Portfoolio 12 klass (1)

Funktsionalism
Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Funktsionalismi rajajaks oli Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus .
Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.
Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid , laiad aknad jne).
Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland , Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago .
Konrad Mägi
Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog . Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908); tušijoonistus).
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), "Norra maastik männiga" ( 1910 ).
Mäe Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), " Kolgata " (1921).
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916).
Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923–1924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.
OP- KUNST
Opkunst , ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte :

• ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid;
  
• ruumilisi illusioone;
  
• joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid;
  
• täiendvärvilisi järelkujundeid;
  
• lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt.
  

Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely . Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto.
Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti.
Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas.
Victor Vasarely
Maakunst
maakunst: (ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid ) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst.
Vool tekkis 1960ndate aastate lõpus.
Maakunsti pioneer on Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont.
Edaspidi ongi maakunst olnud mittepraktiliste kunstiliste objektide loomine
maastikule või üldse loodusse.
Näiteks Robert Smithson ehitas 1970ndate algul ühte Utah soolajärve spiraalse muuli.
Kuulsaim maakunstnik on Jugoslaavia päritolu Christo , kes
pakkis värvilisse kilesse või riide sisse pisikesi saari ja 90ndatel ka Berliini Riigipäevahoone.
20.saj. arhidektuur
20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest.Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid
betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid.Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi
Fotorealism
1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult".
Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera , tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti.  
Popkunst
1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile. Popkunstnikud kes- kendusid igapäevase eluolu ja tarbekaupade detailsele kujutamisele.
Popkunsti karakteristikutest – rahvaomane (kujundatud massitarbimiseks), põgus, ärakulutatav, odav, masstoodetav, noor, teravmeelne, seksikas, pettev, glamuurne ja ärieduline.