SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS
Retsensioon
11.a klass
Tallinn 2017
11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde , Vassily Kandinsky , August Macke , Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite.
Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud . Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal.
Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc , August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid . Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe , Peet Aren , Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus, samuti läbi ekspressionistlike väljundite modernses kirjanduses, teatris jne. Näituse kontekst võimaldab kogeda väga mitmekihilisi ekspressionismi edasiarendusi eesti kunstnike originaalses loomingus, rikastades vaadet ekspressionismile kui geograafiliselt laiapinnalisele, dünaamilisele, mitmekesisele ja vitaalsele nähtusele.
Mulle meeldis näitus väga, eriti kuna mind on alati huvitanud 20.sajandi dadaism ja ekspressionism . Ruum oli väga omapäraste geomeetriliste kujunditega seinadega, mis olid värvitud mustaks ja sobisid kokku ekspressionismi teemaga . Peamine üllatus oli see, kui primitiivne ja kirevate värvidega olid saksa teosed ja eesti ekspressionism oli üpris kaugele arenenud. Eesti ekspressionismis jäi silma kõige rohkem Eduard Wiiralt ja Peet Aren. Wiiralti kunst oli pigem ühiskonnakriitiline, dekadentlik ja groteskne, kui aga Aren kujutas klassikalisi teemasi nagu pietaa, linnavaade ja portreed. Õppisin veel näitusel seda, et ekspressionism on tegelikult palju laiem kunstivool , kui enne arvasin ja pole nii piiritletud . Lisaks sain teada, et saksa kunstnike peamiseks inspiratsiooniks oli looduslähedus ja loomad, kui enne oli mulle just tundunud, et selleks on linnaelu . Kõige suurem üllatus oli see, et Vassily Kandinsky läheb ka mingil määral ekspressionismi alla, kui enne ta tundus mulle rohkem abstraktionistina. Igatahes nautisin näitust väga ja sain palju inspiratsiooni.
Näituse kontseptsioon :
Detmar Westhoff (Westhoff Fine Arts )
Ralph Keuning (Museum de Fundatie Zwolle)
Cora Faßbender
Liis Pählapuu (Kumu kunstimuuseum )
Kuraatorid:
Detmar Westhoff, Eva Knels (assistent, Westhoff Fine Arts)
Liis Pählapuu (Kumu kunstimuuseum)
Näituse kujundus: Terje Luure (ruum), Mari Kaljuste ( graafika )