Violetta juurde andestust paluma. Violetta lõpp on iga hetkega aina lähemal. Tema tervis aina halveneb. Ta tunneb kibedusega, et õnn on tema jaoks hilinenud. Lõpuks teatab teenijanna Alfredo saabumisest. Hetkeks usuvad nad ühisesse õnnelikku tulevikku. Saabub ka isa, kes tuleb Violettat tervitama ning ütlema, et nende õnnele pole enam takistusi. Kahjuks oli juba liiga hilja- Violetta jõud on lõppemas. Vaatuse lõpus Violetta suri. Ta läks põrgusse, kus teda ümrbitsesid kuradid. Minu jaoks oli lõpp väga üllatav, kuna ma arvasin, et kõik lõppeb siiski hästi ja et Violetta saab veel terveks. Eriti põnevaks muutus siis, kui Violetta läks põrgusse ja lava läks punaseks, sinna ilmusid kuradid, kes hakkasid ümber Violetta voodi surmatantsu tantsima. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ooper meeldis mulle väga. Alguses arvasin, et terve ooper on puhtalt üks lõõritamine ilma
müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu. Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti. Ta
Voltaire 18.sajand TEGELASED: • Candide – parunihärra õepoeg, pr keeles süütu, puhtsüdamlik, täiuslik jume, mahedad kombed, jalahoopidega lossist välja, sai Lissabonis kivikildudega haavata – minestas, sai terveks, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj patukahetsusrüü + mirta e müts (alaspidi leegid, sarvedeta/sabata kuradid), laulu ajal peksa, oimetu – sai andeks patud, 2min 2 meest tappis, Cadizis laeva sõjaline kapten. Sai aru vigadest ja võttis mõõduka hinnaga kajuti laevas + otsis endale kaaslase – Martin. Terviserike reisiväsimusest – võttis tõsise pöörde, preestrid tahtsid matuste pabereid ajada juba, tervenes. • Härra Thunder-ten-tronckhi – parun, loss, Vestfaal(Saksamaa),kuul pähe • Talupoisid – koerapoisid + külavikaar ülema hoovivaimulikud
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja
ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada näiteks: Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust.. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles selleks oli piibel. Koolis õpetati ka ristiusku siis hakkasid eestlased üha rohkem uskuma põrgu ja taevasse (hakkasid tekkima nõiad ja kuradid). Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus, levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles,kuna tekkisid eesti keelsed trükid.Peale seda hakkas Eestis inimestel elu rakemaks minema kuna tekkis pärisorjus
"Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) "Good-bye, baby" (1975) "Kümme neegrit" (1976) "Peaproov" (1977) "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) "Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID: "Võlg" (1966) "Saja aasta pärast mais" (1987) "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) ESSEISTIKA: "Kuradid ja kuningad" (1989) "Ma ei olnud imelaps" (1990) "Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED:
Voodoo Voodoo, mõnikord kirjutatud ka Voudou, Voudu või Voudun, tähendab tõlkes ,,Jumal" , ,,Looja" , või ,,Suur Hing". Sõna voodoo on kasutatud valesti väga palju. Näiteks vampiirid, kuradid jne on kõik väljamõeldised. Tegelikult ei ole need üldse Voodoo kultuuriga seotud. Voodoo on pärit Aafrikast, tänapäeval on see juba üle maailma levinud. Sellest on kujunenud välja palju erinevaid vorme, kohati on sinna isegi katoliiklust sisse segatud. Kuid voodoo üldine mõte jääb samaks ,,Ravida individuaali suhtes tema endaga, teisega ja lõpptulemusena Jumalaga. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes
- Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike). Portaali ava peal kristus ja evangelistid. Kiriku fassaadil ka kuradid kujutatud. - Maalikunst: bayeux vaip 70m pikk 50cm kõrge, vanaaegne koomiks, räägib inglismaa kuninga Williami saamise loo kuningaks. Tikitud villaste niitidega. Gooti stiil - Hiiglaslikud kirikud - Tallinn -> gooti linn (kitsad tänavad, müür, keskel suur väljak, gildihooned) majadel väiksed aknad. - Tähtsaim tunnus: TERAV KAAR - Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil.
peegleid. Peeglid olid pandud täpselt nii, et vaatajaile tundus nagu oleks lava ning selle kõrval ja taga veel suur ja lai saal. Esimeses vaatuses oli lava keskel suur purskkaevu taoline kuju ja laes olid vanaaegsed lambid. Teise vaatuse esimeses pildis andis lavale hea mõju suur puu, mis täitis kogu lava. Kolmandas vaatuses oli keskendutud Violetta voodile, mis koos suure looriga oli ainus asi laval. Vahepeal, kui tulid välja kuradid muutus valge loor ja Violetta voodi valgustuse abil punaseks, mis andis hea mulje. Esinejate tase oli kõrge, kuigi päris alguses oli mul selline tunne, et Alfredo osatäitja laulis natukene mööda. See võib ka vabalt olla see, et ma ei tunne muusikat nii hästi ja minu kui mitte kõrge tasemelise muusika haridusega inimese kõrvale, tundus see möödalaulmisena. Muidu laulsid kõik väga hästi. Mul oli võimalus istuda esimesel rõdul ning ma juhtusin nägema, mis toimus orkestriaugus
Juhul, kui eksitamine ei õnnestu siis ei saagi saatan enam hingesid, sest maapeal läbinisti ausalt elada ei saa. Esimene osa: · Öö ( Fausti iseloomustus) Faust tark mees, doktor, jõudis otsusele, et elul pole mõtet ja tahab tappa ennast. Seetõttu, et väljas on kevad lükkab enesetappu edasi. Vestleb Wagneri, kes on oma elusaavutuste üle uhke. · Linna väravate stseen (mefisto saabumine) Mefisto ilmub Fausti juurde musta puudlina (tähendab kuradid või saatanit). Faust võtab ta enda juurde kuna arvab, et puudel on kadunud. Puudel võib olla Fausti juures nii kaua kuni puudel Fausti närvidele käima ei hakka. · Töötuba Kui ta on saanud töötuppa siis saatan ilmutab end. Sõlmitakse Leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles, et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid. Oh ilus hetk, oh viibi veel- Mefisto ootab kuna Faust lausub need
viis organismi nõrgenemiseni ja muututi vastuvõtlikumaks igasugustele haigustele. Kõige levinum haigus oli tunglateramürgitus, mida põhjustas rukki- aga ilmselt ka teiste teraviljade tunglaterad. Levinud olid ka nahahaigused, alates pidalitõvest ja lõpetades ekseemiga, mida nimetati püha Laurentiuse tuleks. Kõige suurema surmalaine tõi aga Must Surm, mis pääses valla 1348. aastal. Võibolla just need haigused olid põhjuseks, miks talupoegadele (ja muidugi ka teistele) ilmusid kuradid, inglid ja pühakud keha oli kurnatud ja läbi hallutsinatsioonide ja kummaliste unenägude valmis taluma ebamaist. (Le Goff, 1984). Nii nagu talupoja elu sõltus aastaaegad vaheldumisest ja looduse rütmidest, sõltus ta ka tegelikult oma isandast (Gurejevits, 1984). Juba näljast arutledes, sai mainitud, et senjööril oli alati oma suva järgi õigus kehtestada ainujahiõigus, neil oli õigus karjamaadele määrata isanda eesõigus nende loomad enne
ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3
· Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1
välgeääreline must surnupealuu ja säärekontidega vapp. Seda märki pidi kandma vasakul varrukal. Surnupealuu ja säärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatuse sümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks end. Tema loodud väeosa ristiti Partisanide pataljoniks. Kuna kuperjanovlased ilmusid ja ründasid niisama äkki kui ka kadusid said nad venelaste seas endile hüüdnime "Kuperjanovi kuradid". Lahingud vaenlastega toimusid talvel, ja et lahingus nähtamatuteks jääda õmblesid nad endile valged mantlid, mis ei paistnud lume taustal välja. (Kuperjanovi väeosa sümboolika) Tartu lahing Tähtis punkt, mis oli vaenlase poolt hõivatud, oli Tartu. Seepärast otsustaski Kuperjanov Tartu vabastada punastest. Kuid enne Tartu vallutamist tahtis ta oma positsiooni kindlustada ja alustas partisanisõda Tartu ümbruses.
oleks surm midagi ennenägematult ilusat.''Ema, mina tahan ka lennata, mina tahan ka ingliks saada, tiivad külge ja ...'' Aga Indrek kasvas ja kolmandas osas sai ta teada, kui kurb lähedaste kaotus tegelikult on. Tema vend Ants lasti maha, sest ta oli loonud Vargamäe Vabariigi, kuigi tegelikult oli see ju ainult laste mänguna mõeldud. Tundub absurdne, et keegi peab surema oma kujutlusvõime pärast. Vana Andres oli vihane ja meeleheitel: ''Tapsid ära, kuradid.'' Indreku meel läks pärast kõnelust isaga raskeks ja ta arvas, et on toonud kõik halvad asjad Vargamäele. Kuid tema kaotusvalud ei oodanud kaua naasmisega ''Tõe ja õiguse neljandas osas kaotavad Indrek ja tema naine Karin oma ainsa poja( on veel ka kaks tütart, kuid neist ei paista hoolitavat), kelle surma püüavad leevendada aktiivse seltsieluga. Mees tüdineb sellest ruttu, kuid naisele on seltskonnas viibimine rohkem nagu uhkuse asi.
· "Stiil ehk mis on maailma nimi" · "Meister ja Margarita" (2001; näidend Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel) · "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006; näidend Sophoklese ja Euripidese tragöödiate alusel) 4 Filmistsenaariumid · "Võlg" (1966) · "Saja aasta pärast mais" (1987) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Esseistika · "Kuradid ja kuningad" (1989) · "Ma ei olnud imelaps" (1990) · "Argimütoloogia sõnastik" (1993) · "Vastne argimütoloogia" (1996) · "Sirise, sirise, sirbike" (2003) · "Theatrum mundi" (2004) Tõlked · "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992) · "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995) · "Paberlaevuke" (Eugenio Barba) (1999) Lavastused Vanemuine:
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
Elu = eluta aine + elujõud. Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine)
Süüa pole olnud, saatnud ühe mehe mõisa karjaaeda lammast varastama. Tori kirikuõpetajal olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud, 4 arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole.
Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid. Kirikufassaadi peal on igast kuradid. Varastel kirikutel vihjeid kreeka-rooma stiilielementidest. Uksekohal viiluväljal asub kristus mandorlas, kõrval tal 4 evangelisti oma märkidena, nad üleni riietatud. (joonis) Põhiplaan.(joonis) Tuntumad ehitised.*Itaalia, Veneetsia San Marco * Pisa katedraal * Saksamaa Maria Laach, Wormsi * Prantsusmaa Arles, Poitiers Cluny( Pole enam)* Eesti Valjala. Bayeux`vaip.- on nime saanud oma asukoha järgi. Kõrgus pool meetrit ning pikus 70
Ketseri varandus konfiskeeriti ja jaotati paavsti, inkvisitsiooni ja kuninga vahel. Lisaks võidi karistusena määrata kiriklik patukahetsus, mis seisnes kümnete tuhandete palvete lugemises, pikale pälverännakule või ristisõtta saatmises ja pikaajalises paastumises. Hispaanias karistati veel häbimärkide sundusliku kandmisega. 10 Pattu kahetsev isik pidi panema selga käisteta kollase särgi, mida kaunistasid punased kuradid ning tuleleegid. Pähe pandi talle koonusekujuline kõrge narrimüts. Sellist riietus tuli kanda pikka aega igal pühapäeval, olles ,,ausate katoliiklaste" pilgete ja irvitamise märklauaks. Veelgi raskem karistus oli vööni paljastatud ketseri avalik piitsutamine kas kirikus või kirikuesisel väljakul enne või pärast jumalateenistust või mõne usupüha ajal. Mõnikord piitsutati süüdlast igal pühapäeval aasta või paari vältel. Kuna katoliku kiriku
Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tõde. Ta on läbi uurinud kõik teadused, kuid pidanud nendes pettuma. Nad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mõtte. Siingi püüab Kurat kasutada oma eesmärgi saavutamiseks inimeste nõrku külgi ja pahesid (nagu rahaahnus ja joomine), kuid Fausti puhul need lõpuks ikkagi ei mõju. Nende kahe teose Kuradid on küllaltki erinevad, kuid siiski leidub neis ka sarnaseid jooni. Neid ühendab see, et nad on inimestest peajagu üle ja neil on võime korda saata üleloomulikke asju. Üksteisele lähemale toovad neid ka ammutuntud sümbolid, mida mõlemad autorid on kasutanud: näiteks must habe ja puudel. Mõlemad tunnevad hästi ka inimesi ja nende nõrkusi ja oskavad neid ära kasutada. Värvikam ja meeldejäävam on professor Wolandi tegelaskuju, millest õhkub salapära ja
Tema residents on küll taevas, kuid geograafiliselt pole see kättesaadav, nagu sumerite usundi puhul oli. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (1071) novgorodlane tuli Tsuudide maale teadmamehe juurde, soovis ennustust, aga see kutsus kuradid kotta ja teadmamees kangestus, sest kuradid rabasid teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud. Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal?
Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi. Samas on ka nö olulisemaid, kõigile nähtavaid, kuradikujutusi. Üks eriti huvitav kurat on minu meelest Duomo vastas olevas Battistero ristimiskabeli laes. Seda märkasin ma suhteliselt juhuslikult, minnes jõulukontserdile ja väga irooniliselt pühaliku kirikumuusika saatel lage uurides vaataski ta mulle sealt vastu
Teinud lõkke maha. Süüa pole olnud, saatnud ühe mehe mõisa karjaaeda lammast varastama. Tori kirikuõpetajal olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, 6 arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud, arvanud, et kuradid platsis tema hinge tahtmas, karanud kutsari seljast maha ja jooksnud mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007)
naise hooldusel, poolehoiul, sõprusel ja heal südamel".- nii ütleb A.Üksip oma abikaasa kohta oma ’’Mälestustes’’. A.Lauter meenutab etenduse ’’Püve talus’’ (mis oli huvitaval kombel laval terve eestiaja) tüdrukute stseeni: " ...kui ikka Marje Parikas, Meta Luts ja Albina Kausi sisse tulid, oli korrapealt ere, hele, päikseküllane rõõmus stseen. ... Kausi oli tõsimeelne perenaine, kelle silmanurgas väikesed kuradid piilusid, kes õdede lõbust lugu oskas pidada ja seda toetada, ....võrreldes S. Peetsoniga oli Kausi pehmem, aga ta oli jälle nagu rohkem arenenud, laiema inimliku olekuga. Samuti on ta mänginud ka telefilmides ’’Ühe suve akvarellid’’ ja ’’Tädi rose’’. Siin avanes näitlejanna mitmekülgne talent uuest küljest - võime mängida traagilisi osi. Tädi Rose osa tunnistati parimaks osatäitmiseks Läti, Leedu, Eesti,
usuvormi ja isegi kiitis nende panust kristluse suhtes. Kui ta püüded juute kristlasteks pöörata vilja ei kandnud, muutus tema suhtumine täielikult. Kõik Kristuse sugulased vere poolest põlevad põrgus ja nad saavad seda, mida nad väärt on nende sõnade pärast, mida nad Pilaatusele ütlesid ... Tõesti, nende juutide eksistents on lootusetu, kuri, mürgine ja kuratlik. Nad on olnud juba 1400 aastat ja on ikka veel edasi meile tüliks, nuhtluseks ja ebaõnneks. Nad on lihtsalt kuradid ise ja ei midagi muud. Luther kirjutas 1542.a kirjastatud traktaadis Concerning the Jews and Their Lies (Juutidest ja nende valedest): "Esiteks: nende sünagoogid tuleb põlema panna ... Teiseks: nende kodud tuleks samuti maha lammutada ja hävitada ... Kolmandaks: neilt tuleks ära võtta nende palveraamatud ja talmudid ... Neljandaks: nende rabidel tuleks keelata õpetamine ähvardades neid vastasel juhul surmaga ... Viiendaks: juutidel tuleks kategooriliselt
Hetk hiljem lendasid käsigranaadid läbi akende tuppa. Terveksjäänud venelased tormasid õudses hirmus välja, segaduse suurendamiseks suunasid eemalduvad partisanid neile veel püssitule. Venelased vastasid vaid korratu laskmisega ega julgenud jälitada vaime, kelleks nad partisane olid pidanud. Viimased ei saanud vähimatki viga.13 Kuna kuperjanovlased ilmusid ja ründasid niisama äkki kui ka kadusid said nad venelaste seas endile hüüdnime "Kuperjanovi kuradid".14 -7- Võitlus Tartu eest Pataljoni loomisega soovis Kuperjanov kaasa aidata vaenlase kodumaalt väljatõrjumisele. Puurmanile lähim vaenlase poolt hõivatud strateegiliselt tähtis punkt oli Tartu. Seetõttu oligi esimeseks suuremaks operatsiooniks peale pataljoni moodustamist võitlus Tartu eest. Oma positsioonide kindlustamiseks enne Tartu vallutamist alustas Kuperjanov partisanisõda Tartu ümbruses
Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast. Me vabastame teid elust!
inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel
loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese- sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest
Henseldamine (ekvaatori ületamine) Nüüdisajal toob henseldamine üksluisesse merereisi vaheldust. Vanasti oli keerukas katsumus (nt kiilu alt läbitõmbamine) ka noorte meremeeste mehisuskatse. Nüüdisajal on henselduspidustus üles ehitatud Neptuni ja tema kaaskonna külaskäigule. Ekvaatori ületamisel kogunevad vabavahi mehed tekile, kuhu ilmub kolmhargiga Neptun oma saatjaskonnaga - ihukaitsjate, tähetarga, näki, habemeajaja, arsti ja kuraditega. Kuradid on üleni võõbatud mustaks ning nad peavad kõikvõimalike esemetega tegema suurt kära ja tooma ristitavad Neptuni ette. Esimesena tervitab Neptunit kapten, kes teatab laeva andmed ning annab Neptunile henseldatavate nimekirja. Nood peavad põlvili vastama Neptuni küsimustele ning kannatlikult taluma neile korraldatavaid ebaharilikke toiminguid, nt habemeajamist rohelise seebi ja pika puunoaga, juuksepügamist puust hiigelkääride ja -kammiga, "arstlikku" läbivaatust, kuradite ulakusi jmt
· mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed. Kasutusele simultaanlava laval korraga kõik tegevuspaigad. Unustati antiigis kasutatusel olnud universaalne, abstraktne taust. Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid praepannidega, mulisevad katlad). 16. Poolliturgiline draama Üleminek poolliturgilisele draamale oli väga sujuv, piiri on raske tõmmata. Liturgilisse draamasse hakkas sisse imbuma folkloorne element. Poolliturgiline draama ei olnud kirjutatud mitte ladina keeles, vaid rahvuskeeles (kõigile arusaadav). Poolliturgiline draama oli küll iseseisvam kui liturgiline draama, kuid polnud kirikust siiski irdunud (seotud kiriku ruumiga). Poolliturgiline
,,Niebelungide laul" kannab endas needust, kuid ainult seepärast, et need, kes seda otsivad, mõtlevad ise mõistetes hea ja halb olles ise alati head. Jumalad on minevikus muutunud nende endi kuradite sarnaseks, et ellu jääda. Jõuetult mängivad nende preestrid kuradimänge, et täita oma palvemajad ning maksta templite eest võetud laene. Paraku on nad liiga kaua uurinud ,,õiglust" ning neist on saanud väga kehvad ja asjatundmatud kuradid. Nii nad siis ühendavad kõik ,,vennalikus" üksmeeles käed ja lähevad meeleheites viimseks suureks kokkutulekuks Valhallasse. Koidab jumalate langus. Öised kaarnad on välja lennanud, et kutsuda Lokit, kes on kõrvetava kolmhargiga Põrgu Valhalla leegitsema süüdanud. Hämarus on saabunud. Uue valguse hõõgus on sündinud ööst. Lucifer on taas kord tõusnud kuulutades: ,,See on Saatana aeg! Saatan valitseb maailma!" Ebaõigluse jumalad on surnud. See on maagia ja rüvetamata
Ristisõdade ajajärgu allikad ei räägi sellest, mida inimesed mõtlesid ja millist kultust nad harrastasid, vaid sellest, millisesse kogukonda inimesed kuulusid - kristlikuks saamist peeti kiriku piiskopkondlikku süsteemi ja selle maksukohustluskonda. Küsimuse all pole usuõpetus või usuline ärkamine, ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule võimule. Seniste paganlike jumaluste olemasolu ei eitatud, nad polnud mitte jumalad vaid kuradid. Iseenesest ristimine vastuvõtmine saab olla ainult vabatahtlik - vallutuse tagajärjel ristimise ja vabatahtliku vastuvõtmise vahel vastuolu - miks inimesed on paganad - kristlased pälvivad lunastuse ja igavese elu, inimene on pagan, sest ta on kuradite mõju olla, kurat tuleb jõuga asendada kristlusega. Alles 13. sajandi teisel poolel, kui tekivad kerjusordud, mille eesmärgiks on misjoni, arvasid, et inimesed
see inimene nõiub sind, pealegi, kui ta seejuures pomiseb. Sest kui ta pomiseb, siis loeb ta tagurpidi Issameiet.» «Ütle, Huck, millal sa tahad kassiga proovida?» «Täna öösel. Arvan, et nad tulevad täna öösel vana Hoss Williamsi järele.» «Aga ta maeti ju laupäeval. Kas nad teda juba laupäeva öösel ära ei viinud?» «Mis lollust sa nüüd räägid? Kuidas said nad enne kesköod nõiduda? Ja siis algas ju pühapäev. Ei usu, et kuradid pühapäeviti palju ümber hulguvad.» «Sellele ma ei mõelnud. Jah, muidugi. Kas sa lubad mul kaasa tulla?» «Loomulikult -- kui sa ei karda.» «Kardan! Pole seda moodi. Kas sa näud?» «Jah, ja sina näu vastu, kui saad. Viimane kord lasksid sa mind niikaua näuguda, et vana Hays viskas mind kiviga ja ütles: «Pagana kassinäru!» Seepeale virutasin talle tellise aknasse -- aga ära sa räägi.» «Ei räägi. Ma ei saanud tol ööl näuguda, sest tädi valvas mind; kuid seekord ma näun
» (Gringoire tegi kisa nelja eest.) «Öelge, seltsimehed, kas siis müsteerium pole juba lõppenud? Nad tahavad uuesti alustada. See pole õige.» «See ei lähe,» karjusid skolaarid. «Maha müsteerium, maha!» Gringoire aga pingutas mis suutis ja karjus veel kõvemini: «Alustage, alustage uuesti!» See kisa äratas kardinali tähelepanu. «Härra paleefoogt,» ütles ta suurele mustale mehele, kes mõne sammu temast eemal seisis, «kas need logardid seal on pühitsetud vette sattunud kuradid, et nad niisugust põrgumüra teevad?» Paleefoogt oli kahepaikne ametiisik, nahkhiir kohtu alal, pärandanud midagi rotilt ja ühtlasi linnult, kohtunikult ja sõdurilt. Ta astus eminentsi juurde ja seletas talle kogeldes, kaunistigi tema rahulolematust kartes, miks rahvas nii ebasündsalt käitub: keskpäev jõudnud enne kätte, kui eminents saabunud, ja siis sunnitud komödiante oma etendust alustama, ilma et eminentsi oleks ootama jäädud. Kardinal pahvatas naerma.
väsitate, siis sulgeme endid neljakesi keldrisse ja vaatame järele, kas kahju on toepoolest nii suur, nagu te räägite.» «Hästi, härrad, ma tunnistan, et olen eksinud,» ütles peremees, «aga iga patt leiab andeksandmist. Teie olete härrased ja mina olen vaene kõrtsmik, teil peaks minust kahju olema.» «Ah, kui sa nii räägid, lõhkeb mu süda ja pisarad voolavad mul silmist nagu vein jooksis sinu vaatidest. Me ei ole nii jubedad kuradid, nagu paistab. Tule siia ja räägime natuke.» Peremees lähenes murelikult. «Tule siia, ütlesin ma sulle, ja ära karda,» lisas Athos. «Sel hetkel, kui ma hakkasin sulle maksma, panin ma kukru lauale.» «Jah, kõrgeausus.» «Kukrus oli kuuskümmend pistooli, kus need on?» «Kohtukantseleis hoiul, armuline härra: räägiti, et see oli valeraha.» «Lase mu kukkur endale tagasi anda ja võta need kuuskümmend pistooli.»
see ehk selles kahtleb. Aga vististi ei näinud ta midagi pahaendelist, sest ta jätkas rahulikult, nagu tõsine teadusemees kunagi, näppides ise oma vuntsi: ,,Nojah kui oletada, et inimene poleks patu sisse langenud, s. t. et Eeva poleks edevuses seda punast õuna võtnud ega Aadamale andnud. Seda võime ometi oletada, eks? Ja tõenäolik on ka, et Eeva tegi seda tingimata edevuses, sest see oligi tema madu ja kõik kuradid kokku. Nägi päikese paistel punast õuna ja tuli himu punaste palete järele. Nõnda lõigi hambad otse loomusunniliselt punasesse õuna. Sest niisugune on inimese primitiivne loogika: kui sööd punase õuna, lähed ka ise punaseks. Sellepärast pole see põrmugi tõenäolik, nagu jutustab seda piibel. Eeva pidi juba ammugi punaseid õunu sööma, salaja sööma, sest ta tahtis Aadamat üllatada oma punaste paletega. Naine tahtis meest üllatada. Seda tingimata, sest seda tahab ta
annaabi.ee 
