"Revident" ja Dostojevski elulugu (0)

Revident

Hlestakov- Ei ole väga rumal, aga ei hiilga ka tarkusega. Omakasu peal väljas- kui on oma kasud sees, siis mõtleb igasuguseid nippe ja valesid välja, muidu on aga küllaltki väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene.
Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis . Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puškiniga.
Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi.
Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne . Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kužmitž špetin
Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik.
Kooliülem- Luka Lukitš Hlopov. Orjameelne isik. Tegi kõike, mida nõuti. Oma pea jäi nö ukse taha.
Linnapea - Anton Automovitš Skavoznik. Küllaltki tark, võttis altkäemakse, kuid käitus siiski soliidselt. Oli teadlik linna olukorrast- teadis, et kõik on omakasupüüdlikud jne.
Linnapea tütar on samuti väga tühine inimene- vastab Hlestakovi armastuseavaldusele : Oi, mis lind seal lendab?
F. Dostojevski ( 1821 - 1881)
Sündis Moskvas, vaeste arsti perekonnas. Isa poolt põlisaadlike perekonnast. Suguvõsa oli aja jooksul kaotanud oma raha jms. Isa aga töötas nad taas tippu. Ema oli kuskilt kaupmeeste perekonnast.
Isa on keevaline ja ihne, ema on palju lugenud, haritud, religioosne, õrnatundeline. Isa kasvatab lapsi väga rangelt . Elavad vaestehaigla territooriumil. Ema püüab isa karmust leevendada. Dostojevski on oma elu lõpuni tänu sellele väga religioosne.
1837. a pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjakooli- kummalegi ei meeldi see, kuid kartes isa õpivad ikka.
Ema ja isa surid- ema tuberkuloosi, isa kägistasid töölised vms. Dostojevski saab närvivapustuse- langetõbi, on elu lõpuni epileptik .
Lõpetavad vennaga sõjaväekooli, vend määratakse Tallinna tööle, Dostojevski läheb 1844 Peterburi tööle, võtab ennast lahti ja hakkab kirjutama. Ta on kahjuks aga kirglik mängur, vaevleb selles kogu elu.
Põhimomentidel otsis ta abi Piiblist.
Esimene kirjanduslik teos oli tal 1894 “Engenie Grandet ” tõlge, enda raamat oli “Vaesed inimesed” kirjeldab seal Peterburi vaesema rahvakihi elamist, aga see läheb sügavamaks, kuna ta seletab inimeste tegusid psüühikaga. Ta toob esile selle, et rahal on inimesel üle kuratlik mõju. See raamat meeldib paljudele ja teda nimetatakse geeniuseks. Edumeelsed literaadid võtavad ta oma kampa , aga nad on suhteliselt küünilised, aga Dostojevski ise on unistav ja selles seltskonnas hakatakse seda naiivsust maha tegema jne, Dostojevski solvus ja eemaldus neist.
Kirjutab jutustuse “ Teisik ” – kurjus peitub ka inimeses endas, mitte ainult ühiskonnas ja inimese hing on justkui kahestunud.
Ta arvab , et kõik inimesed ei vääri õnne, sest kurjusel ei peaks olema õnne.
1847 ühineb ta Petroševski ühinguga- on Peterburis tuntud, on õigusteaduste kanditaat, on boheemlasliku väljanägemisega.
Teeb suurt kihutustööd et pärisorjus tuleb kaotada jne.
Seletab ära võõrsõnade taskuraamatu. Sotsialism ja kommunism .
Tema juures käiakse kokkutulekutel, ka Dostojevski käis nendel. Ta luges 1849. aastal ette kirja Gogolile.
1849. aasta märtsis hakkab seal Petroševski ringis käima üks üliõpilane, kes tegelikult on provokaator ja salapolitsei ja kui Dostojevski loeb ette selle kirja, siis paari päeva pärast arreteeritakse nad kõik seal ja nad viiakse kõige hullemasse vanglasse- Peter Pauli kindlusesse. Kohtuotsuseks on surmaotsus, kuid see tuleb vangidele ette lugeda- kolme kaupa tapetakse . Aga asendati nii et 4 aastat on sunnitööd ja siis sõjaväelane. Dostojevski on Peterburist ära 10 aastat.
Vangis oli nii et tavalised mõrtsukad jms vihkavad poliitvange- neid põlatakse ja kiusatakse.
Ta jõudis 58 aasta lõpus Peterburi, ta võetakse suure vaimustusega vastu, aga teda enam ei huvita selline seltskond - tahab Teha kirjanikutööd.
“ Märkmed surnud majast”
“Alandatud ja solvatud”
“Ülestähendused põranda alt”
Ta leiab et inimese põhiolemuseks on, et Ma tahan teha nii nagu ma ei taha.
Missugune on inimene?
Inimene on sündides puhas leht, senikaua kuni tal ei ole veel analüüsimisvõimet ja otsustusvõimet oleneb tema iseloom jms sellest kellega ta koos on jne. Kui inimene on umbes 12, 13 oskab ta juba vaikselt ise mõtiskleda ja otsustada- siit peale valib ta ise oma tee- kas hea või halva. Arvan, et inimesel on juba sisse kodeeritud headus , aga kui ta läheb kurjale teele, siis on see ta enda valik, ta on liiga nõrk- laseb ennast ühiskonnal jms mõjutada. . Arenev , rahulolematu, ambitsiooniga.
Mis on elu põhiväärtused?
Põhiväärtused muutuvad elu jooksul, aga ma arvan et tähtsaim on armastus- mitte ainult inimestevaheline vaid ka armastus ümbritseva vastu jne. Kindlasti usk- kas siis iseendasse, Jumalasse või kellesse iganes. Ja vastutus.
Mis on inimese elu eesmärk ja kuidas selleni jõuda?
Eesmärgiks on pidevalt areneda ja kasvada- paremaks. Leida armastus. Tuleb leida endale sobivaim ala ja koos sellega kasvada ja areneda.
1866 ilmub esimene suurtest teostest- “Kuritöö ja karistus ”