LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool Koolis õpib üle 300 õpilast kaks osakonda A ja B Õpetatakse suulist ja kirjalikku kõnet Põhikooli haridus omandatakse 11 aastaga ÕPPETÖÖ... Kõnelemine Suultlugemine Miimika Sõrmendamine
Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.
võimaluse tööl käimiseks või võimaldades ajutist päevast puhkust. Käo Põhikooli võetakse vastu õpilasi, kellel on diagnoositud mõõdukas, raske, või sügav intellektipuue ja/või liitpuue. Õpetatakse lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku või hooldusõpe. K äo Põhikool http://www.kaokool.ee/ Tallinna Heleni Kool ( http://helen.edu.ee/) Tallinna Heleni Kool (aastani 2005 Tallinna Kurtide Kool) on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994. aastal loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid, kõnepuue) lasteaiast gümnaasiumini. Turvalises, kaasaegses ja kooli sihtrühmade erivajadusi arvestavas keskkonnas on õpilastel võimalus realiseerida oma arengupotensiaali ja omandada võimetekohane haridus. 2005
praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005). Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti keeles on sõnad tihti mitmetähenduslikud, kuid kuulmislangusega laps võib teada ainult ühte tähendust. Eesti Kurtide Liidu (2007) arvates tuleks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja mitmetimõistetavaid ütlusi. Reilsoni (2005) andmeil võib kuulmislangusega õpilase kuulmist häirida ka klassis olev taustamüra ning ta jääb seetõttu ilma niigi raskestimõistetavast olulisst teadmisest. Kuulmislangusega õpilased võivad võrreldes eakaaslastega olla vähem tähelepanelikud ja mitte nii enesekindlad. Kuna taustamüras kuulamine vajab pidevat pingutust, on lapsed tihti väsinumad
1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide
muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne
(10; 15) 23. mail 1786.aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga,
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, mu
ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823).
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Ca
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg........................................................................................................................... 5 Sakslaste võimu all...............
· pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn · kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat · jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha · komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat.
klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. [4] Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool: seitse tundi kirikulaulu nädalas, neist kuus eesti ja üks saksa keeles, lisaks noodiõpetus ning oreli- ja viiulimäng. Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal
14 Ülevaade Eesti Rahvakoolide võrgust 1851 aastal. L.Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" lk 97 Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile." Õppevahenditena soetati tahvleid ja krihvleid. Koolihariduse kvaliteet hakkas paranema pärast 1862 Ülemmaakooli tööle rakendumist. Pärisorjuse kaotamise ajal Vaivarasse ümber asunud pastor kirjutab Eesti talupojast 45 aastat hiljem: ,,rõhutud ja küürus käivast teoorjast on nüüdseks saanud iseseisev ja ennast vabalt tundev talupoeg. Tema eluviis on muutunud, lapsi kasvatatakse paremini, nad soovivad, et koolis õpetataks kirjutamise ja arvutamise kõrval ka saksa ja vene keelt." 15 _____________________________________________________________________________ 14 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 116 15
Selle põhjuseks on enamalt jaolt tripper. Pimesuse põhjused on kahesugused: õnnetute juhtumuste ja haiguste tagajärjel tekkinud pimesus. V. Haüy asutas 1784. a. esimese kooli pimedaile Pariisis. 1852. a. leiutas geniaalne pime Louis Braille pimedatekirja ehk punktkirja. Pimedaile antakse algharidus, mis on samasugune kui teistelegi lastele antav. Kurttummad lapsed Neid on statistiliste andmete järele umbes sama palju kui pimedaid, umbes 1000-1200 inimese kohta tuleb 1 kurttumm. Ka nende hulgas tuleb vahel sündinud kurttumme ette. Selle põhjused on enam küll oletatavad kui tõendatavad. Kurt laps ei hakka rääkima. Kui laps alla 8. a. kuulmise kaotab, siis unustab ta ka rääkimise ära. A.C.M. Epee asutas 1760. a. Pariisis esimese kurttummade kooli. Ta leiutas ka viisi, kuidas kurttummi õpetada. Tema õpetusviisi nimetatakse daktüloloogiaks. Sõrmede ja käte mitmesuguste seisangute ja liigutuste järele õpetatakse kurttummi kõnekeelest aru saama.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 19
Venelased tõmbusid tagasi Venemaale. Rootsi aeg algas süngetes oludes. Sagedaste sõjakäikude tõttu olid külad laastatud. Talurahvast tabas näljahäda 1601-1602. aastal ning seejärel laastas maad katkulaine. Vähehaaval hakkas rahvaarv kasvama. Rootsi ajal muutus talupoegade olukord paremaks: määrati kindlaks koormised, mida mõisnikud ei tohtinud tõsta. Rängalt tabas külasid 1695.-1697. aastate näljahäda. Sellest näljahädast on kirjutanud Järva- Jaanis elanud pastor ja Liivimaa kroonika autor Christian Kelch. Rootsi võim kestis 1710. aastani, mil venelased põhjasõjas Eesti vallutasid. Põhjasõjaga kaasnes katk, mis laastas ka külasid. XVIII sajandi lõpust hakkas rahvaarv jõudsalt kasvama. 1816 aasta agraarreformiga vabastati talupojad pärisorjusest. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid maad jäid ikka mõisniku 6
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... L. Tungla pere...............................
kas tsitaadis kirjeldatud sündmus ka tegelikult aset leidnud on. Ajalooallikana kasutan Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ( Kallas 2008 ,162). Lempeliust süüdistati vallandamisel esiteks korralageduses. Ta ise ütles, et tema elamine ja säng olid koolimajas, mis asus toomkiriku kõrval ja ta manitses poisse kümme korda päevas, Jumal ise võib seda kinnitada.Teiseks süüdistati teda rootsi keele mitteoskamises. Ise kinnitas ta aga, et ei keeldunud kunagi jutlustamast, kui pastor palus ja oli isegi siis nõus, kui öösel kell kümme toodi sõna, et hommikul kell kaheksa on vaja jutlust pidada. Kolmandaks patuks pandi talle koolimajas tütarlastega läbikäimist. Sellepeale kostis härra Paulus, et mõnede koolipoiste õed on saatnud oma vendi kooli, nagu seda ka mujal ette tuleb. Kui neist mõni pesigi tema riideid, siis alati poiste juuresolekul. Mitte keegi ei saavat aga väita, et ta oleks neist kedagi puudutanud. (Põldvee 2008 ,162-163)
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus
23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. 20 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster-koolmeister Kristjan Masing. Ehitati uus koolimaja, kuid asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi magamistoad.
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi