1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" eeskujuks keskaegne j
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos.
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid
ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse
ja 20. sajandi vahetuse suuna – sümbolismiga. Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: „Pronksiaja inimene e. ärkamine“ (1876), „Igavene kevad“ (1884), „Suudlus“ (1886), „Calais` kodanikud“ (1886-1895), Balzaci monument (1898), Hugo monument (1901), „Põrguväravad“ (1880-1917), „Mõtleja“ (1904). Berthe Morisot (1841 – 1895): Häll (1872) NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka „DIVISIONISMIKS“ või „PUÄNTILLISMIKS“. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES–PIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
Kõik kommentaarid