Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kust tulevad head lapsed?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käitumishäired, rahulikud, aeglased, vaiksem, kasvamise, kasvatamisel, isikupärane, kehakuju, temperamenditüüp, east, kohanemine, teades, situatsioonides, kasvatamine, lapsevanem, karistada, meditsiinilised, eluaeg, tagasihoidlik, ükskõikne, meelt, halvemAime Lints Tartu Poku lasteaia vanemõpetaja http://www.lasteaed.net/2011/04/03/laste-kohanemine-lasteaiaga/ Soovitusi kohanemisprotsessi rahulikuks kulgemiseks lasteaias 11.10.2010. Autor : MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav. Foto: Kaire Kollom Lapse kasvatamisel on vaja nii tarkust ja mõistmist kui ka soojust ja armastust. Nii ühte kui ka teist on tegelikult raske saavutada, kuid selle poole peab püüdlema. Paradoks on selles, et lapse kasvatamiseks pead eelkõige ennast avardama (Elo Mõttus-Lepik). Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav. Sündmus, mis on seotud lapse lasteaeda tulekuga on pere jaoks uus,
( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku
Kes näevad vanemaid ainult karjumas ja tülitsemas, õpivadki probleeme sel viisil lahendama. Anna lapsele selgeid ja eakohaseid instruktsioone. Viisist, kuidas vanemad lastele käske või instruktsioone annavad, sõltub, kas lapsed seda täidavad või mitte. Kui laps ei tee, mida vanem ootab, on mõistlik põhjusi otsida esmalt instruktsioonist või selle ütlemise viisist. Otsi abi, kui tunned, et oled nõutu. Igaüks vajab vahel laste kasvatamisel abi. Tänapäeval võib abi leida paljudest allikatest: tuttavatelt, kellel on samaealised lapsed, vanematelt, foorumitest, tarkad est raamatutest, aga ka vastava ala spetsialistidelt. Enne tegutsemist on mõistlik mõelda, millise soovituse järgi käituda. Kui need põhinevad vaid isiklikul kogemusel, ei pruugi see tulemust anda. Mis sobib ühes peres, ei pruugi sobida teise pere sama probleemi puhul, keskkond on teine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
võimalus last jälgida vaatluse põhjal. Vaatlused tuleb protokollida ja säilitada. Lapse tervise edendamine eeldab teatud oskusi ja teadmisi. Lapsehoidjana koostöös perega saame juba väga väikesest peale õpetada last hindama tervisliku toitu, liikumist väljas , tegelemist loova tegevusega. Kõige selle järgimine tagab lapse normaalse kasvamise, lapsed on vastupidavamad nende kaitsevõime on suurem. Õpitu põhjal võin kinnitada, et suudan pakkuda lastele baasteadmisi tervislikest eluviisidest ja kuidas edasiantud teadmisi järgida. Lastehoius saan pakkuda lasetele värskes õhus liikumist. Kuna hoid asub küll kesklinnas aga maja taga on mets ja maja ees mänguväljak saame
Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Muidugi peavad ka lapse põhivajadused olema täidetud. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid (Õnnelikud lapsed, lk 23-26). 3. Madal Enesehinnang Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Madala enesehinnanguga ei suuda inimene armastada ei ennast ega ka teisi
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jälle taga
XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
nii, kui nad õpetavad neile, milliseid mänge laps võiks mängida, suhtuvad lapsesse kas õrnalt (türdukutesse) või mänguliselt, jõulisemalt (poistesse). Selle mõjul tekib lapsel arusaam oma soorollist. (Krull 2000: 137) 1990. aastate alguses oli USA mõjutatud feministlikust liikumisest, mis rõhutas igati soopoolte võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse
järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga, mis on väljaspoolt võetud. See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega. Kõige sellle nimetatu tagajärg on see, et laps hakkab võtma maailma sellisena, millelt midagi oodata ei tasu. Depressiivse inimese üks põhilisi elutunnetusi, lootusetuse tunne võib tihti pärineda sellest east. Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema. Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata. Ja ta arvab, et see põhjus on temas endas
õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel
mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA Kodu on see paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust (vähemalt peaks andma) Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31). Kodutunde ja kodu mõju meie psüühikale on oluline, selle alahindamine on olenemata east ning soost ehk meie üleväsimuse põhjustajaid. Tõeline kodu pakub hingelist kaitstust, mõistmist ja elutervet pingete maandust ning on turvaliseks kasvulavaks uue põlvkonna mehepoegadele(Linnas & Niiberg 2007:12). Kodust sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas laps on, kuidas ta suhtleb täiskasvanutega, sõpradega ja teiste lastega. Milline on ta arusaam endast ja oma võimetest. Kas ta oskab osutada hellust või eraldub teistest. Kuidas ta käitub uutes olukordades
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis. Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus . Keskmiselt implanteeritakse aastas üheksa last. Algus oli üsna vaevaline , sest abivahendid paigaldati liiga hilja , kuid praeguseks on kasvanud peale põlvkond , kes on saanud abi õigel ajal . Hea vaimse
Kuid mingisuguseid lõbustusi söömise ajal ei tohiks olla. Ja ei tohi ära unustada, kes on vastutav. Kui te 12 mööda maja oma last pudrukausiga taga ajate, siis kes on keele ümber oma väikese sõrme keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud. Oluline on, et uusi sõnu kogu aeg juurde tuleks, sõnad peaksid häälduma suhteliselt selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale. Magamamineku rituaaliks tuleb piisavalt aega varuda. Vannitamiseks, riiete
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrastatud ümbruses s
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga. Selline uuendus oleks päris tore. Mulle tundub, et tänapäeva lapsed on haigustele vägagi vastuvõtlikud ja selline väike karastus mõjub ainult positiivselt. Ka varajasest east loomadega kohanemine on põnev idee. See aitab lapse oma hirmudest looma ees juba varakult vabaneda. Kuigi meie inimestele oleks see võõras ja ühiskond ei oleks ilmselt selliseid uuendusi läbi viima veel valmis. Tervisekaitse seisukoht on selles küsimuses hetkel kindlasti tõrjuv. Sama peab vist tõdema öiste lasteaia rühmade kohta. Soovijaid ilmselt oleks, kuid kas me oleme sellisteks muutusteks ka valmis? Ilmselt katse-eksituse meetodil võiks mõni selline rühm
Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Raskused piiride määramisega tekivad olikordades, kus lapsed asendavad partnerit, kus nad on muudetud tunnete kaisukaruks, kus nad kannatavad selle all, et peavad olema elu mõtteks või tundetusse perekliimasse tundeid ja õhkkonda looma, või kus lapsi kurjasti kasutatakse vanemate hariduse-ja karjääriunistuste tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33). 6 2. Piiridest ja vastastikusest austusest Mitmed raskused laste kasvatamisel põhinevad puudulikul piiride määramisel. Jutuajamisel eriti just vanemate lastega tuleb ilmsiks, et nad tunnevad endid täiskasvanute poolt hooletusse jäetuina. Nii peituvad väljakutsuva käitumise ning ärritavate tegude taga ( kas siis lasteaias, koolis või kodus)laste püüdlused tulla toime nende jaoks üha ähmasemaks muutuvas maailmas, milles puuduvad kindlad orientiirid. Aeg ajalt on märgata kuidas lapsed teevad
temale külge on poogitud. Enne kui vanemad tahavad teda millekski kujundada, kutsub loodus teda inimeseks. Hea kasvatus ei koosne mitte eeskirjadest, vaid harjutustest. Mitte see inimene pole palju elanud, kes palju aastaid elanud, vaid see, kes elus kõige rohkem tundmusi läbi elanud. Kogu meie tarkus koosneb orjalikest eelarvamustest. Kõik meie harjumused on ainult alandus, piinamine ja sund. Kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses. Millist teed näitab loodus lapse kasvatamisel? Loodus harjutab alaliselt ja vahetpidamata lapsi; ta karastab nende keha mitmesuguste katsetega, ta teeb neid juba varakult valude ja raskustega tuttavaks. Võitluses nende katsumustega saab laps aga jõudu ja oskab elu õigesti kasutada, siis on elu alus tugevam ja kindlam. Kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk kui teistest. Karastage nende keha aastaaegade, ilmastiku, nälja ja väsimuse vastu. Kui tähtis on vanema roll lapse kasvatamisel?
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
annaabi.ee 
