Zhaporoozhlased Türgi sultanile kirja Ilja Repin. kirjutamas. 1891. Ivan Julm ja ta poeg. 1885. Ilja Repin. Autoportree. 1887. Ilja Repin. Krahvinna Natalja Golovina. 1896. Vene realism 19. sajandi II poolel Ivan Kramskoi (18371887) Ivan Kramskoi (18371887) Vassili Perov (18331882) Ivan Siskini portree. 1880. Lev Tolstoi portree. 1873. Matus. 1865. Vassili Surikov (18481916) Ivan Siskin (18321898)
Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata
inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures
ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G
terve klassitsistliku südalinna, nt Helsingi suurkirik (pildil), Senatihoone. Baltikumi jõudis klassitsism juba 1770ndatel. Selle keskuseks oli Tartu, mis 1775 baroksena maha põles. Sümboliks on Tartu Ülikooli peahoone. Baltikumis ehitatakse ka palju kivist klassitsistlikke mõisaid. Eestis on näha ka Inglise palladionismi tunnuseid (risaliit jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4. Romantism Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika need mitte ei olnud vaid odavamad, aga võimaldasid ka üksikisiku kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt kajastada. W. BLAKE tema teoste aineks olid kummalised fantaasiad. Blake mõtles välja põneva mütoloogia, ühendades Piibli ja antiikaja tegelasi, ja toetus sellele nii oma kirjandusliku kui kujutava kunsti loomingus. Tema pildid on
Nende hulgas oli teerajajaks Jacques Louis David-,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik- Madame Vigee-Lebrun-,,Marie-Antoinette lastega". Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid
Seetõttu on kõik kehad saledad, kuid puised. Üks hilisloomingu tuntumaid portreid ,,Poiss sinises" , maastikutaustata. Wright sai populaarseks temaatika tõttu 20.sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal ,,Katse õhupumbaga". Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. ,,Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik
Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“
Kõik kommentaarid