Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana Luksemburg- Luxembourg Soome- Helsingi Lõuna-Aafrika- Pretoria Suurbritannia- London Lõuna-Koera- Seoul Šveits- Bern Makedonia- Skopje Taani- Kopenhaagen Malaisia- Kuala Lumpur Tai- Bangkok Malta- Valletta Tšehhi Vabariik- Praha
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius 41.Türgi Anokra 19.Luksemburg Luxembourg 42.Ukraina Kiiev 20.Läti Riia 43.Ungari Budapest 21.Makedoonia Skopje 44.Venemaa Moskava 22.Malta Valleta 45.Valgevene Minsk 23.Moldova Chisinäu 46.Serbia Belgrad 24.Monaco Monaco 47.Vatikan
Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja
27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
mai 2004 Poola Varssavi 1. mai 2004 Slovakkia Bratislava 1. mai 2004 Sloveenia Ljubljana 1. mai 2004 Tšehhi Praha 1. mai 2004 Ungari Budapest 1. mai 2004 Küpros Nikosia 1. mai 2004 Bulgaaria Sofia 1. jaanuar 2007 Rumeenia Bukarest 1. jaanuar 2007 Horvaatia Zagreb 1. juuli 2013 Koostas:Andro Ilves KV-15
6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46
Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide riigid ja pealinnad MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Leedu Vilnius Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaa...
Leedu LT 1. mai 2004 Vilnius Malta MT 1. mai 2004 Valletta Poola PL 1. mai 2004 Varssavi Slovakkia SK 1. mai 2004 Bratislava Sloveenia SI 1. mai 2004 Ljubljana Tsehhi CZ 1. mai 2004 Praha Ungari HU 1. mai 2004 Budapest Küpros CY 1. mai 2004 Nikosia Bulgaaria BG 1. jaanuar 2007 Sofia Rumeenia RO 1. jaanuar 2007 Bukarest EL EU Brüssel Koostas : Kristiin Hunt K-12B
Island Reykjavik Vabariik Itaalia Rooma Vabariik Kasahstan (väike osa) Astana Vabariik Kreeka Ateena Vabariik Kosovo Pristina Vabariik Küpros Nikosia Vabariik Leedu Vilnius Vabariik Liechtenstein Vaduz Vürstiriik Luksemburg Luxembourg Suurhertsogiriik (konstitut. monarhia) Läti Riia Vabariik Makedoonia Skopje Vabariik
Ta on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks populaarsemaid turismi atraktsioone, meelitades sinna üle 2,4 miljoni turisti aastas. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite saarena, kes legendi järgi seal sündis. Endine Briti koloonia iseseisvus aastal 1960. ja 1961. aastal liitus see Rahvaste Ühendusega. Küprose Vabariik on selles piirkonnas kõige arenenuma majandusega riik, ja on olnud Euroopa liidus 1.maist 2004. Küprose pealinn ja suurim linn on Nikosia, kus elab 244 900 inimest. Rahvuskeeled on kreeka ja türgi. Inimarv Küprosel on 801 622 inimest ja inimasustuse tihedus 85 inimest ruutkilomeetri kohta. Geograafia: Küpros on üks vähestest saareriikidest, mille pindala on 9251 ruutkilomeetrit. Saare pikkus 100 kilomeetrit ja laius 240 kilomeetrit, rannikujoon on 648 kilomeetrit. Kõrgeim tipp on Olümpose mägi mis on 1952 meetrit kõrge.
Liige 17 Uus ELi 2004 Läti Riia Liige 18 Uus ELi 2004 Leedu Vilnius Liige 19 Uus ELi 2004 Poola Varssavi Liige 20 Uus ELi 2004 Tšehhi Praha Liige 21 Uus ELi 2004 Slovakia Bratislava Liige 22 Uus ELi 2004 Sloveenia Ljubljana Liige 23 Uus ELi 2004 Ungari Budapest Liige 24 Uus ELi 2004 Malta Valletta Liige 25 Uus ELi 2004 Küpros Nikosia Liige 26 Uus ELi 2007 Rumeenia Bukarest Liige 27 Uus ELi 2007 Bulgaaria Sofia Liige 28 Uus ELi 2011 Horvaatia Zagreb Liige
sadamad: Paphos, Larnaca ja Limassol. Peaaegu kõikjalt võime leida imeilusaid liivarandu, mis meelitavad igal aastal saarele mitmeid tuhandeid turiste. Tänu palju sajandeid kestnud erosioonis tekkinud kõrgetele kaljurünkadele, mis ulatuvad veest välja, on rannajoon siiski üsna põnev. . 4 3. SUUREMAD LINNAD 3.1. Nikosia Nikosia on olnud Küprose pealinn alates 7. sajandist. Linn asub Küprose keskosas Pedieose jõe kaldal. Pealinn on ühtlasi ka koht, mis eraldab põhjapoolset ja lõunapoolset elanikkonda. Seepärast võib mõlemal pool vana linna poolitavat piiri näha linnatänavatel relvastatud sõdurite patrulle. Küprose pealinnas loendatakse umbes 230 000 elanikku. 15. ja 16. sajandil ehitati palju paleesid, härraste-majasid, kirikuid ja kloostreid
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Hispaania- Madrid Gruusia- Thbilisi Holland- Amsterdam Jeemen- San 'a' Horvaatia- Zagreb Katar- Ad- Dawhah Iirimaa- Dublin Saudi Araabia- Ar- Riyad Island- Reykjavik Süüria- Damaskus Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad
kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). rahvastik Suuremad linnad: · Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku) · Limassol (Lemesós) (144 500) · Larnaca (Lárnaka) (48 900) · Paphos (Páfos) (31 700) · Aradíppou (12 000) · Paralímni (11 600) majandus · Rahaühik on euro · Enne eurot oli rahaühikuks nael · Küprosel on poliitiliselt suhteliselt suured probleemid aga vaatamata sellele on teinud turumajandus alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11
pealinn: Þan`' Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: `Ammn Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawh¸ah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal
Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking
Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Malta Portugal Prantsusmaa
17. Sloveenia, Ljubljana 62. Jeemen San'a 63. Jordaania Amman 18. Horvaatia, Zagreb 64. Kasahstan Astana 19. Bosnia-Hertsogov, Sarajevo 65. Kambodza Phnom Penh 20. Serbia, Belgrad 66. Katar Ad Dawhah 21. Rumeenia, Bukarest 67. Kuveit Al Kuwait 22. Bulgaaria, Sofia 68. Kõrgõztan Biskek 23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27. Kreeka, Ateena 74. Maldiivid Male 28. Ukarina, Kiiev 75. Mongoolia Ulaanbaatar 29. Moldova, Cisinâu 76. Myanmar Yangon 30. Valgevene, Minsk 77
Geograafia I OSA KAART kosovo 1. Albaania Tirana 16. Itaalia Rooma 33. Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 24
magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada. Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2010.aastal: masinad ja seadmed pabermass ja tooted sellest Puit ja puittooted Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2010. aastal : masinad ja seadmed tekstiil ja tekstiilitooted metallid ja metallitooted Kreeka Küpros ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Nikosia Üldpindala: 9 250 km² Rahvaarv: 0,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise Eesti ja Küprose majandussuhed Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Eesti ja Küprose majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne areng. 31.10-01.11.2005 toimus Nikosias Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-,
Väga hea võimalus saare avastamiseks on jalgrattasõit. Saarel on kaks golfirada, Küprose rikkumata alad on ideaalsed matkamiseks. Randades saab purjetada, sukelduda, kalastada, veesuuskadel sõita ja ujuda. Peaaegu igas linnas on tenniseväljak, talvel saab tegelda ka suusatamisega. Üldandmed Riigi ametlik nimi: Kipraik Dimokratia/Kibris Cumhuriyeti (Küprose Vabariik) Riigihümn: "mnos eis tin Eleftherían" ( ; "Hümn vabadusele" Riigikeeled: kreeka ja türgi keel Pealinn: Nikosia Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja Küprose Türgi Vabariigi võimu all) Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km Rahvusloom: Küprose mägilammas Rahvuslill: Roos Naaberriigid: Küpros on saareriik . Üle Vahemere põhjast Türgi, lõunast Iisrael, idast Süüria, läänest Tuneesia Rahvaarv: 950 00 (kreeka alal 722 000, türgi aladel hinnanguliselt 228 000) Rahvastiku tihedus: 90 in/km2
· Transpordivahendid - 24,5 % · Metallid ja metallitooted 12,9% · Loomsed tooted 9,8% · Muud tööstustooted - 9,2% · Puit - ja puittooted 8,9% · Valmistoidukaubad ja joogid 23,3% · Tekstiil ja tekstiilitooted 18,5% · Keemiatooted 16,9% · Paberimass ja tooted sellest 14,1% · Masinad ja seadmed 9,3% Küpros · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Nikosia · Üldpindala: 9 250 km² · Rahvaarv: 0,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise Küprose majandus · Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. · 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi
Türkmenistani, teraviljatootjaid maailma riikide Usbekistani, Kõrgõzstani seas. ja Hiinaga. Pealinn on Astana Ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. KÜPROS Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Riigikeeled on Kreeka -ja Türgi keel Pealinn on Nikosia Küprose veevarud on napid. Laos Laos on merepiirita riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodza, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga. Väljapääsu meredele tal ei ole. Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat. Pealinn on Viangchan Riigikeel on Lao keel Lõuna-Korea Korea Vabariik on riik Maavaradena leidub Kaug-Idas, mis hõlmab Lõuna-Koreas Kore poolsaare lõunaosa. rauamaaki ja Lõuna-Korea pealinn on põhjaosas ka vaske Seoul Peamiselt kasvatatakse
Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saare osa moodustabki Küprose presidentaalse Vabariigi. Küprose Vabariik pole kunagi hiilanud oma majandusliku olukorraga ning viimased aastakümned on saareriigile väga rasked. Ometigi liituti 2004-ndal aastal Euroopa Liiduga ning mingiks ajaks majandus elavnes. Riigi rahatäheks on aastatst 2008 samuti euro. Küprose saareriik on pisike ja riigi pindala on vaid 5364 km 2. Inimesi elab seal natuke üle 800 tuhande. Pealinnaks on saareriigil Nikosia, mida peavad pealinnaks nii Küprose vabariik kui ka rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
