Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel (12)

INIMESE SISEHEITLUS HEA JA KURJA VAHEL
Teel tõe poole peab inimene
läbi elama vastandlikkusi –
tundma elu tumedamat poolt
Johann Wolfgang Goethe
Väike Andrus põrnitseb põlevate silmadega laual lebavat rahakotti. Poiss ise on haritud, hästi kasvatatud ning pärit rikkast perest. Tal pole kunagi rahapuudust – vanemad hoolitsevad igakuise taskuraha eest ja vajaduse korral täidavad kõik ta soovid. Ometigi on poisiklutt suure dilemma ees: kas kulutada raha maiustuste peale ja peita pruunist nahast rahakott igaveseks või anda teada pangakaardi peal kirjas olevale inimesele leitud rahakotist?
Iga inimene peab siseheitlust hea ja kurja vahel. Julgen väita, et meie emakese maa peal pole ühtegi inimest, kes oleks üdini hea ning poleks kunagi halvale teele sattunud. Inimene on loomult mõtlev organism ning juba mõttemaailmas peetakse suuri lahinguid: kas teha asja ausalt ja hea tahtega või valida natuke halvem tee ent mis võib lõpptulemuseks pakkuda paremat lahendust. Heitlus inimese sees on loomulik tegevus, ilma kahtluste ning kõhklusteta oleks inimesed tuhmid ja igavad . Arvan, et inimesed, kes on endas kogu aeg kindlad ning langetavad otsuseid ilma siseheitlusteta on tegelikult nõrgad isiksused . Kõhklused kasvatavad inimesi, annavad neile tugevust ning ka kogemusi uute probleemide lahendamiseks.
Inimese elu, sünnist surmani, on üks suur heitlus ja võitlus, kus tuleb teha otsuseid ning väga raskeid valikuid. Juba väiksest peale peab vastsündinud laps siseheitlust eneses . Luti maha kukkudes võib ta kannatlikult oodata kuni ema tuleb ja selle üles korjab . Samas on tal võimalus minna lihtsama ning kurjema vastupanu teed: hakata jonnima ning hoolitsev ema tõttab kohe võrevoodi juurde vaatama, et mis tema silmateral viga on. Kurjale teele minnes ei pruugi lõpptulemus alati negatiivne olla. Ka headusega võib inimene teistele kurja tekitada. Prantsuse filosoof ja kuulus kirjanik Voltaire on öelnud: „Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud.” Kui aga inimene suudab Luciferi ninapidi vedada ning kavaluse abil kurjast hea vormida, siis lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik ja ettevaatlik, et Mammoli ahnus liigselt endale üle ei kanduks ning probleemi tekkides kohe lihtsama vastupanu teed ei mindaks.
Teoses „ Faust ” pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elus mõtet ning üritas leida vastuseid lahendamata küsimustele. Rusutud teadlasele pakkus elurõõmu kurja kehastus Mefistoteles . Kõike- eitav vaim pakkus Faustile hullutavat lustivett ning vulgaarset kõrtsielu, rõõmu nooremast ning elujõulisemast kehast ning kõige puhtamat tunnet maailmas, armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi – kas jääda enda tõekspidamiste juurde ja headele radadale või alluda kurjale, ning üritada tunda elust rõõmu? Teost lugedes mõistsin,et Johann Wolfgang Goethe filosoofilis-dramaatiline teos ei räägi ainult ühest kindlast mehest vaid Fausti all on ta mõelnud kõiki inimesi ning kogu inimsugu. Igas inimeses on kasvõi väike killukene Fausti, mõtlevat ning kaaluvat inimest, võitlust pidavat isendit.
Noortele meeliköitvaid teosed pakkuv Sass Henno kirjeldab teoses „Elu algab täna” noore poisi siseheitlusi väga detailselt ja kaasahaaravalt. Noormehel on tasuv töö, kõrgharidus omandamisel ning parim ja armsaim tüdruk maailmas. Korraga tekib talle pakkumine: elada tavalist igapäevaelu, või teha väike ebaseaduslik tööots ning hiljem nautida raha ja rikkuse vilju. Peale pikka siseheitlust ahvatletakse noormees halvale teele ning järgmisel hetkel kõik tema saavutused kaovad. Piisas ühest väiksest sammust, mis vallandas lõpmatu kurjuse ahela ning murest kurnatud mees sammus mööda allakäigutreppi otse rentslisse. Ennem valikute tegemist tuleks väga hoolikalt mõelda ka tagajärgedele. Enda arust nutikalt valitud lahenduskäik võib viia hoopiski vihma käest räästa alla.
Andrus mõtleb natuke, veeretab enda peos läikivaid münte ning sirgeid rahtähti, millele Eesti elu arendajad trükivärviga peale on pressitud. Ta mõtleb kartulikrõpsudest, kummikommidest ning polelettidele paisatud kuulsatest robotnukkudest. Samas manab ta enda silme ette südamliku üliõpilase, kes meeleheitlikult poeleti ääres üritab makaronide ostmiseks taskust peenraha kokku lugeda. Poiss voldib kergelt räbaldunud rahakoti tagasi kokku ning asetab selle öökapile, et järgmisel päeval leid politseijaoskonda viia.