Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane
Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju. Avas kirja, kus seisis, et linna saabub revident, kelleks peavad rumalad linnakodanikud Hlestakovi. Järeldus ta tuleb ära osta! Linnapea maksab arve, kutsub oma majja. Hlestakov hakkab kurameerima nii ema kui tütrega. Tema juurde hakkavad tulema üksteise peale kaebavad ametnikud. Üks naine, kellele on lastud avalikult vitsa anda, kaebab sellest revidendile, kuid ütleb samas, et kui talle selle eest makstaks, siis võiksid nad teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi tütrele abieluettepaneku
kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema oli näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. ,,Eelõhtu"" - tegevus toimus sajandi keskel ja peategelaseks oli Venemaal tavatu kangelanna, Jelena, kes lõi lahti oma seisusest. Kolmas teema oli põlvkondade vaheline vastuolu. F. Dostojevski elu ja looming Fjodor Dostojevski (1821-1881) sündis vaese arsti perekonnas, kuigi isa poolt oli ta pärit põlisaadlike suguvõsast, kes lihtsalt olid kaotanud oma tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge, samas ema oli haritud, religioosne ja hellatundeline ning Fjodor oli samuti väga sügavalt religioosne, kes siiski kujunes keeruliseks tegelaskujuks, olles kirglik mängur ja kannatades epilepsia all
sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi
inimlikkust. Ta tõlkis inglise, prantsuse ja poola kellest, lõi stiliseeringuid itaaila, hispaania, portugali, inglise, araabia, vanakreeka ja rooma vaimus. Mitme tema teose tegevus toimub Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal jne. Eriti huvitas teda folkloor, näiteks soti, serbia, iraani, gruusia jne. Tema ideaaliks oli tulevikuühiskond, kui rahvad unustavad omavahelised tülid ning moodustavad ühe suure pere. Pilet nr. 8 Fjodor Dostojevski elu ja looming. (1821-1881) Sündis Moskvas.Isa oli keevaline, ema oli religioosne, erudeeritud ja hell. Elasid vaestehaigla territooriumil.Sügavalt religioosne elu lõpuni. 1837- pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjaväeametnike kooli. Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood. 1843 lõpetavad vennaga kooli. Mihhail läheb Tallinnasse, Fjodor Peterburisse. Toob vene kirjandusse psühholoogilise teguri.
haiget oma armastatule, kuid mitte meelega · erinev(ehk idioodis oli) o rohkem rõhku kirel o vähem vaesust o kk algas roimast ning jätkub kannatusega enne alistumist karistusele; idikas lõppeb roimaga dostojevskil 2 ideaaltegelast: jeesus kristus ja don quijote kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest? · ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb tee teise inimese mõistmiseni, siis olid kannatused see teekond teiste inimeste mõistmiseni. kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb? Anton TSEHHOV Sündi 1860 29
mälestusmärgi") Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l
tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861. kaotati Vm-l pärisorjus. Enne kujutati seda, mis oli kaunis. Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli tolle aja kõige silmapaistvam kriitik. Ta oli haaratud Pr sotsialistide-utopistide ideedest. Belinski oli ise ka segaseisuslane, keeli ta ei osanud. Ta oli väga vaene. Ilmus Dostojevski debüütteos ,,Vaesed inimesed". 1840ndatel pruukis olukirjeldust naturaalkoolkond. Sinna kuulusid kirjanikud, keda ühendasid teatud ideed ja veendumused. Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis. Ta kasutas esimesena mõistet ,,naturaalkoolkond". Ta hakkas arvustama neid kirjanikke, kes üritasid kirjanduses muuta põhiteemasid, kes purustasid romantikute esteetikat.
Kõik kommentaarid