika peab või oleme ise lihtsalt vääriti mõistnud. Kuidas tajutakse mõistet "personal"? Kindlasti tuleb sellest rääkida, tagada, et kogu organisatsioon saaks mõistest ühtmoodi aru. Kui on kokku lepitud ja kõigile teada, et omanikud ei kuulu personali hulka nt juhul, kui nad ei tööta mõnel kindlal ametikohal, siis ei tule ka arusaamatusi, mis mõnikord võivad viia ka konfliktideni. Mõistes "personal" väljendub isiksuslik lähenemisviis inimesele organisatsioonis. Inimene on organisatsiooni jaoks väärtuslik. Kaasajal on personal organisatsiooni oluliseim ressurss ja kapital ning organisatsiooni missiooni,
annaabi.ee 
