Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul. Katoliiklikest maadest sattus Türgi mõju alla Ungari ja Horvaatia. Türklaste edasitungi panid seisma Saksa-Rooma Keiserriik ja Poola. Türgi mõjuvõim hakkas nõrgenema 18.sajandil
Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul. Katoliiklikest maadest sattus Türgi mõju alla Ungari ja Horvaatia. Türklaste edasitungi panid seisma Saksa-Rooma Keiserriik ja Poola. Türgi mõjuvõim hakkas nõrgenema 18.sajandil. Ungari sai Türgi mõjuvõimu alt vabaks.Palkani pls Türgi vastane liikumine. 19
nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis)
Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord armeenlasi, juute, araablasi, kurte. Valuuta Türgi liir (YTL) Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Valitsusvorm Mitmeparteiline demokraatlik vabariik Pideva poliitilise kriisi oht on sageli viinud valitsuse Poliitika laialisaatmiseni. Türgi on ka tuntud tsiviil- ja inimõiguste rikkumiste pärast.
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine,
Ta oli Selim I poeg ja Selim II isa. 1. Troonile pääsemine Suleiman sai troonile pärast tema isa küllaltki ootamatut surma. Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliif tiitli. 2. Peamised vallutused Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingustäielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda
Hinnanguks on see, et tegelikult moodustavad kurdid väga suure osa Türgi aladest. Kuna me ise oleme samuti väiksest rahvusest, siis me toetame küll kurdide oma riigi loomist, kuid mitte relvakonflikti näol, kus saaks kannatada tsiviilisikud. Oma riigi peaksid nad aga saama alles siis, kui nad suudavad seada ühtsed eesmärgid ja olla kokkuhoidvad oma rahvusega. Nii türklasi kui ka kurde süüdistatakse Rahvusvahelise Humanitaarõiguse paljude punktide rikkumises. Nimelt on türklased rikkunud paljusid inimõiguseid kurdide vastu- inimeste hukkamine, näljutamine, piinamine, ajakirjanike põhjuseta kadumine, riigist väljaajamine, külade pommitamised, diskrimineerimine, tagakiusamine jne. Türklased on põhjustanud ja neid on süüdistatud ligikaudu 3500 teada oleva tavaisiku surmas. Kurdid on teada olevalt põhjustanud ligikaudu 1200 inimese surmad. Türklased on pommatanud mitmeid kurdide külasid ning linnu, mille tagajärjel on hukkunud paljud.
Türgi rahvaarv on umbes 73 miljonit. Rahvaarv aastate kaupa on muutunud sedasi: 1999-16.6 2000-14.9 2001-13.8 2002-13.4 2003-13.1 2004-12.9 2005-12.6 2006-12.4 2007-12.8 2008-13.1 2009-14.5 2010-15.9 Perioodi alguse ja lõpu rahvaarvude vahe. Võrdub loomuliku iibe ja rändeiibe (k.a korrektsioonid) summaga. Rahvastiku asutus on tihedam lääne- ja põhjarannikul ( umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta) ja hõredaim on Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Paljud türklased lähevad Saksamaale ja sellega on Saksamaal palju tülisid sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased
Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine.
Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse). Põhiline väljavool on Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast. Rännete põhjused: Isikliud ja perekondlikud põhjused; majanduslikud põhjusd; sõjad, poliitilised sündmused ja loodusõnnetused. Nt türklased lähevad elama Saksamaale. Millised positiivsed ja negatiivsed küljed on ? (mõlemale riigile). Positiivsed Saksamaale: Odav tööjõud, maksud Saksamaale, globaliseerumine Negatiivsed Saksamaale: Usulised erinevused (kokkupõrked usulisel pinnal), kuritegevus, raha läheb välja, raha läheb keele õpetamisele, muutub rahvuslik kooseis, oma kodanike töökaotus. Positiivsed mõjud Türgile: Raha tuleb sisse(kui saadavad koju) ja raha jääb
Sügisel korjatakse metsast kilode kaupa söödavaid kastaneid, mida saab talvel röstida ühesõnaga kõike, mis suvest võtta annab, sest see on aeg, mil turul on köögiviljade kilohinnad madalad. Kalaletid ulatuvad samas aasta läbi nii kaugele, kui silm võtab. Hommikusöök Türklased eelistavad tavaliselt lihtsat hommikusööki. Tüüpiline türgi hommikusöök koosneb, võist, oliividest, munadest, tomatitest, kurgidest, moosidest, meest, sujukist, pastýrmast , borekist , simitist. Türklased armastavad hommikusöögiks ka erinevaid suppe. Kindlasti kuulub iga hommikusöögi juurde ka türgi tee, mida nad joovad palju rohkem kui kohvi. Kohvi on nende jaoks sõbralikkuse sümbol. Puuviljad Rikkalik ja mitmekesine taimestik Türgis, tähendab seda, et puuviljade valik on mitmekesine, külluslik ja odav. Ploomid, aprikoosid, granaatõunad, pirnid, õunad, viina- ja viigimarjad on kõige sagedamini kasutatavad puuviljad, olgu siis kuivatatult või värskelt. Enamasti tehakse
30 Keskmine 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Kreeka Itaalia 3. Rahvuslik koosseis. Rahvuslik koosseis Makedoonlasi elab Makedoonias tugealt üle Makedoon- poole(64%), kuid Türklased on lased 2%2% 3% 4% varsti kannul(25%).Ülejäänud Albaan- lased rahvused jagavad omavahel 25%
veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks. muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis · Kui türklased 1453. aastal vallutasid moonutasid hoone ilusa Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja silueti. lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa Mosee islami kultusepaik silueti. rituaalse · Mosee ühispalvuse islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse
Istanbul (Konstantinoopol) on ainus linn maailmas, mis paikneb kahel mandril. Konstantinoopol on olnud kolme suurrriigi Rooma, Bütsantsi ja Osmanite impeeriumi uhke ja ropprikas pealinn Türgi territooriumil asub tervelt 2 seitsmest maailmaimest: - Artemise tempel Ephesuses - Halikarnassose mausoleum (Bodrum) Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi Vana-Kreeka eeposte Iliase ja Odüsseia autor Homeros sündis Smyrnas, tänases Izmiris Maailma esimene ,,iludusvõistlus" peeti Kaz Daði (Mount Ida) mäel. Võistlejateks olid Afrodite, Hera ja Athena, kohtunikuks Paris. Naiste vaheline rivaalitsemine ja kadedus viis Trooja sõdadeni Tulbid on pärit Türgist. 1554.aastal kinkis Ottomani sultani Süleiman Toreda saadik Charles V -le tulpe, mida me teame Hollandi tulpidena
Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke
Bütsants 1. Ülevaade ajaloost Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigipealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks
Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad Konstantinoopoli, millest tehti Türgi sultanaadi pealinn Istanbul. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aasta sadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Samuti paistis silma Sinine mosee, mis oli ainuke kuue minaretiga mosee, lisaks 16 rõdu
Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad. Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas Louis XlV edasised vallutuspüüded. Prantsusmaa kõrval ohustasid Saksa Habsburgide valdusi 17. sajandi lõpul ka türklased, kelle võimu alla kuulus terve Balkani poolsaar ning suur osa Ungarist. 1683. aastal tungisid türklased hiigelsuure väega Viini alla. Poola kuninga Jan lll Sobieski juhtimisel vabastati Viin piiramisrõngast. Viini piiramine jäi türklaste viimaseks suuremaks pealetungiks Euroopas. 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. 1700. aasta talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat, kuigi linna vallutada ei õnnestunud, jätkati siiski piiramist
KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) ...
Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles
islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma ülemvõimu peamiselt juba islamiseeritud aladele Aasias ja Aafrikas. Türgi pealinnaks sai Istanbul. 19. sajandil oli Lääne kultuuri mõju Türgi islamiühiskonnale eriti märkimisväärne. Ilmuma hakkasid esimesed ajalehed, nagu näiteks " Sündmuste Kalender" 1832. aastal. 1840. aastatel avati esimesed ilmalikud õppeasutused. 19. sajandi II poolel rajati Euroopa eeskujul
kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine.
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju
Ar. Muslim – kuuletuja > moslem Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik
olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased. Usklikest tunnistavad enamik õigeusku, türklased on muhameedlased u üks kümnendik rahvastikust. Rahvaarvu kasv on aeglustunud loomuliku iibe vähenemise tõttu kuna 1970 oli iive 7,2% aga juba 1980-1981 3,2 promilli. Linna- ja maarahvastiku vahekord on 70% ja 30%. Noorte linna siirdumise tõttu on eriti väike maa iive. Rahvastiku tihedus on umbes 68ini/km 2. Tihedamalt asustatud on madaliku ja nõgude alad
Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo
Koolides on juba olukordi, et klassis on rohkem türklasi kui austerlasi. Ei saa mööda minna ka sellest, et Austria on väga tuntud veinimaa. Põhiline hea Austria vein on valge vein. Kuna veinitalupojad omavad alpinõlvadel vaid 5-6 ha maad, siis muidugi püüavad nad kõik oma veini hästi kõrgekvaliteediliseks ja omapäraseks tempida. Mida uut sain mina teada Austriast? Kindlasti seda, et sealt voolab läbi Doonau jõgi. Huvitav, et suure osa elanikkonnast moodustavad türklased viimasel ajal ja et klassis on vahel juba nii, et on rohkem türklastest õpilasi kui austerlasi. 6 Kasutatud kirjandus: http://kultuur.elu.ee/ke470_austria.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austria2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Austria 7
Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head
kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste. Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal Bütsants 330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. Bütsantsi kirik Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad,aga eriti armastati kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab kreeka rinsti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi. San Vitale kirik
Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid; Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased; Ida-roomat hakati nimetama bütsantsiks; Keiser Justianus; Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung; Keisrid seadsid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sõjaväge ja asusi vastupealetunig; Türklased seldzukid; 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu; Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga vallitseja. Ra oli sõjaväe ülemjuht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja; Ainult keiser võis kanda purpurrüüd; lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikudel rongkäikudel; Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil; Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse; Et
Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine
krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi. Tänapäeval Inimkonna ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub õigusega UNESCO kaitse all olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal Istanbulis (Konstantinoopolis). Kuid see puhtajaloolis-kultuuriline fenomen on viimastel aastatel omandanud ka selgema ideoloogilis-poliitilise dimensiooni. Nimelt algatati Kreekas, Bulgaarias, Küprosel, Serbias jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania kiriku
Joonis 1. Näeme keskajal ilmunud Musta mere kaarti. [4] Joonis 1. Keskaegne Musta mere kaart On kasutatud ka teisi nimesid: Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri. [2] Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13.sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. [4] 3 Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni: Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna ,,must" võib tähendada ähvardavat või ohtlikku. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatakse, et Kesk-Aasiast pärit türgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Mustaks mereks.
merepiiri kohalt. Merepõhjast mis eraldab Küprost ja Liibüat võib arvatavalt leida nafta ja maagaasi lademeid. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Demograafia: Küprosel elab 801 622 inimest, millest 77 % on Kreeklased, 18 % türklased ja teisi rahvusi on 5 %. Riigikeeled on Kreeka ja Türgi. Küpros on üks Euroopa Liidu usklikumatest riikidest, põhiusk Küprose kreeklastel on kristlus ja kuuluvad nad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). Leidub ka protestante, Baha'i usku, juute, Rooma katoliku usku ja Armeenia Apostleid.
leivaga. · Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud. · Ekmek tavaline leib Pide õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa. · Simit seesamiseemnetega rõngassai, mida müüakse palju tänaval. · Börek juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi. · Suppe söövad türklased tihti ka hommikusöögiks. Rahvus jook · Armastatud joogiks on tee. · Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv). · Samuti armastatakse juua kuuma magusjooki nimega Salep, piimjas karamelline jook, mida serveeritakse kaneeli ja pähklitega · Tuntumaid alkohoolseid jooke on raki, mida serveeritakse veega, mis muudab raki piimjaks kokteiliks.
m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne.
1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5
hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). [redigeeri] Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). [redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. [redigeeri] Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. [redigeeri] Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. [redigeeri] Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste
piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost Aasta 1000: Araabia kaupmehed toovad kohvi oma kodumaale ja kasvatavad taime esimest korda istandustes. 1453: Kohvi esitlevad Konstantinoopolis Otomani türklased. Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. 1607: Kapten John Smith aitab asutada Virginia kolooniat Jamestownis. Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas. Kohvi mõju inimesele Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see aitab kaasa rasvade põletamisele. Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski. Huvitavaid fakte
Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a
Kõige parem kirjaoskus on kõrgelt arenenud maades: Eesti, Jaapan, Rootsi, Soome Türgi ja Venemaa. Madalam on arengumaades: Nigeerias ja Afganistanis. Keskmine eluiga (aasta) 100 80 60 Keskmine eluiga (aasta) 40 20 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kõige kauem elavad jaapanlased, kelle keskmine eluiga on 81 aastat. jaapanlastele järgnevad rootslased, soomlased, eestlased, türklased, venelased, nigeerlased ja kõige lühema: kõigest keskmiselt 46 eluaastaga afganistanlased. Lõuna-Aasias on lühem eluiga, kui mujal.
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991.
Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat
Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus Küpros kuulub esikolmikusse hariduse poolest kulutamise peale koos Taani ja Rootsiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
