Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kutseõpe - sarnased materjalid

haridus, kutseharidus, hiharidus, dala, keskharidus, imalik, ppeasutus, hemalt, kutsehariduse, tingimuseks, ppes, populaarne, nneks, hise, udnud, heks, ljakutsed, igile, hetkeolukord, rval, parnu, bitud, rnumaa, pitakse, erialale, erialaga, rgud, arvutid, ldjuhul
thumbnail
7
docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik

Sissejuatus õpingutesse
47 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kutseharidus

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte.

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus
117 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib. 2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut. Kutsekoolide juures võivad olla avatud rühmad ka põhiharidust mitteomavate õpilaste jaoks. See on kooliti erinev ja vajaduse korral tasub võimalusi uurida. KUTSEHARIDUS.EE - õppimisvõimaluste andmebaas Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mina ja kutseharidus

Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R. Üksvärav). Organisatsioonide asutamise põhjused on erinevad, peamiselt lähtutakse kolme erineva tasandi ­ ühiskonna, piirkonna ja organisatsiooni vajadustest. 1990. aastate alguste alates pidi Eesti kutseharidussüsteem toime tulema suurte ühiskondlike muudatustega: · Kohanemine turumajanduse ja poliitilise pluralismiga · Kutsehariduse omandajate vähenemine · Kutseõppe väga ebaühtlane kvaliteet · Kaasaja nõuetele mittevastavus paljudes koolides (õppekeskkond, õppevahendid, õpetajad) · Kutseõppe maine oli äärmiselt madal · Heade õpilaste nappus · Väga suur väljalangevus · Hariduslike jätkuvõimaluste ebamäärasus · Ressursside ebaefektiivne kasutamine · Kutseõppe ebapiisav rahastamine. Tänaseks on TKHK Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus, kelle põhitegevuseks on

Organisatsioonikäitumine
89 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Järvamaa Kutsehariduskeskuse

Siit leiab igaüks endale vajaliku. Vajalik oskus 21. sajandil on paindlikkus. Meie puhul tähendab see, et Järvamaa Kutsehariduskeskuses saab õppida lisaks traditsioonilistele vormidele ka tsükliõppes, ja individuaalõppes. Oleme loonud võimaluse neile, kellel on jäänud kool pooleli- me arvestame teie eelmisi õpinguid, enamgi veel, kui te oskate midagi väga hästi, aga teil pole diplomit, siis tulge saage haridus. Kooli missioon VÄÄRT JA VÄÄRIKAS KUTSEOSKUS NING PÄDEV TÄIENDÕPE KOGU ELUKS Kooli visioon OLLA TUNTUD, TUNNUSTATUD JA HINNATUD Kooli tunnuslause ÕPPIMINE ON SÜDAMEASI Kooli põhiväärtused PÄDEVUS AVATUS TASAKAALUKUS Erialad põhihariduse baasil MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPPE OSAKOND Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Kodumajandus 3 a Laohoidja 3 a Logistika klienditeenindaja 3 a Müüja 1 a Puhastusteenindus 3 a Puhastusteenindus 20 õn (6 kuud)

Logistika
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine

Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Pädevus ehk kompetentsus hariduse kontekstis on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogum, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena

Analüüsimeetodid...
13 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini.

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS.

Tuleb osata sihipäraselt kasutada erinevaid sidevahendeid (raadio, mobiiltelefon). Kiirabitehniku töö eeldab võimet vastutada, teha koostööd ülejäänud kiirabibrigaadi liikmetega, olla täpne ja korrektne. Sageli tuleb kiiresti vastu võtta otsuseid ja analüüsida olukorda. See omakorda eeldab head pingetaluvust. 3 KIIRABITEHNIKU HARIDUS JA VÄLJAÕPE Kiirabitehnikuid Eestis riiklikult ette ei valmistata. Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes. Koolitusel võivad osaleda kõik vähemalt keskharidust omavad isikud. Meditsiiniliste teadmiste ja kiirabitöö kogemuse olemasolu ei ole nõutav. Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjuja-päästjatele. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi

Meditsiin
28 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Alusõppe uurimistöö

kuigi ma omaarust ei olnud närviline. Tunne, et olen perele vajalik, ei lasknud päris nukraks minna. Siis tegin ühe tööpakkumise peale kaks proovitööd, ja võeti vastu. Aga noh, kuuekuulise töölepingu nimel peaaegu pool aastat aktiivset enda koolitamist ja tegevust selle töökoha leidmiseks ­ tulemus pole ju seda pingutust väärt? 17 4. Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul. Haridus kui kogutud inimkapitali olulisemaid komponente loob olenevalt hariduse liigist ja tasemest erinevaid võimalusi rakendumiseks tööturul. Võimalused tööturul peaksid suurenema koos haridustaseme tõusuga. Nii eesti keelt oskavatest kõrgharidusega hõivatud mitte-eestlastest kui ka kõrgharidusega hõivatud eestlastest töötas üle poole kas juhtide, tippspetsialistide või ametnikena. Ligi kolmandik oli eesti

Avaliku sektori ökonoomika
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse ­ 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele

Kutse-Eetika
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Haridus

HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid

Ühiskonnaõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste ­ Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,

Rehabilitatsiooni teooriad,...
229 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school)

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Kvantitatiivne analüüs eestlaste sallivusest Euroopa Sotsiaaluuringu põhjal

3. Haridustase – 5 väärtusega kategoriaalne tunnus. Kodeerisin ümber Eesti haridustaseme tunnuse (Highest level of education, Estonia) järgnevalt: 1) Põhiharidus või madalam – algsed väärtused: alghariduseta (alla 4 klassi), lõpetatud algharidus (4-6 klassi), kutseõpe ilma alghariduse lõpetamiseta, lõpetatud põhiharidus (7-9 klassi) 2) Kutse-või keskharidus – algsed väärtused: kutseharidus põhihariduse baasil õppekava alla 2 aasta, lõpetatud üldkeskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil õppekava 2 aastat või enam 3) Keskeriharidus – algsed väärtused: kutseharidus koos keskhariduse omandamisega või keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust, kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil,

Akadeemiline enesejuhtimine
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.

Pedagoogika alused
162 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja

Haridusteaduskond
36 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Müüja eriala õppimine

Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist võid: Sooritada kutseeksami Minna tööle Luua

Sissejuatus õpingutesse
13 allalaadimist
thumbnail
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Mida kõrgem tase, seda suuremad on situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmised. Teine kodutöö ­ pm sama, et arutelus on ka asjad olemas saad sealt noppida Kutsehariduse alguse ajalugu Euroopa riikides Wollschläger, N., & Reuter-Kumpmann, H. (2004) artikli järgi Eesmärk: Euroopa Liidu saamine maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Selle strateegia oluline komponent on kvaliteetne kutseharidus seda eelkõige sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamise seisukohalt. Mulle väga meeldis artikli alguses toodud Karl Popperi kohta toodud tutvustav kirjeldus (Karl R. Popper (1902-1994 )koolist välja langeja, puusepa õpipoiss), see sisendab lootust, et õpilane võib olla küll koolist välja langeja, kuid sellegi poolest võib saada temast KEEGI, kui ta leiab enda jaoks õige tee.

kutsepedagoogika
9 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kuuba

pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega. Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita. Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks. Kuubas rõhutatakse üha enam inimeste võrdsusele. Sooline ja rassistlik ebavõrdne kohtlemine on ebaseaduslik. Naiste osatähtsus poliitikas, tähtsatel kohtadel ning sõjaväes on oluliselt suurenenud. Haridus Marksistlik-leninlike põhimõtete kohaselt on Kuubas akadeemiline haridus ja kutseõpe koos. Kuuba valitsus kontrollib haridussüsteemi ja tagab hariduse peaaegu kõigile lastele. Kohustuslik kooliharidus on kõigil 6 kuni 14 aastastel lastel. Kuuba on üks kõrgeima kirjaoskusega riik maailmas. Täiskasvanute seas on kirjaoskus 97%. 14 1954.aastal oli see kõigest 54%. Inimeste haridustase on tõusnud sellepärast, et Castro saatis 1960.-l riiki laiali hulganisti haritud õpetajate rühmi. Nende eesmärgiks oli luua

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused:  Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus  Koolide juhtimisprobleemid  Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine  Väljalangevus koolidest  Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine  Ratsionaalse mõtlemise arenemine  Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid  Konkurentsivõime (riiklik tellimus)  Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
140
ppt

Euroopa Liit

õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks

Euroopa liit
99 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega

1920- aastal said USA-s naised lammas Dolly põletamised – rootsia ajal valimisõiguse Hariduse 3 funktsiooni • sotsiaalne funktsioon • humanistlik funktsioon • professionaalmajanduslik funktsioon. • Läbi aegade ei ole haridus alati ja kõigile indiviididele kättesaadav olnud. • Haridus ja selle funktsioonid sõltuvad majanduses, kultuuris ja teistes valdkondades toimuvate muutuste tagajärjel asetleidvast ühiskonna arengust. Hariduse funktsioonid (1) Sotsiaalne funktsioon –  kasvatada eliiti, luua erinevaid ühiskonnakihte, sotsiaalseid staatusi:  kõrgema haridustaseme kaudu võib jõuda kõrgema staatusega positsioonile  Hariduse andmine ei saa lõputult laieneda ja mingilt tasemelt muutub teatud tüüpi

Kultuuriajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 ­ 2013 ..............

Loomakasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

EUROOPA SOTSIAALHARTA

oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks täieliku tööhõiveni. ·

Õendus
14 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis

nende paremat realiseerimist. Selle programmi raames käiku läinud projektid võib jagada nelja gruppi: töö ümberkujundamise projektid, mille eesmärgiks oli organisatsiooni struktuursete probleemide lahendamine ja mis seostusid töötajate oskuste arendamisega. 6 kutseharidusinstitutsioonide kaasamise projektid, mille eesmärgiks oli tõsta kutsehariduse rolli töötajate ettevalmistamisel uute majandusharude ja innovaatilist tehnoloogiat kasutavate ettevõtete jaoks. kvaliteedi parandamise projektid, mille eesmärgiks oli parandada toodete või teenuste kvaliteeti, kasutades selleks erinevaid võrgustikke. oskuste ja tööjõupuuduse projektid, mis olid suunatud vajalike oskuste puudusega seotud probleemide (sealhulgas ka struktuursed probleemid, töötajate värbamine jne) lahendamisele.

Majandus
29 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Kasvatusteadused

Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA

Alusharidus
92 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015

Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015 Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Traditsiooniline kool Ülekaalus on avalik haridus. Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu

Sotsiaaltöö
35 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

kontrollida, orjastada); 2)koduperenaise ideaal (tubli naine, kasvatab lapsi, koristab); 3)ilu standardid (välimuse tähtsus, kui naine tahab ilus olla, allub meeste domineerimisele). Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Pierre Bourdieu (1930-2002). Väljateooria: majanduslik väli, poliitiline väli, kultuuriline väli. Kapitali liigid: majanduslik kapital ­ raha, kinnisvara; kultuuriline kapital ­ haridus, kasvatud; sotsiaalne kapital ­ tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus ­ inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism ­ Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond ­ Ameerika sotsioloogia algus.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun