Süsteem osa millestki, koosneb osadest (protsessidest). Protsessid süsteemi komponendid. Koosnevad meetoditest ja tegevustest. Mis on ettevõtte põhiprotseduur? Eksamiküsimus! Algab sisendiga, lõppeb väljundiga ja vahepeal on protsessid, läbi mille me väljundi saavume. Nt. strateegia, tootmise planeerimine jne. Väljund tagasiside. Juhtimine tagasiside kaudu. Otseside sisend. Põhiküsimus: kuidas muuta sisendit, et saada soovitud tulemus? VII. loeng: HORISONTAALSED OSATEGEVUSED 1
omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Tuntuim esindaja oli H.Fayol, kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid, milleks on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Bürokraatliku koolkonna seisukoht oli, et organisatsioon peab toimima nagu õlitatud masinavärk. Ideaalne bürokraatia. Organisatsioon on edukas siis, kui asjad on rangelt paigas. Põhiküsimused: Selge
omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Tuntuim esindaja oli H.Fayol, kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid, milleks on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Bürokraatliku koolkonna seisukoht oli, et organisatsioon peab toimima nagu õlitatud masinavärk. Ideaalne bürokraatia. Organisatsioon on edukas siis, kui asjad on rangelt paigas. Põhiküsimused: Selge
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID finantseerimine; arveldamine; investeerimine Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse,
Mille poolest nad erinevad? Juhtimine on asjade õigesti tegemine, eestvedamine on õigete asjade tegemine. Juhtimine tegeleb käesolevate probleemidega, eestvedamine tegeleb tulevikuküsimustega ja visiooni seadmisega. Juhtimises on olulised tehnilised oskused ja teadmised, kuidas midagi teha, eestvedamise puhul on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine)
Mõju juhtimiskorraldusele: edutamissüsteemi kasutamine. 3. Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol) Põhiidee: rõhutab juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt. küsimuse nr.4 vastust) Mõju juhtimiskorraldusele: Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted ja sõnastas esimesena juhi peamise kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. H.Fayol'i õpetuste põhisisu ja selle mõju hilisematele õpetustele Fayoli 14 printsiipi, mis kirjeldavad juhtimise põhimõtteid/filosoofiat: 1. tööjaotuse möödapääsmatus - Töö tuleks laiali jaotada individuaalidele ja gruppidele, selleks et tagada suurim efektiivsus ja tähelepanelikkus tööülesannete täitmisel. Fayoli arvates tagab inimresursside kõige
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
muutumine. Suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega. Force majeure - mitmesugused erakordsed juhtumid, loodusõnnetused, tulvavesi, tormid. Tööõnnetused Ühiskondliku vastutusega seotud riskid - oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. 10. Ettevõtte asukoha valik, kodu- ja pereettevõte Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on: Tooraine asukoht; Turgude lähedus; Tööjõutegurid; Muud tegurid (nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded). Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Pereettevõte võib olla igasugune äriühing. Tähtis on see, et kogu aktsiad oleksid perekonna omandis. Tavaliselt on pereettevõtted siiski väikesed ja kodukesksed.
rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik.............................................................................................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu
emotsionaalne vastus/reaktsioon sellele, kuidas ta hindab konkreetset tööga seotud väärtust". See tähendab, et kui inimene tunneb, et tööga seotud väärtused on täidetud, siis kogeb ta meeldivat emotsiooni, kui aga tunneb, et ei ole, siis kogeb töörahulolematust. 2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi
rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
on kasutusel kauem. Hooned ja muud rajatised on kõige pikema kasutusajaga, kuid lõpuks ka need amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise
logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.
geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Keskkonnaministeerium - valdkonnad • Analüüs ja planeerimine • Looduskaitse • Jahindus • Maapõu • Jäätmed • Metsandus • Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud • Säästev areng
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
sektorist. Tootjaorganisatsioonid on traalpüügi ettevõtteid koondavad turukorralduslikud üksused, mille põhiline funktsioon on läbi erinevate turukorralduslike meetmete tagada oma kaluritele õiglane hind kala eest ehk tõsta kalapüüdjate sissetulekuid. Tootjaorganisatsioonid on Eesti traalpüügi maastikku koondanud, kuivõrd ühiselt tegutsedes saadakse turul eelised, mille tulemusena tekivad suuremad tooraine mahud, millele suudetakse tagada ka ühtlane kvaliteet. See on suur eelis lõppturgude hõivamiseks. Ajaloolisest traalpüügi püügiõigusest on tootjaorganisatsioonide valduses 96% kilust, 92% räimest ja 33% tursast. Seega traalpüügi sektori 13 ettevõtet, kes tootjaorganisatsioonidesse ei kuulu, omavad vaid 7% ajaloolisest kilu, räime ja tursa püügiõigusest. 2007. aastast on tootjaorganisatsioonide osakaal nii Eesti
Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
