õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise (monitooring) ja tagasiside seadmeks, siis saab seda nimetada monitoriks. Kui vaadelda seda arvuti videosignaali (kuva, pilt) lõpp-punktina (terminal), mis tekitab pildi, siis saab seda nimetada kuvaterminaliks ehk videoterminaliks. Kui käsitleda kuvarit pildi (kuva) tekkimise pinnana (ristlõige ruumis), siis võime seda tekkimise pinda nimetada ekraaniks. Kui vaadelda
Kuid, mis peab teadma kuvariga töötamisel ning selle tuleohutuse kohta? Üldiselt peaks tööandja tehnika osasel kasutamisel juhendid andma, et kuidas nendega ümber käia. Siiski üldjuhul juhtub tööl tehnikaga vähem äpardusi, kuna kõike kontrollitakse pidevalt ja nendega käiakse õigesti ümber. Kuvar kui osa arvutist on tegelikult palju ohutum kui kast ise. Igal korral kui me lülitame arvuti sisse läbib vool kõiki komponente, mis on arvutiga ühendatud. Kaasa arvatud kuvarit. Igal korral kui vool läbib kuvarit siis tekivad seal erinevad voolu tasandid ning kui tekib lühis või ülekoormus siis võib kuvar seest süttida. Esimesena läheb ekraan kinni ja siis on tunda kärssamise haisu. Siis tuleks võimalikult kiiresti tegutseda, et see ei leviks arvuti kasti. Vool välja võtta, kõik tuleohtlikud asjad eemale kohe panna ning tulekustutit kasutada. See on üks viis kuidas käituda. On ka teine viis. Juhul kui on käepärast kohe võtta foolium
OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. 2 Terminoloogia Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise (monitooring) ja tagasiside seadmeks, siis saab seda nimetada monitoriks. Kui vaadelda seda arvuti videosignaali (kuva, pilt) lõpp-punktina (terminal), mis tekitab pildi, siis saab seda nimetada kuvaterminaliks ehk videoterminaliks. Kui käsitleda kuvarit pildi (kuva) tekkimise pinnana (ristlõige ruumis), siis võime seda tekkimise pinda nimetada ekraaniks. Kui vaadelda
istumist. Kindlasti puhata silmi, vaadates mingit aega kaugusesse ja mitte töötada kuvariga puhkepausi ajal. Tööajast peab silmadele puhkus moodustuma 10% Kuvarit seadistada inimese silmale (valgus, kaugus, monitori kaitse).
Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue").
Arvuti mõju õpilase tervisele Renate Särel Orissaare Gümnaasium 10.kl Kas kuvar ohustab millegagi õpilast? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tegelikkuses ei ole tekkinud probleeme põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Miks põhjustab kuvariga töötamine peavalusid? Peavalu tekib, kui ilmneb mõni järgmistest asjaoludest: ekraani peegeldumine, pildi kehv kvaliteet, erineva tugevusega prillide kandmise vajadus, stress, kasutatav kehv tehnoloogia, ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid.
3p V: Seda mis säästmis klassi ta kuulub, et kui palju läheb energiat soojendamiseks või siis tööks. 27. Arvuti graafikakaardi peamine ülesanne? 3p V: Graafikakaardi peamiseks ülesandeks on edastada pilti ja vastavalt võimsusele ka kvaliteeti. 28. Mida võimaldab Nvilida puhul SLI ja ATI puhul Crossfire tehnoloogia? 4p V: Need võimaldavad lisada videokaarte arvutile juurde juhul kui emaplaat võimaldab ja saad ühendada mitut kuvarit. Uuematel on juba kaks videoporti olemas kuhu saad ühendada näiteks kaks kuvarit vms. 29. Nimeta vähemalt 3 peamist graafikakaardi väljundpesa? 3p V: HDMI, Digitaalse video väljund, Video pesa. 30. Mida tuleks enne korpuse ostmist tähele panna(3)? 3p V: Kas emaplaat mahub sisse, Kas sul jääb komponentide lisamisel ruumi sisse, kus asuvad ventilaatori kohad 31. Mis emaplaadi pessa üldiselt tänapäeva graafikakaardid ühendatakse? 2p V: PCI-E16 32
informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse: E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet. E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne
q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd q Hoolitseda, et ekraanilt ei peegelduks heledaid objekte: laua või laelambid, aknast tulev hele valgus
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena.
TÖÖKESKKOND 6. Valgustus Hea valgustus säästab nägemist ja loob psühholoogilise mugavus tunde. Kirjutamisel ja lugemisel peab valgustihedus olema laua pinnal 500 lxi Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi, lamell või rullkardinad. EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid, mis väsitavad silmi. Kõige parem on loomulik valgus. Kuvari ekraanile piisab 200lxist, klaviatuurile 400lxist Tööruumides peab olema ka avarii valgustus Kõige raskem ongi arvutiga töökoha valgustamisega seadistamine. 7. Keemilise ohu tegurid Võivad org
Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks. Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni , teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Arvutit kasutades võivad tekkida mitmed terviseprobleemid.Nagu näiteks kuvari kasutamine ja selle mõju silmadele,stess ,peavalu ning võib tekkida arvutisõltuvus. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Aga see ei ole nii. Ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega . Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist-tööreziimist e. Töö ja puhkuse
töötamist arvutiga.Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette.Miks küll see on nii sellele pole raske vastata.Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma , mida nimetame internetiks.Internetist saame mõõtmatul hulgal informatsiooni. Järgnev sisu tutvustab sulle meie ,,Sõbra" Arvutiga kaasnevaid ohte. Kasuta arvutid ohutult ja mõõdukalt. Kuvari mõju minu tervisele- Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvarise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Kindlasti oled tähelepannud et peale pikka arvutis olekut , Silmad on udused või isegi valutavad
kontoritoolis ning tööd tegema. Sundasend tekitab erinevaid terviseohte: alaseljavaevused, vereringe häired. Selle vältimiseks peaks tööandja võimaldama piisavalt puhkepause ( 10% tööajast) ning ka töötaja ise peaks vahepeal tegema venitavaid harjutusi ning vahel toolilt tõusma ja ringi liikuma natukene. Pikaajaline töötamine kuvariga Kontoritöötajatel on tänapäeval peamiseks töövahendiks arvuti ning suurem osa tööpäevast tuleb vaadata kuvarit. Pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Probleemi saab vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kasutatud materjalid: 1) www.ti.ee 2) http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf 3) http://www.tooelu
10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja
mugavalt nagu eelnevaid presentatsioonivahendeid (tahvel, grafoprojektor jne). Järelikult tuleb luua kasutajaliides, mida on samamugav kasutada kui tavalist tahvlit, kuid seejuures arvestada sellega, et liides pakub kõike seda, mida kasutaja arvuti ees istudes teha saaks. Erinevalt arvutist, peab interaktiivse tahvli tarkvaralise kasutajaliidese disainer silmas pidama füüsilisi piiranguid. Kui nüüd võrrelda tahvlit ja arvuti kuvarit, siis on erinevus suur. Tänapäeval on enamasti levinud kuvari diagonaaliks 17"-19", interaktiivsete tahvlite diagonaalid jäävad enamasti 64"-77" vahele, leidub ka 96" diagonaaliga mudeleid. Vahe on pea 4x, mistõttu näiteks ei pruugi arvuti kuvarile sobivasse kohta paigutatud menüü tahvli puhul kättesaadav. Kui menüü on lühikese ettekandja jaoks liiga kõrgel, siis ta lihtsalt füüsiliselt ei ulata selleni. Isegi kui
Inimene on ju see, kes mõtleb. Nii peaks ta ka mõtlema, kuidas töötamisel arvutiga oma tervist paremini säästa. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? 3 1. Arvuti mõju tervisele 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid
suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.
probleem. Muutunud on seisukoht, et suurel määral mõjutab nägevusteravust hämarus. Tänapäevased uuringud tõestavad, et valgustuse aste pole kõige tähtsam, enim mõjutab silmade tervist kaugus ja see, kas tekst silme ees väreleb või mitte. Vastavalt oma ehitusele suudavad silmad jälgida eelkõige kaugemal asetsevaid objekte. Seega on pikk tööpäev arvutiekraani ees silmadele kurnav. Silmad "lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi mitu korda harvem kui tavaliselt: minutis alla 10 korra (normaalne on 20-22). See võib põhjustada silmade kuivust ja ärritust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse), silmad väsivad kergesti, silmad punetavad, tekib tunne, nagu oleks liiv silmas. ABI: vali kvaliteetne kuvar ja mugav töötool,
Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid
televiisor jne). Liikumisala on takistusteta, seega kukkumis- ega libastumisohtu pole. Õppetöö toimub laua taga, kus on piisavalt ruumi käte ja randmete toetamiseks, samal tasapinnal asub ka hiir. Kuid kuna tegemist on sülearvutiga, siis kuvari kõrgust muuta ei saa, küll aga saab hõlpsasti muuta kuvari kaldenurka, et pilt oleks võimalikult selge ning varjudeta. Õpilane kasutab põhimõtteliselt igapäevaselt, vahel harvemini, kuvarit (arvutit) ning mitmesuguseid erinevaid abivahendeid, nii tehnilisi (näiteks telefon, tahvelarvuti, printer) kui ka mittetehnilisi (raamatud, õpikud, ajakirjad). Tavaline tööpäev arvutiga kestab umbes 6 tundi. Kuvarit ei kasutata järjest 6 tundi, vahepeal on ka pausid. Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma
kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäevaelu palju kergemaks ,kuna info hulk ,mida internetist saab on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei
Te peate esmalt selle eelneva suuruse taastama. Märkus Kuigi enamust aknaid saab maksimeerida ja nende suurust muuta on mõned aknad, mille suurus on fikseeritud nagu dialoogiboksid. Akna maksimeerimine Lohistage akna tiitliriba kuva ülemise servani. Akna kontuur laieneb kogu kuva suuruseni. Vabastage aken, et see täidaks laienedes kogu töölaua. Akna algse suuruse taastamiseks lohistage akna tiitliriba kuva ülaservast eemale. Näpunäide Kui kasutate mitut kuvarit, saate lohistada maksimeeritud akna ühest kuvarist teiste. Muud võimalused avatud akna maksimeerimiseks Topeltklõpsake avatud akna ülaosa otse ülaserva all. Maksimeeritud akna algsuuruse taastamiseks topeltklõpsake uuesti akna ülaosal. Vajutage tegumiribal tõstuklahvi Shift ja paremklõpsake tegumiriba nupul või avatud akna eelvaatel. Seejärel klõpsake käsul Maksimeeri. Märkused Lk 2 / 8
Ruumis oli küll 4 akent, kuid kuna need olid väiksed ja asusid kõrgel siis nende avamine oli raske ja me seda ei teinud. Kuna enamus ajast mis ma praktikal viibisin olid ilmad pilvised siis kasutasime laelampe kogu päeva. Peale lõunat hakkas vahel ka päike paistma aknast sisse, mistõttu olid akendel ees rulood, et päike ei segaks. Töökoht oli ergonoomiline. Tooli kõrgust sai vastavalt vajadusele muuta ning seljatugi oli nõgus ja liikuv. Ka arvuti kuvarit sai vastavalt vajadusele liigutada kõrgemale ja madalamale, ainuke miinus oli see, et seda ei saanud pisut eemale lükata, mida mina oleksin tahtnud teha. Kabinetis oli kaks printerit, üks mustvalge- ja teine värviprinter, need olid wi-fi signaaliga mis tõttu saime mõlemad printida vajalikke dokumente valides sobiva printeri. 7 8 3 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS TEHNIKUTÖÖS
sagedam probleem. Enam ei peeta nägemusteravuse halvenemiseks hämarust. Tänapäeval tehtud uuringutes on selgunud, et valguse aste pole kõige tähtsam. Kõige rohkem mõjutab silmade tervist kaugus ning see, kas tekst silme ees väreleb või ei. Silmad suudavad tänu oma ehitusele jälgida eelkõige kaugemal asetsevaid objekte. Seega on pikk lugemine või arvutiga töötamine silmadele kurnav. Silmad ,,lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusel, seetõttu pilgutavad inimesed oma silmi harvem, kui tavaliselt. Normaalne pilgutamine on 20-22 korda minutis, arvutiga töötades on see arv aga alla 10. See võib põhjustada silmade ärritust ning kuivust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse) silmad väsivad kergelt tekib silmade punetus silmades tekib sarnane tunne, nagu oleks seal liivaterad kriipimas ABI:
Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? Käesoleva referaadi koostamisel on aluseks võetud Tartu Ülikoolis, Tervishoiu Instituudis koostatud
soovitud asendisse kinnitada. Kuvari ja klaviatuuri asetsemine Silmade ja ekraani vahekaugus ühel joonel ja õige tööasend, (optimaalne vahe 50–80 cm) võimalusel kasutada suuremõõtmelist kuvarit. Peegeldused ekraanipildil. Klaviatuuri märgid ei ole selgelt loetavad. Keha ja käte ebamugav asend, hiire ja klaviatuuri ees ei ole randmete toetamiseks piisavalt ruumi. Klaviatuur ja hiir ei asu ühel tasandil Psühholoogilised ohud Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Vältimise meetmed
varutoiteallikas. 86. URL- igale dokumendile või muule ressursile Internetis vastab oma unikaalne internetiaadress. 87. ussviirus- teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abita ennast paljundab ja levib. 88. vabavara- FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. 89. videoterminal- andmesisestusseade, mis kasutab sisendiks klaviatuuri ja väljundiks kuvarit. 90. viirus- pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 91. virtuaalmälu- see on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. 92
TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 1113-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 1924-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi
7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3 4 MONOKROOMSED KUVARID Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal
Kui ekraani uuendamise sagedus on liiga madal (näiteks 60 Hz), siis võib tunduda, et kujutis lausa vilgub või lainetab ekraanil. Kineskoopkuvarite puhul peetakse normaalseks vähemalt 85Hz sagedust, kvaliteetsemad kuvarid võimaldavad kasutada sagedust 100 Hz või üle selle. Enamasti on kuvari kolm põhiomadust omavahel seotud, näiteks samade värvuste arvu korral saab sagedusel 75 Hz kuvar kujutada 1280×1024 punkti, aga sagedusel 85 Hz vähem, vaid 1024×768 punkti. Seda tuleb kuvarit hankides ja seadistades arvestada. 19. Mis on videokaardi ülesanne? Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi graafikakaart ehk videokaart. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Videokaardil on oma mälu ehk ekraanimälu, milles hoitakse ekraanil olevat kujutist. Mõnele emaplaadile on graafikakaart juba sisse ehitatud, sel juhul ei ole täiendavat kaarti enam arvutisse vaja. Videokaardist sõltub, kui kiiresti kujutis ekraanil muutub
Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab
Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) töötab serveril. Rakendusserver (application server) mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga. X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis. Anonüüm (-veebi) server (anonymous server) - veebilehti vastuvõttev ja anonüümsetena edastav vaheserver. Listiserver (mailing list server) - suuremat arvu meililiste käigus hoidev server. Prindiserver (print server) - printerit juhtiv tööjaam või eriseade kohtvõrgus. Kaugpöördusserver (RAS, remote access server) - annab sissehelistuspääsu.
Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire. Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne. · ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm; · nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm; · lähi-infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm; · kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm. Ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm on kokkuleppeliselt jagatud A-, B- ja C- lainepikkusteks. Nendest lühilaine (UVC) energiavoog spektris 200-315 nm on tervisele
ekraanil. 7 2. VÄLJUNDSEADMED 1.4 Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Saadaval on sadu mitmesuguseid väga erineva suurusega kuvareid. Kuvarid ehk monitorid jagunevad kaheks ekraanitüübi järgi; elektronkiiretoruga ehk CRT (Cathode Ray Tube)- monitorid ja vedelkristallekraaniga ehk LCD (Liquid Crystal Display)- monitorid. LCD-kuvarit nimetatakse ka lameekraaniks. CRT-monitoride eelisteks on väga lai vaatenurk ja kõrgete kaadrisageduste toetus. Puudusteks kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. CRT-monitoride elektronkiiretorud võivad olla kas kumera- või lameekraaniga. LCD-monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis,
Laadimistöödel saab olenevalt laadimisrambi kõrgusest kere asendit käsikraani (17) abil muuta. Poolhaagisel võib olla automaatne esitelje tõstmiselangetamise seade. Kui koormus seda võimaldab, tõuseb sõidu alustamisel esitelg kiirusel 0...30 km/h automaatselt üles. Kaasaegsetel poolhaagistel on kasutusel rõhureguleerimismooduliga integreeritud ümberpaiskumisvastane süsteem RSS (Roll Stability System). Haagisel paiknev infomoodul kujutab endast kuvarit, mis võimaldab andmeid otse lugeda. Näit on neljarealine, igas reas 20 tähemärki. Juhtimiseks on 3 klahvi (vt. pildigalerii). TIM võimaldab juurdepääsu järgmistele andmetele: · veakoodid; · süsteemi pinge; · klotside kulumine; · läbisõit; · RSS rakendumise sagedus;
bmp, .gif, .jpg, .dib või .png. Pildi kuvamise viisi määramiseks klõpsake loendis Paigutus käsku Keskele, Paani või Venita ja seejärel nuppu OK või Rakenda. Kui soovite kasutada pilti mõnelt veebisaidilt, paremklõpsake saidil olles pilti ning seejärel käsku Sea taustaks. Tühja tausta kuvamiseks valige loendist Taust valik None (Tühi). Värvika ekraanisäästja lisamine Värvika ekraanisäästjaga saate oma töökohta elavdada ja arvuti jõudeajal kuvarit kaitsta. Windows XP sisaldab suurt ekraanisäästjate valikut. Eksraanisäästja valimine Paremklõpsake Windowsi töölauda ja klõpsake siis avanenud otseteemenüü käsku Atribuudid. Klõpsake dialoogiboksis Kuva atribuudid vahekaarti Ekraanisäästja. Klõpsake vahekaardi Ekraanisäästja rippmenüüs Ekraanisäästja soovitud ekraanisäästja nime. Ekraanisäästja paarisekundiseks vaatamiseks (eelvaate saate lõpetada hiirt liigutades või
abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas Windows XP sobib nii võimsate tööjaamade kui ka sülearvutite töökeskkonnaks. Ta suudab efektiivselt kasutada mälu, suuri kõvakettaid ja mitut kuvarit, toetab proffidele mõeldud riistvara ning paljusid arvutivõrke ja sisaldab täielikku tarkvara Interneti võimaluste kasutamiseks. Komplektis on brauser Microsoft Internet Explorer, Microsoft Outlook Express elektroonilise kirjavahetuse pidamiseks ja Interneti-uudiste lugemiseks ning Windows Media Player, mis võimaldab Internetist, kõvakettalt ja plaatidelt mängida muusika- ja videofaile. Operatsioonisüsteemi on integreeritud ka sõnumivahetusprogramm Windows Messenger.
Display Lineweight – kui ruudus on "linnuke", siis kuvatakse joonejämedus; Current Lineweight – kuvab kasutatava joonejämeduse, nõustumise korral klõps [ OK ]; Töö 3 Klamber 72 Adjust Display Scale – kontrollitakse joonejämeduse kuvamist mudel-mooduse kasutamisel, joonejämedus tuuakse siin pikslites. Soovitatav on kasutada kõrge eraldusvõimega kuvarit, et kuvada erineva joonejämedusega jooni selgemini eristatavatena. Seejuures tuleb arvestada, et kui joonejämedus on suurem kui üks piksel, suurendab see aeglastel arvutitel (taktisagedus alla 3 GHz) tuntavalt joonise taastava ülejoonestamise aega. Kuvamisel käitub joonejämeduse näitamine “sammu kaupa”, mis on kirjeldatud eespool liitjoone laiuse seadistamise juues.: Märkus. "Vaikimisi" seadistatud joonejämedus 0
Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal-analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
„vaikimisi” on kasutusel Meetermõõdustik Koordinaatide sisestamise tähtsuse järjestuse seadistus Klõps väljal [ OK ] sulgeb akna Kui on klõpsatud tööviisi valiku aknal, avaneb AutoCAD tööväli ja sellel omakorda sees joonestusväli. Nagu näha, haaravad teenindusalad oma alla suure osa kuvari pinnast – kohati veerandi kuni poole. Ja siit ka soovitus: Kasutada nii suurt kuvarit kui vähegi võimalik ja nii suure eraldusteravusega kui saate, 1920 X 1040 pikslit, kujutise värskendamise sagedus igal juhul üle 70 Hz. ÜLESANNE I Pinnatükk 13 NB! Paljudel „akendel” on ruuduke pealkirjaga „Show this dialog...” (kolme punkti kohal on mingi tingimuse kirjeldus) ja kui teha klõps sellel ruudukesel
annaabi.ee 
