Kõhklused ja vead on just need, millest me õppime ja saame tugevamateks. Inimese elu, sünnist surmani, on üks suur lahing hea ja kurja vahel, kus tuleb teha raskeid otsuseid. Juba lapsest peale peame siseheitlust. Luti maha kukkudes võib laps kannatlikult oodata kuni ema tuleb ja selle üles korjab. Samas on tal ka võimalus minna lihtsama ning kurjema vastupanu teed: hakata jonnima ning hoolitsev ema tõttab kohe võrevoodi juurde vaatama, et mis tema pisikesel viga on. Kurjale teele minnes ei pruugi lõpptulemus alati negatiivne olla. Ka headusega võib inimene teistele kurja tekitada. Sellest tuleneb ka vanasõna:" Ükski heategu ei jää karistamata." Kui aga inimene suudab vanapaganat ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Teoses ,,Faust" pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elumõtet ning üritas leida vastuseid küsimustele millele tal vastust polnud
kogemusi uute probleemide lahendamiseks. Inimese elu, sünnist surmani, on üks suur heitlus ja võitlus, kus tuleb teha otsuseid ning väga raskeid valikuid. Juba väiksest peale peab vastsündinud laps siseheitlust eneses. Luti maha kukkudes võib ta kannatlikult oodata kuni ema tuleb ja selle üles korjab. Samas on tal võimalus minna lihtsama ning kurjema vastupanu teed: hakata jonnima ning hoolitsev ema tõttab kohe võrevoodi juurde vaatama, et mis tema silmateral viga on. Kurjale teele minnes ei pruugi lõpptulemus alati negatiivne olla. Ka headusega võib inimene teistele kurja tekitada. Prantsuse filosoof ja kuulus kirjanik Voltaire on öelnud: ,,Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud." Kui aga inimene suudab Luciferi ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik ja
heakskiitu, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellistel inimestel ainult endataoliste, mitte aga madalama seisuse vastu. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et teised peavad talle alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Vastandatakse head kurjale. Kurjaks peetakse kõike võimsat, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi on hea see inimene, kes ei kujuta endast ohtu, on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kõikjal kus valisteb orjade moraal, võib märgata Nietzsche puhul hea ja rumala lähenemist. Euroopas valitseb Nietzsche meelest aga karilooma moraal. Ta väidab, et Euroopa liigub sellise elulaadi poole, et pole vaja enam kedagi ega midagi karta ja seda teekonda nimetavad Eurooplased progressiks
leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena. Vaevalt mõni tsiviilisik on piisavalt julge, et astuda vastu halvale ja äärmiselt kurjale inimesele. Pealegi annab see elule natukene vürtsi juurde. Absoluutselt kõigis kübeke kurjust see on meie loovuses. Kui mul puuduksid pahatahtlikud mõtted peas, tekitaks see minus ,,kahhektilise tunde". Mõnikord on isegi meeldiv näha mõnda sallimatut inimest täbaras olukorras. Maailmas leidub inimesi, kes üritavad kurjuse vastu võidelda. Minu arvates pole see võimalik. Kurjus levib isegi küülikute massilisest järglaste tootmisest kiiremini.
Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali
Viimase puhul võib näiteks tuua Andrus Kivirähi "Rehepapi", kus vanatark Sander andis elujuhiseid kogu külarahvale,päästes nad isegi tollaajal levivast surmahaigusest- katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head. Nad võivad küll inimeste jaoks näida perfektsetena, kuid nende tegelikku tumedat tausta ei suuda keegi ette aimata. Nii võib kergesti sattuda tahtmatult kurjale teele nagu seda tegi J.W. Goethe "Faustis" Mefistofeles noore Faustiga, suunates tema teekonda pidevalt põrgu poole. Kuid noormees suutis õigesti käituda ning tema elutee lõppes ikkagi taeva süles. Sellise juhtumi korral võib samuti tõdeda, et ka halvad eeskujud võivad olla õpetajateks, kuna oma vigadest just inimene õpibki.
halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli
Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ja 13 last , ooli orb , ja vähem teoseid. suri kopsupõletikku . teda austati. õppis juristiks (õigusteadus) aga ei lõpetanud jättis pooleli. Tuglasel polnud keskharidust tal oli niiöelda elukool. Tolstoilus- 1) Kristlik ligimise armastus2) patriarhaalne(vene kiriku pea ) eluviis. 3) isiklik enesetäiustamine 4) kurjale vägivallale mitte vastupanemine . lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel. anton Tsehhov ( 1860-1904) ei kirjutanud romaane . novelle ja näidendeid kirjutas. novell-lühijutt vähe tegelasi
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema,
Ja kui teda enam ei ole, siis sõidame Londonisse ja ma palun, et ema lubaks mul tantsimist õppida." Probleemid 1) Lapsele ei lubatud baleriiniks õppida 2) Aristide äkiline surm 3) Varanduse jagamine Auturi seisukoht Autor on näidanud selle raamatu kirjutamisega, et ei tohi lapsi keelata ja peab neile luba just neid huvialasid, mis neile meeldivad. Selles kriminullis oli selgelt näha väikese tütarlapse kättemaks enda vanale kurjale vanaisale. Samas oli mõtlema panev, et laste eest peaks ikka tugevatoimelisi ravimeid peitma. Eriti siis, kui lapsed on nooremad ja uudishimulikumad. Tegelased Josephine Leonides Sophia õde, Leonideste perekonna noorim liige, uudishimulik ja kriminaalromaanide poolt rikutud noor tüdruk Sophia Leonides vana Aristide lapselaps, kes oli hirmunud, kuid otsusekindel Minu arvamus Raamat oli oodatust huvitavam. Pani väga mõtlema sellele, et ravimeid peab ikka väikeste
2. Hang on- ootama 3. Hang on to- hoidma 4. Hang out- välja panema 5. Hang out with- Kellegagi koos aega veetma 6. Hang over- painama 7. Hang up- telefoni kõnet lõpetama 8. Commit a crime- kuritegu sooritama 9. Crime prevention- kuriteo ennetamine 10. Crime rate- kuritegude sagedus/määr 11. Crime scene- kuriteopaik 12. Juvenile/youth crime- noorsoo kuriteod 13. Petty crime- väärtegu 14. Serious crime- tõsine kuritegu 15. Street crime- tänaval juhtunud kuritegu 16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36
Pääsukesel hakkas heateost soe ja ta otsustas jääda veel üheks ööks. Järgmisena märkas Prints katusekambris istuvat üliõpilast, kes püüdis lõpetada näidendit teatridirektorile, aga tal oli nii külm ja nälg, et ta ei suutnud enam kirjutada. Prints palus Pääsukesel viia talle enda safiirist silm. Kolmandaks nägi Prints väikest tüdrukut, kes müüs tikke, aga ta tikud olid rentslisse kukkunud ja seega polnud ka raha, mida koju kurjale isale viia. Prints palus Pääsukesele viia sellele tüdrukule tema teine safiirist silm, et päästa tüdrukut kurja isa karistuse eest. Kuna nüüd oli Prints täielikult pime ja ei näinud enda linnas toimuvat otsustas Pääsuke jääda igaveseks tema juurde. Prints palus nüüd Pääsukesel lennata linna kohal ja märgata abivajajaid. Pääsuke nägi linnas kerjuseid, kahvatute nägudega lapsi ja palju viletsust. Prints palus
neile mõõgapideme küljest rubiin. Pika palumise peale oli Pääsuke nõus ja viiski rubiini kohale. Järgmisena märkas Prints katusekambris istuvat üliõpilast, kes püüdis lõpetada näidendit teatridirektorile, aga tal oli nii külm ja nälg, et ta ei suutnud enam kirjutada. Prints palus Pääsukesel viia talle enda safiirist silm. Kolmandaks nägi Prints väikest tüdrukut, kes müüs tikke, aga ta tikud olid rentslisse kukkunud ja seega polnud ka raha, mida koju kurjale isale viia. Prints palus Pääsukesele viia sellele tüdrukule tema teine safiirist silm, et päästa tüdrukut kurja isa karistuse eest 5. Miks hakkas Pääsukesel Õnnelikust Printsist kahju? Kuna nüüd oli Prints täielikult pime ja ei näinud enda linnas toimuvat otsustas Pääsuke jääda igaveseks tema juurde. 6. Miks ei lennanud Pääsuke Egiptusesse? Pääsuke armastas Õnnelikku Printsi ja ei suutnud tema juurest lahkuda. 7. Kuidas muutub Pääsuke loo jooksul?
Korralikud inimesed oskasid laitmatult prantsuse keelt ja tundsid seltskonna kombeid. Mittekorralikud inimesed on aga lihtrahvas, kes elab kooskõlas looduses. Teismelise eas algab igal noorel inimesel ajajärk , mil ta püüdleb kõlbelise enesetäiustuse poole (mitmemete erinevate võimaluste vahel valimine; õigluse tajumine; ülekohtu tunnetamine; siiraste ja puhaste mõtete ,,varjamine"; moraaliõpetuse omaksvõtt). Tolstoi üheks loominguliseks loosungiks oli kurjale ei tohi kurjaga vastata. Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt
Kindlasti ei tohiks igale tahtmisele järele anda, kuid kuidas eristada ohutut ja ohtlikku kiusatust? Kiusautsed on inimesega kaasas käinud juba aegade algusest. Kõige lihtsam näide selle tõestuseks on piibel mis jutustab Eedeni aiast ja selle valvuritest, Aadamast ja Eevast. Jumal keelas neil Eedeni aia vilju süüa, kuid imlselgetel põhjutsel nad siiski seda tegid. Üldiselt tõlgendab piibel kiusatust kui saatanat, kes üritab inimesi kurjale teele tõugata. Selle õpetuse järgi elavad ka tänapäeval paljud usklikud inimesed, kes usuvad, et tahtmisele järele andmine on võrdne patu tegemisega. Samuti annab kiusatuste pikale ajaloole inimeste seas kinnitust ka Oscar Wilde´i romaan "Dorian Gray portree" kus tutvustatakse lähemalt 19. sajandi Prantsusmaal asset leidvat seltskonnaelu. Sealne eliit ei seadnud endile mingeid olulisi piire, vaid elas elu täiel rinnal, seeläbi järele andes oma ihadele.
kivist välja tõmbab,on Britannia õigupärane kuningas.Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on Arthuri puusal ei kaota ta tilkagi verd. Kohe algul varastas mõõgatuppe kaks korda Arthurilt tema poolõde Morgana le Fay , tänu kurjale plaanile ja soovis ka teda tappa..Kui Arthur oli vaenlastest vabanenud kosis ta endale naise , leedi Guenevere, kelle kohta Merlin muidu ütles, nende abielu põhjutsab ühel päeval tema ja Logresi hävingu .Guenevere isa Leodegrance andis Arthurile kingiks Ümarlaua.Pulmade ajaltäideti Ümarlaud rüütlitega , ainult neli istet jäi tühjaks. Üks oli Arthuri hiljutisele vaenlasele Pellinorile,kaks istet ootasid kahte kõige vapramat rüütlit kes ei olnud veel
kõige raskem ülesanne nüüdisaja ühiskonna noorte seas. Kuid just seda õiget sõpruskonda saab ka vaadata mitmest aspektist. Iga inimese vajadused ja ka kriteeriumid mida esitatakse sõbrale on erinevad. Seega kõigi jaoks seda ainsat ja õiget seltskonda ei leidugi. Järgmine proovikivi ja minu arvates ka kõige raskem on eristada head halvast. See otsus lasub just rohkem nooruspõlvele kui täiskasvanu eale. Kui õpid nooruses halvad kombed külge ja lähed kurjale teele, ei ole sealt enam nii kerge välja pääseda. Tänapäeval on väga palju ahvatlusi, millele peab nooruk vastu astuma. Toon näiteks narkootikumid. Seda sorti mõnuainete levik ajaga aina kasvab. Algul peol sõbrad pakuvad, võidakse küll ära öelda, kuid kui pidevalt näed, et tuttavad uimasteid pruugivad mõtled, et miks mitte proovida ka ise. Vahel tõesti proovitakse korra ja rohkem ei tarvitata, kuid enamusele siiski hakkavad seda sorti ained meeldima
parematki teha. Tänu lendavale vaibale jõudis kass kärmelt draakoni juurde. Draakon andis talle saapad ja tegi pai ka veel tasuks, et kass nii ruttu käis. Nüüd kiirustas ta koju, et jõuda enne, kui konnprints oma lõunaseid hääleharjutusi hakkab tegema. Ta jõudis just uksest sisse astuda, kui hakkas temale tuttav konna krooksumine. Saabastega kass sai oma saapad tagasi, Punamütsike astus ballil kurjale võõrasemale varba peale, Lumivalgeke otsis endale kõrvatropid ja Väike Nõid ostis endale elektrivoki. Lõpp hea, kõik hea. Saale Jans 8.a
siis läheks ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitaski ta lepingu ja saatanlikud vembud võisid alata. Rusutud teadlasele pakkus kurja kehastus Metistofeles elurõõmu. Vaim andis Faustile noorendavat eliksiiri, tutvustas vulgaarset kõrtsielu, naudingut nooremast ja elujõulisemast kehast ning armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi kas jääda enda tõekspidamiste juurde ja headele radadale või alluda kurjale ning üritada tunda elust rõõmu? Nii nagu Faust, peavad ka teised inimesed siseheitlust hea ja kurja vahel. Olen üsnagi kindel, et maa peal pole ühteainsatki inimest, kes oleks üdini puhta südametunnistusega ning poleks kunagi halvale teele sattunud. Paraku on inimesed loodud siia ilma mõtlevate organismidena ning juba mõttemaailmas peetakse suuri lahinguid: kas toimida ausalt ja hea tahtega või valida natuke alatum tee, mis võib lõpptulemusena pakkuda paremat tulemust. Minule
Kalmistutelt hakati värskelt maetuid varastama. Vahel võttes koguni äärmuslikuma vormi, mil raha eest koguni tapeti inimesi. Kokkuvõtvalt võib vist tõdeda, et keskaja inimene/ühiskond otsis ennast, olles tihti kusagil religioosse ja ilmaliku ruumi vahepeal. Mis mu sai anda nii palju vaba ruumi inimeste piinamiseks ja mõrvamiseks kui erinevate koolkondade kokkupõrked, vastandamised hea/kurjale, kus kõik ei ole seaduse ees võrdsed ja teisel osal rahvast on karistamatuse tunne. Pimedale keskajale järgnes kirev valgustajate ajastu, kus inimeste mõttelaad ja suundumused said selgema vormi ja kuju. Kuid see on juba teine lugu teises ajas
Ave Altvälja 09.01.2009 tööle märkab ta et haiglas puuduvad paljud vajalikud instrumendid, aga ta ei võta midagi ette, et neid muretseda ja teeb nägu nagu ta ei kuuleks ega näeks midagi. Võrdle seda tolstoiliku kurjale vägivallaga mittevastupanemise õpetusega.-see sarnaneb väga palju tolstoiliku filosoofiaga. Tolstoi arvas, et kui kurjusele vastata kurjusega, suurendab see vaid kurjuse hulka maailmas. Kuid Tolstoi ei arvanud kunagi, et sotsiaalse kurjusega peaks leppima. Tema õpetuse tuum seisnes selles, et kurjusega võitlemiseks tuleb leida vägivallatud meetodid. Raginil ja Nikital on nii öeldes üks ühine joon julmus, kuigi avaldub see erinevalt. Nikita on
"Ülestähendused põranda alt" Ta leiab et inimese põhiolemuseks on, et Ma tahan teha nii nagu ma ei taha. Missugune on inimene? Inimene on sündides puhas leht, senikaua kuni tal ei ole veel analüüsimisvõimet ja otsustusvõimet oleneb tema iseloom jms sellest kellega ta koos on jne. Kui inimene on umbes 12, 13 oskab ta juba vaikselt ise mõtiskleda ja otsustada- siit peale valib ta ise oma tee- kas hea või halva. Arvan, et inimesel on juba sisse kodeeritud headus, aga kui ta läheb kurjale teele, siis on see ta enda valik, ta on liiga nõrk- laseb ennast ühiskonnal jms mõjutada. . Arenev , rahulolematu, ambitsiooniga. Mis on elu põhiväärtused? Põhiväärtused muutuvad elu jooksul, aga ma arvan et tähtsaim on armastus- mitte ainult inimestevaheline vaid ka armastus ümbritseva vastu jne. Kindlasti usk- kas siis iseendasse, Jumalasse või kellesse iganes. Ja vastutus. Mis on inimese elu eesmärk ja kuidas selleni jõuda? Eesmärgiks on pidevalt areneda ja kasvada- paremaks
aga siit loen välja, et inimesed ei saagi kuidagi õndsaks saada! ¹ Mt 10:35 ² Mt 19:19 ³ Mt 19:25 Mt 19:26 Kristuse õpetus õpetab inimest elama vagalt, rahulikult ja alandlikult. Ma ei ütleks, et selline õpetus tänapäeval sind elus edasi viib - alandlikke inimesi kasutatakse ära. Piibel manitseb inimest elama aga juba liiga vagalt, näitena: Aga mina ütlen teile: ,,Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine" kas inimene peaks tõesti laskma ennast nii alandada? Tekitab kuidagi rahutust... Teise hea näitena tooksin välja: ,,Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga südames." Inimeste peamiseks eesmärgiks elus on järglasi sigitada, selleks on vaja läbi viia intiimne rituaal. Inimese käitumisse ja mõistusesse on sisse
moraali? Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Mõnikord nad eksisteeivad kõrvuti-isegi ühes inimeses. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib
Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere ema kolme alaealise lapsega ja haigevoodist tõusnud vanem poeg Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. Võimatus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausameelse, kuid nõrga loomuga noormehe kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda"
taga, kohas, mida nimetati Kolgataks. Hiljem maeti ta hauakambrisse, mille Joosep oli enesele kivisse raidunud ja lükkas sissepääasu ette suure kivi kuid Jeesus oli kolm päeva hiljem surnuist üles tõusnud. Jeesus Kristus ilmutas end oma sõpradele ja õpetas neid.40 päeva hiljem tõusis ta taevasse. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime apostlid . Jeesus õpetas, et Jumal on hea ja armastav. Ta õpetas, et kurjale ei pea kohe vastama kurjaga. Ta õpetas ka kuidas pääseda taevasse. Sinna pidid minema kõik head inimesed, aga kurjad pidid minema põrgusse. Ta õpetas ka oma jüngritele ehk tema järgijateile meieisapalvet. Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Millised on inglite ja Mefistofelese seisukohad Maast? Inglitele Maa meeldib, sest see on pidevalt muutuv. Olemas on nii ilusad asjad, mis annavad jõudu, kui ka hävingut ja hirmu külvavad loodusjõud. Mefistofeles pidas inimesi kasututeks olevusteks, kes suudavad ainult hävingut ja kannatusi endaga kaasa tua. Kuigi nad pingutava pidevalt, et millegi tähtsama poole jõuda, ei saa nad sellega kunagi hakkama. Milline oli Issanda ja Mefistofelese leping? Issand lubas Mefistofelesel Fausti kurjale teele eksitada isa vahele segamata. 2 Hea jäägu ta su meelevalda. Ta vaim tõelättelt ära vii ja oma radadele kalda, kuid häbened niikuinii, sest sul tuleb lõpuks tunnistada, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada." Miks sattus Faust meeleheitesse? Ta ei suutnud leida elu mõtet ja ta tahtis mõista kõike, mis teda ümbritses: aeg, ruum, kuidas kõik tekib. Millise lause ütlemisega pidi Mefistofeles Fausti hinge endale saama? ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel
haava vastu, vorp vorbi vastu." Seega, kui keegi lõi välja teise inimese silma, löödi karistuseks välja vigastuse tekitaja silm. Samas ei kehtinud taoline toimimisviis sugugi juhul, kui vigastaja oli kõrgemast ning vigastatu alamast klassist. Siis võis näiteks hamba väljalöömise lunastada hoopiski 20-hõbeseeklilise kompensatsiooniga.1 Ent Uues Testamendis õpetab Jeesus järgmist: ,,Ära pane vastu kurjale. Kui keegi sind lööb vastu teie paremat kõrva, siis kääna temale ka teine." Niisiis ütleb Jeesus seda, et kui keegi püüab provotseerida kaklust või vaidlust, kas siis sõnasõnaliselt peoga lüües või solvavate sõnadega haavates, oleks väär samaga tagasi maksta. Sellest tulenevalt võib öelda, et ehkki nii Vanas kui ka Uues Testamendis pakutakse inimkonnale igavest elu Kristuse läbi, kes on ainsaks Vahemeheks Jumala ja inimese vahel, siis esineb Vana ja Uue Testamendi vahel
oli Jürkale teinud. Jürka ei suutnud mõista miks inimene, keda ta sõbraks pidas ja keda ta oli igati aidanud, talle nii teeb. Vanapagan vihastas ja vihahoos pani Antsu maja põlema ning peksis ka Antsu läbi. Leian, et vihahoos võib inimene teha mõtlematuid asju, nagu seda tegi ka Jürka ja ennast on vihasena raskem kontrollida. Arvan, et teose lõpus oli Jürka ikkagi ehtne vanapagan, sest võiks arvata, et just ehtne kurat maksab kurjale kurjaga. 7. Leian, et kirjanik tahtis teosega tõstatada küsimuse, et kas inimene suudab elada nii, et pärast surma ei minda mitte põrgussse, vaid saadakse pääse taevasse. Ka kuri ja patune inimene võib õigesti elades oma patud lunastada ja seeläbi saada armu, kui tal vaid sellesse usku on. 8. Õndsaks on võimalik saada eelkõige uskudes õndsaks saamisse. Tuleb elada tagasihidlikku , töökat elu Jumala käsuseadmise järgi. Õndsaks saamist takistas see, et
kes laulsid koos temaga. Ka teised kangelased pillerkaaritasid metsades ja mägedes. Vanaisa oli ärganud ning tähele pannud, et kangelased on maailma muutnud. Ta oli tehtuga rahul, tema sõnul oligi kangelaste ülesanne maailm ilusaks teha. Vanaisa lubas ka inimesed ja igasugused loomad luua, kes hakkavad maailma looma. Inimene pidi aga nõrgem olema, et ta ei saaks oma tugevusega kiidelda. Kangelased pidid aga inimestega läbi saama ja segunema, et tekiks tugev sugu, mis ei jää kurjale kergesti alla. Kurjust aga ei saanud vanaisa kaotada, kuna ta nimetas seda headuse mõõtjaks ja kihutajaks. Maailma loomine Piibli järgi Piibli järgi oli maailma loojaks Jumal. Mida Jumal ütles, see sai teoks. Jumal lõi maailma kuue päevaga. Esimese päevaga lõi Jumal taeva, maa ja valguse ning lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. Teise päevaga lõi ta laotuse, mille nimetas ta taevaks. Kolmanda päevaga lõi ta kuiva maismaa
ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks o ÖÖ-Margarete vend on mures, et õde on häbistatud ja ihkab häbistajale kättemaksu. Mehed võitlevad. Faust haavab Valentini ( Margarete venda ) surmavalt Faust ja Mefisto põgenevad.
aprillil 1899. aastal. Ta molbertil seisis „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest lahkuminevate sihtide teenistusse, sest ta jääks pinnata, kunst ei luba ennast kütkestada, ta on piiramatu ega ole alistatav ei heale ega kurjale. Maalikunstil on oma raam, s. t. ta on piiratud momendiga ega või olla ideede, ajaloo seletajaks. Maalikunstis on väärtuslik kuidas, mitte aga mis!“ (A. Waga, Johann Köler. Tartu 1931, lk. 34.) Johann Köleri looming on romantilis-klassitsistlik. Tema looming on väga mitmekesine ning jaotub mitmeteks eri žanriteks. Kunstniku loomingusse kuuluvad portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma
meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk varguse eest kätte maksaks kurjale Peipsi soolasortsile,kes sõjariista siia oli tirinud. Soome sepa vanne pööras aga Kalevipoja sõnad segi nii et sa ,,siia,, asemel ise,, ütles ja nõnda endale õnnetuse kaela sajatas. Mõõk täitis käsku ja vägev mees heitis hinge. Taevas aga puhkas Kalevipoeg mõnusasti pma vägevate tegude väsimust,vanaisa aga murdis pead kuidas Kalevipoega veel tööle rakendada.Ning taevased targad arvasid Kalevipoega õige põrguväravaid valvama panna,et vana sarvik sealt enam välja ei
vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset. Esimene vaatus. Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer. Pantalone teeb ettepaneku kutsuda narr Truffaldino, et too korraldaks *haige* ravimiseks ja naerma ajamiseks suurejoonelisi vaatemange ning pidustusi. Kuninga soosija, maag Celio kaotab kaardimangus peaminister Leandro soosijale, kurjale noiale Fata Morganale ja seab kuningriigi, Kuninga ja Printsi saatuse suurde ohtu. Kuninga vennatutar printsess Clarice loodab Leandro abiga Printsi tappa ja tousta koos Leandroga troonile. Uudised peatselt toimuvatest pidustustest viivad Clarice endast valja, kuid Smeraldina toob haid uudiseid peole tuleb maskeeritud Fata Morgana ja teda nahes ei hakka Prints kindlasti naerma. Truffaldino puuab asjatult koita Printsi tahelepanu. Peole ilmub maskeeritud Fata
Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks.
" Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: ,,Oh mu isand, andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte see seal on ta ema!" Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha." 47. silm silma vastu ,,Te olete kuulnud, et on ütledud: Silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine..." Jeesus vihjab siin Vana Testamendi käsuõpetuses sisalduvale samaga tasumise põhimõttele. Oma algses kontekstis see niivõrd ei rõhutanud kättemaksu vajadust, kuivõrd piiras kättemaksu ulatust, tänapäeval aga kasutatakse väljendit eelkõige seoses anarhiaga või väga algelise ja karmi seaduskorraldusega. 48. Soodom ja Gomorra ,,Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Jehoova ees
Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
söödi oma portsjon ära ja Oliver läkski juurde küsima. Selle peale pandi Oliver hoopis luku taha. Järgmisel homikul pani härra Bumble ülesse kuulutusi et sellele kes võtab Oliveri õpipoisiks pakutakse 5 naela. Kuulutust nägi härra Gamfield (korstnapühkija) ning otsustas et ta võib võtta küll poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri
Tegemist on pluralistliku õpetusega. - Amimsa- mitte vägivaldsus. Elusolenditele ei tohi viga teha. Dzainismist olid mõjutatud ka India riigi rajaja M. Gandhr. Tema õpetus on gandism- vägivaldsus on ülim seadus. Gandismist on mõjutatud ka Ameerika mustanahaliste liider M. Luther King. Tema propageeris mustanahaliste õiguste eest võitlust. Talle kuulus lause ,, I have a dream". Lev Tolstoi- tema nimest pärineb tolstoilus. Propageeris kurjale headusega vastamist, hea peab võitma kurja. HIINA Hiinast on pärit kompass, püssirohi. Hiinas jagunevad õpetuseks kaheks: 1) ametlikud 2) mitteametlikud AMETLIK ÕPETUS Konfutsianism- Kong Fuzi. Kõik on ette määratud, inimesest midagi ei sõltu. On ette määratud, kes peab valitsema. Konfutsiuse eetika/moraali põhimõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Õilis inimene- omaks võtnud Konfutsiuse õpetuse, püüdleb hariduse ja kultuuri poole, areneb.
põhimõtetega. Siinkohal võib veel lisada, et teatud mõttes kasutas treener ka oma meeskonda vahendina, et võita mäng (ehk täita oma eesmärk). Ainus, mis Kanti arvates on hea iseenesest ning ilma igasuguse täpsustuseta, on hea tahe. Hea tahe on tahe täita kohust kohuse enda pärast. Kõik ülejäänud seesmised hüved, nii moraalsed kui ka intellektuaalsed, võivad teenida halba tahet ning seetõttu tõenäoliselt aidata kaasa ka kurjale. Need ülejäänud seesmised hüved on moraalselt väärtuslikud vaid siis, kui nendega kaasneb hea tahe (Pojman, 2005: 225). Kas sellise teooria järgi peaks valetamine olema siiski lubatud, eeldusel, et sellega kaasneb hea tahe ning hea tahe ainult? Lisaks eelnevalt mainitule oli Kant ka veendumusel, et inimesed peaksid järgima reegleid, mis on universaalsed kõigile. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. Kuid
söödi oma portsjon ära ja Oliver läkski juurde küsima. Selle peale pandi Oliver hoopis luku taha. Järgmisel homikul pani härra Bumble ülesse kuulutusi et sellele kes võtab Oliveri õpipoisiks pakutakse 5 naela. Kuulutust nägi härra Gamfield (korstnapühkija) ning otsustas et ta võib võtta küll poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri
· N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine" · Eriti ei meeldi talle ligimesearmastus ja kurjale kurjaga mittevastamine "kaastunne on vastuolus arengu seadusega, kaastunne säilitab seda, mis on määratud hukkumisele, muutes nii elu süngeks" · N: "nõrgad ja edutud peavad hukkuma see on meie inimarmastuse esimene seisukoht" · N igavesest tagasitulekust: "vaata, et me teame mis sa õpetad: et kõik asjad igavesti tulevad taas ja meie ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega"
loobus otsesemast poliitilisest „angažeeritusest“, jätkates pigem võitlust üldhumaansete sihtide eest. Camus’ 1947. aastal ilmunud romaan „Katk“ sai tema meinukaimaks teoseks. „Sisyphose müüdi“ kõrval oli teine tuntuim esseraamat „Mässav inimene“. Tema olulisemate teoste seas on veel näidend „Caligula“ ja romaan „Langus“. 1957. aastal pälvis Camus Nobeli kirjandusauhinna. „Sisyphose müüdis“ rõhutab Camus sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Camus’ kangelastel ei ole ülevaid sihte, ükski neist ei ihka kehtestada paradiisi ega oota abi Jumalast, ent ometi võitlevad nad kurja vastu, inimlikkuse nimel. Camus’ esikromaan „Võõras“ räägib Alžiiri väikeametnikust Mersault’ist, kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras
Alguses tulid veel surnu majja kokku naissoost sugulased ja naabrid, et kadunu lähedastega koos itkeda. Kuid ajapikku kadus see komme. Daamid olid lõbusas tujus ja naljatlesid, nad unustasid naiseliku kaastunde, et ainult oma tervist säilitada. Taheti eemale hoida haigetest ja nende asjadest, nii toimides loodeti terveks jääda. Surmahirmus hakkasid inimesed erinevalt käituma. Mõned arvasid, et kaine eluviis ja hoidumine liialdustest aitab tõhusalt kurjale vastu panna. Nad koondusid väikestesse gruppidesse, elasid teistest inimestest lahus, varjasid end lukustatud majades, kus polnud haigeid ja oli mugav elada. Nad tarvitasid kõike mõõdukusega ning vältisid liialdusi. Samas olid teised inimesed vastupidisel arvamusel. Nemad leidsid, et selle häda vastu on kõige tõhusam palju juua ja nautida, laulda ja lõbutseda ning ringi hulkuda. Nad liikusid ühest kõrtsist teise, juues sihitult ja nautides kõiki ihasid
61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce'i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce'i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust
valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema
61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce’i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes).
muutunud? ebasiirus ja kõlvatus Kanti arvates on inimese enda loomuses kõlbeliste nõuete teadlik eiramine olemas reaalne kalduvus kurjale. Hea ja kurja vaheline võitlus ei ole Inimene on otsekui kahe printsiibi hea umbmäärane, vaid põhimõtteline. ja kurja vastastikuse võitluse paik: Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea
", 1882 1884), sõjaväge (jutustus ,,Pärast balli", 1903), oma aja kultuuri (näidend ,,Hariduse vili", 1886 1890) ja kunsti (,,Mis on kunst?" 1897 1898), kujutas tavalise inimese elutraagikat (,,Ivan Iljitsi surm", 1884 1886). Elumõtet nägi Tolstoi armastuses, väljapääsuks pidas Jeesuse õpetuse järgimist, lihtsat elu ja maaharimist ning omandist ja tsivilisatsioonist loobumist. Tõetunnetust lootis ta saavutada niinimetatud vaimse ülestõusmise, isiku täiustamise ja kurjale kurjaga mittevastuhakkamise kaudu (,,Pihtimus", 1880 1882). Teravaid kaasaja probleeme käsitlevaid näidendid ,,Pimeduse võimuses" (1886) ja ,,Elav laip" (1911). (EE 1996, lk 463) 10 ,,Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi" Lev Tolstoi oli oma isiksuselt enesekindel ja hooliv inimene. Tolstoi oli oma 13-le lapsele väga hea isa ja oma naisele armastav abikaasa. Sellest kirjutab tema tütar Tatjana
Vastandus valgustus illusioonile. Valgustuse idee arusaam asjade loomusest ja väärtusest- on peidus asjades eneses teaduse mudel. Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo tõdesid ja väärtusi, vaid avastab neid looduses kõik on avastatav ja seletatav. Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad. See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs Teooria teadvustamatus/alateadvusest muutis meie arusaama, mida in. kohta oli varem öeldud. Ratsionalistlik humanism(inimtunnetus/inimkesksus). Ratsionalism (Rene Descartes) inimese teadvus enda kohta kõiges meie teadmistes meie maailma kohta tuleb kahelda. Kui kahtled kõiges, siis saad kindel olla selles, et Mina olen! Mõtlen järelikult olen. Cogito ergosum .
annaabi.ee 
