Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevaid valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse loo...
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut
järelvalve. Tihti korraldati n-ö ''kriitikaüritusi'', kus inimesed hindasid kunstnikutööd. Paljud loomeinimesed hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teiised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja kolisid ära. Aaastal 1963, Roger Garaudy üks Prantsuse kommunismi juhtfiguur, avaldas raamatu ''Piirideta realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka reallism. See ja paljud teised tegurid viisd sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude liidu kukutamist. Praegu võib seda kunstivoolu leida vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas'' Viktor Karrus ''Vilja riigile'' Autor tundmatu. Pildil on kirjas ''Meie noored südamed tuksuvad meie ühiskonna jaoks'' Chiang Dai-chein (Zhang Daqian) (Sotsialistlik realism Hiinas)
sündmust • Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga
saj. 12) Kirjeldage postimp ja ühest kunstnikust pikemalt. Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. henri de Toulouse-Lautrec(1864-1901)- Degan'i loomingust sai mõju, mis viis mehe kunstistiili impressiooni juurde. Pariisis külastas kabareesid ja maalis seal inimesi. Kuulsaim mellelahutus koht Moulin- Rouge(punane veski).
rahvusromantism Edvard Munch Viktor Vasnetsov ,,Elutants". "Bogatõrid" rahvusromantism rahvusromantism Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks Fovism ja ekspressionism, kubism ja abstraktsionism* Daniel Alonso "Paternidad" abstraktsionism Natalia Plachta Fernandes "Where are you I." abstraktsionism Peggy Guggenheim
Paljud loomeinimesed, kes ei pidanud kinni seatud reeglitest, hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja põgenesid Nõukogude Liidust. 'Viktor Karrus ''Vilja riigile'' Aastal 1963 avaldas Roger Garaudy, Prantsuse kommunismi juhtfiguur, raamatu ''Piirideta realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka realism. See ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Praegu võib seda kunstivoolu näha vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Chiang Dai-chein (Zhang Daqian) (Sotsialistlik realism Hiinas) Sotsialistlikku realismi ei leidu ainult kujutavas kunstis, vaid ka kirjanduses. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja niinimetatud eeskujuks kirjanduses võib tuua Maksim Gork'i romaani ''Ema''.
ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama 1950) hoone. Sümbolism, Põhilised teemad inimese üksindus, armastuse Põhjamaades. Edvard Munch ,,Elu friis", ,,Punane ja 19.saj lõpp kaduvus, hirmud, haigused ja surm
skulptuuris. Hakati valmistama portselanist pisikesi kujusid. Portselankujud olid värvililised, väiksed ja küllaltki armsad. Need kaunistasid puhveteid, lauakesi ja kummuteid. Tänu sellele, et Euroopasse levis portselani valmistamise saladus ning ehitama hakati portselanitöökodasid muutusid portselankujud populaarseks. Kuulsamad kuntsnikud on: Antonie Watteau ja François Boucher. 5. Kokkuvõte Ma arvan ma sain päris palju uut teada selle kunstistiili kohta ja ma arvan see on üks mu lemmikuid kunstistiile sellest ajast just selle õrnuse ja pastellsete värvi pärast. 6. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rokokoo.html http://annaabi.ee/Rokokoo-mood-m11269.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Rokokoo 7. Lisad lisa 1 lisa 2
Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele. Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat
32) Kes oli XVI saj. Madalmaade suurim maalikunstnik ja millise nime all teda veel tuntakse? - Pieter Brueghe 33) Keda kujutas P. Brueghel vanem võrdõigusliku ühiskonnaliikmena? - Talupoegi 34)Missugune kunstiliik arenes Saksamaal eritii kiiresti maalikunsti kõrval? - Graafika 35) kes saavutas saksa kunstnikest graafikas erilise peensuse? - Albrecht Dürer 36) nimeta kolm saksa renessanskunsti suurmeistrit. - Hans Holbein jun., Lucas Caranach sen., Matthias Grünewald 37) Missuguse kunstistiili traditsiionid olid madalmaades ja Saksamaal väga tugevad? Milles see väljendus? 38) Millal arenes renessanskunst Eestis? - 16 saj. teisest veerandist kuni 17 saj. 30-dateni 39) Mis on ainuke silmapaistev renessanssarhitektuuri näide Eestis? - Mustpeade Vennaskonna hoone Tallinnas 40) Kes on loonud Tallinnas asuva Mustpeade vannaskonna hoone fassaadi? Mis rahvusest ta oli? - Arent Passer, pärit Hollandist 41) Mis on memoriaalskulptuur? - mälestussammas (nt. Vabadussammas)
32) Kes oli XVI saj. Madalmaade suurim maalikunstnik ja millise nime all teda veel tuntakse? - Pieter Brueghe 33) Keda kujutas P. Brueghel vanem võrdõigusliku ühiskonnaliikmena? - Talupoegi 34)Missugune kunstiliik arenes Saksamaal eritii kiiresti maalikunsti kõrval? - Graafika 35) kes saavutas saksa kunstnikest graafikas erilise peensuse? - Albrecht Dürer 36) nimeta kolm saksa renessanskunsti suurmeistrit. - Hans Holbein jun., Lucas Caranach sen., Matthias Grünewald 37) Missuguse kunstistiili traditsiionid olid madalmaades ja Saksamaal väga tugevad? Milles see väljendus? 38) Millal arenes renessanskunst Eestis? - 16 saj. teisest veerandist kuni 17 saj. 30-dateni 39) Mis on ainuke silmapaistev renessanssarhitektuuri näide Eestis? - Mustpeade Vennaskonna hoone Tallinnas 40) Kes on loonud Tallinnas asuva Mustpeade vannaskonna hoone fassaadi? Mis rahvusest ta oli? - Arent Passer, pärit Hollandist 41) Mis on memoriaalskulptuur? - mälestussammas (nt. Vabadussammas)
Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi. Tegu on Osebergi laeva graveeringuga. Kehad ja jäsemed on põimunud aga põimumised pole ei sümmeetrilised ega jäigad oma külgumises oma pealt-alt- pealt sarjas/rajas
muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus 9.saj. kesandi kespaigast 10.saj. teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega "paelolendid", mida borre stiilis kujutati otsevaates kuid jellinge stiilis külgvaates. Borre etapil kasutati endiselt veel haarava looma motiivi
õppejõududeks saada. Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Tunnustatud kunstnikest koosnev žürii lubas ülevaatenäitustele ainult traditsioone järgivad teosed. See tähendas, et avalikkuse silmis oli tõeline kunstnik ainult see, kelle teos pälvis žürii heakskiidu. 18.saj. lõpuks ei eksisteerinud enam ühtset kunstistiili vaid sellest ajast alates kulgesid erinevad kunstivoolud korraga samaaegselt. Kasutatud kirjandus http://kunstiabi.weebly.com/klassitsism.html http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/algus.html
Moodsa kunsti levikule USA-s aitasid kindlasti kaasa, Hitler kes vihkas moodsat kunsti ja Stalinil oli sama põhjus avangardismi keelata ja jälitada. Paljud kunstnikud olid sunnitud põgenema USA-sse. 14. Mis ühendas USA ja Mehhiko kunsti 1930. aastatel? USA hakkas valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Selles osalesid Mehhiko kunstnikud Diegi Rivera, Jose Clemente Orozco ja Jose David Alfaro Sigueiros, kes olid loonud vägaomapärast kunstistiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst,katoliku kirikukunst, Euroopa avargardism ja karnevalikultuur. 15. Nimeta Siqueriose loomingut. David Alfaro Siqueiros "Seinamaal Chapultepeci lossis"; "Kõndivad figuurid" 16. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? ,,Mandunud kunstiks". 17. Milline kunst kuulutati lubatuks NSVL-s? Kust võeti selle eeskujud? Sotsialistlik realism, mis toetus 19
CLAUDE LORRAIN Referaat Koostaja: Marilis Nõmm 11.c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on
majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103 Linnriigid. Mitmes linnas võeti käsile seaduste üleskirjutamine, käsitöölised omandasid ida kunstistiili, loodi foiniikia tähestiku põhjal kreeka tähestik. Hõberaha kasutuselevõtt (7saj ekr). Olümia 776 eKr 5) Kuidas valitseti Kreeka linnriike ja milline oli ühiskondlik struktuur? Lk.106- 107,110-112 Algselt valitseti linna tavapärase aristokraatlikul viisil, 5saj ekr muutus lihtrahva kaasarääkiminedemokraatlikuks (riigi eesotsas Perikles). Kogu võim kuulus rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede
Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD: Armastus, sünd, elu, üksildustunne 3) RÕHUTATI: Elu müsteerium, mida keegi täpselt seletada ei suuda. 4) ESMATÄHTIS OLI: Mida kujutatakse, mitte kuidas. IV Tuntuimad sümbolistikud maalikunstnikud ja graafikud. Prantsusmaa – ODILON REDON(1840-1916) TÖÖD: Nuttev ämblik; Metsavaim. V Kuidas nim. Uusromantilisest ideoloogiast soodustatud kunstistiili, mis levis peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Millise ajastu võtsid nad omale eeskujuks? SAKSAMAAL NIMETATI; Jugend. PRANTSUSMAAL NIM; ART NAVEAV INGLISMAAL; Modern style. EESKUJUKS VÕETI; Keskaega, sest sellel ajal olid kõik visuaalsed kunstid omavahel tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. VI. Juugendistiili arengus on tähtis koht arhitektuuris just selle linna koolkonnal; GLASKOW KOOLKOND. Tuntud arhitektis GLASGOWS oli CHARLES REUNIE MANCINTOSH. VII
gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. `'Ideedel pole iseseisvat olemist'' 8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: · kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma · käsitöölised võtsid üle idast mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Eksisteeris jõukaid talupoegi. Käsitööliseid hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks. Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim.
Esile kerkis aristokraatia (rikas ja mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale,
Ajalugu SALVADOR DALI Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on kunstnik Salvador Dali. Salvador Dali oli hispaania kunstnik. Ta oli üks vähestest maailmakuulsatest kunstnikest, keda ümbritses kuulsus juba tema eluajal. Valisin oma referaadi teemaks just selle inimese, sest mulle meeldib väga kunst ning ma ei teadnud Salvador Dalist midagi peale selle, et ta on kunstnik. Referaadi käigus tahaksin teada saada millist kunstistiili ta valdas, mis maa kunstnik Dali oli ning milline inimene ta üleüldse oli. ELULUGU Salvador Felippe Hasnito Dali sündis 11. mail 1904. aastal Hispaanias Figuerese väikelinnas Girona provintsis. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta
ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt 4 aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Sama kabeli idaseinale maalis ta 30 aastat hiljem suure fresko. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle, kuid see kuulub juba järgmise kunstistiili piirimaile. Ise pidas ta ennast eelkõige skulptoriks. Tema 5,5m kõrgune võitluseks valmistuva Taaveti kuju on Donatello ja Verocchio samanimeliste, leebelt mõjuvate töödega võrreldes hoopis jõulisem, isegi vägivaldne. Michelangelo loomingutee kestis umbes 6 aastakümmet. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga. · A
Tartu periood Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan Raud vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele Kristjan Raud pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raud-i arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan Raud ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja
seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus.
Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumise tunnet. 5. Eesti skulptuur + autorid ja teosed. August Weizenberg- "Linda". Teemadevalikul sümbolist. Järgib akadeemilist kunsti. Amandus Adamson- "Russalka" Jaan Koort "Metskits- loomingus Rodini mõjutusi. Nii loomi kui ka inimesi. materjalid läbikatsetatud. Mitmeid portreebüste "Talumehe portree". Tõi esile sisemise ilu. 6.Miks tunti vajadust uue kunstistiili järele 19.saj lõpus? Esiteks avatakse 1895 Pariisis uus kunstigalerii (Art Nouveau). Seal eksponeerivad oma loomingut nii kunstnikud kui ka disainerid ja lõid uut kunsti. Neid ei võetud kuskil mujal muuseumis vastu. Neil oli taotlus vältida vanu stiile ja luua uut, mis kujundaks kogu keskkonda. Teiseks Euroopas suur Jaapani kunsti näitus. Kasvas huvi Jaapani vastu. Kolmandaks Euroopas polnud ammu olnud ühtegi sõda ja jõukus oli kasvanud ning tekkis tung raha kulutada luksusesemetele.
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised
järgivad sageli üksteisele järgnevate stiilide tutvustamist, siis üks võimalus on materjali edastamisel tunnis järgida kunstiajaloo sündi meenutavat skeemi: 1. Ajastu filosoofilistes, poliitilistes ja majanduslikes põhimõtetes on toimunud murrang. 2. See on andnud kunstnikule tõuke väljendada uusi põhimõtteid uute kujundite ja ka uue stilisatsiooni abil. 3. Piisava koguse ühtsete stiilitunnustega teoste põhjal on tagantjärele sõnastatud kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed
eelaimus. Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Tema käskivat käeviipel langevad patuste üksteisesse põimunud, vägivaldsetes poosides kehad mäsleva voona põrgusse. Selle maalis pole enam jälgegi kõrgrenessansilt omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba järgmise kunstistiili- baroki piirimaile. Figuurid neil maalidel on haruldaselt tugevad ja musklilised, meenutades nagu ülevärvitud skulptuure. Ilmselt avaldus siis see, et Michelangelo oli ka suurepärane kujur. Ise pidaski ta end eelkõige skulptoriks. Tema 5,5 m kõrgune võitluseks valmistuva Taaveti kuju on Donatello ja Verrocchio samanimeliste, leebelt mõjutavate töödega võrreldes hoopis jõulisem, isegi vägivaldne. Samasugune mulje jätavad Medicite
mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega)
Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Tema käskival käeviipel langevad patuste üksteisesse põimunud, vägivaldsetes poosides kehad mäsleva voona põrgusse. Selles maalis pole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba järgmise kunstistiili - baroki piirimaile. Figuurid neil maalidel on haruldaselt tugevad ja musklilised, meenutades nagu ülevärvitud skulptuure. Ilmselt avaldus siin see, et Michelangelo oli ka suurepärane kujur. Ise pidaski ta end eelkõige skulptoriks. Tema 5,5 m kõrgune võitluseks valmistuva Taaveti kuju on Donatello ja Verrocchio samanimeliste, leebelt mõjuvate töödega võrreldes hoopis jõulisem, isegi vägivaldne. Kolmas suur kõrgrenessansi meister Raffael (1483-1520)
Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide-nn .pillarite read,millele toetusid kesklöövi seined. Kirikutele hakati ehitama ka torne.Seinad kaeti maalidega.Vitaazid-värvilistest klaastükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. Romaani maalikunstist same ettekujutuse miniatuuridelt-keskaegsete raamatute käsitsi maalitud piltidelt.Maalid kohmakad ja naiivsed. 4.Millise perioodi kunstistiili Euroopas nimetatakse gooti stiiliks? 12-16saj. 5.Nimeta gooti stiili olulisemad tunnused! Teravkaar.Oluliseks uuenduseks oli rõidvõlvide kasutuselevõtt.Gooti kirikud olid sagely ohtrate raidkivikaunistustega. 6.Nimeta olulisemaid romaani ja gooti arhitektuuri näited. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik.Itaalias gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. 7.Iseloomusta gooti kujutavat kunsti! Raamatumaalid,Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal,vaibakunst. Romaani kunst Põhjused
Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti Rahva muuseum, millele Kristjan pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjani arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud
Kunst Maide kunst aastast 250 pKr 900 p.Kr oli uue maailma ilusaim. Maiad kujundasid iseloomuliku kunstistiili, milles leidsid kasutamist mitmesuguseid väljendusvahendeid, sealhulgas puit- ja kiviskulptuurid, freskod ja keraamikaesemed. Suurem osa puitskulptuure on ammugi kõdunenud, kuid lubjakivinikerdused ja keraamikaesemed on rikkalike kaunistustega ning keerukalt viimistletud, freskod kajastavad religiooni ja ajalugu. Paljudest
Algkristlik sisemine usuind ja lunastuseigatsus olid muutunud ühes ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille üle valvas valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma preestrite, piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga (võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas samasugune usuvorm. Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid. Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste romaani keelte nimetus vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud, lahendas ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt
impressionism. Rõõm tuleb sellest, et on armastatud seda, mida on tehtud. Kui sa teed midagi hoole ja armastusega, siis paistab see ka välja. Impressionismis on igas maalis näha, et on maalitud armastusega. Kui on armastusega tehtud, siis sulavad kriitikud seda vaadates ja ka kõik, kes armastusega maali vaatavad. Olen püüdnud ise ka maalida impressionismi stiilis maale, kuid mul pole see välja tulnud, sest ma olen liiga püsimatu sellise kunstistiili jaoks. See kunstistiil nõuab erilist keskendumist ja kannatust. Impressionismi stiililis on see hea, et kõik ei pea olema väga täpselt tehtud, vaid võib ka natuke ebatäpne olla. Monet Elukäik Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja LouiseJustine Monet' perre. Ta ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus OscarClaude'iks. Kuueaastaseks saanud, kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium.
Palestrina tegutses peaaegu terve elu Roomas. Enamik Palestrina loomingust on vaimulik, sest ta oli kogu karjääri vältel seotud kiriklike õukondadega. Loomingu paremiku moodustavad missad (104) ja motetid (400). Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600- 1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium
"7 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus Sel perioodil algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele kunstnik pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raua arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal 6 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 7 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 6 ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks
aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000). Kunstis hõlmab Rootsi võimuaega üldiselt barokkstiil, mis jõudis Eestisse juba 17. sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu varasemategi ajajärkude puhul, v. a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994. aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati. Alles jäi vaid raekoda, mis tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu kohatuna. Õnneks jõuti vana Narva enne hävitamist põhjalikult läbi uurida ning dokementeerida, justkui oleks tulevikku ette aimatud (Vahtre 2000). 17
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium.
dekoratiivset üldmuljet. Hilisgootika päevil püüti värve muuta looduslähedasemaks, kujutisi detailirikkamaks ja liigutusi mitmekesisemaks. Sellised taotlused olid õigupoolest vastuolus klaasimaali spetsiifikaga püüti leida lahendusi, mis on võimalikud üksnes tahvelmaalis. Seetõttu on loomulik, et klaasmaalikunstis algas langus, ja küllalt pikaks ajaks. Tahvelmaal selle sõna otseses mõttes hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal oligi juba uue, looduslähedasema kunstistiili ettekuulutaja võimaldab ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. XIV-XV sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse
Satiiriline graafiline sari ,,Kapriisid" nt ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi". Goya kajastas ka Hispaanlaste ja Prantslaste vastuolusid, nt graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused" ja õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine". Saksamaal oli romantism mõnikord seotud rahvusliku ärkamisega või ühiskondlikust elust põgenemise püüetega. Romantismi pooldas vaid osa kunstnikest ja publikust, teised jäid toetama klassitsismi. Vahel oli kahe kunstistiili vaheline piir üsna ebaselge. C. D. FRIEDRICH tuntuim saksa romantiline malikunstnik. Tema maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt; vahel valis ta ülepakutult tähendusrikkaid motiive. Piltidel kujutatud inimfiguurid on tavaliselt seljaga, rõhutades oma üksindust. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. ,,Kloostrikalmistu lumes" ja ,,Munk mere ääres". P. O. RUNGE teostes ilmneb üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valgusekäsitlus.
Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad
6. Kunsti perspektiiv- 7. Koloriit stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6. Kuidas nimetatakse Euroopa vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr)
mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees võrdsed ning valitsejad kartsid alamate ülestõusu ja mässu kui see usk oleks levinud. Sel samal põhjusel kiusati kristlasi taga keskaja alguses. Tagakiusamine oli ka põhjus, miks nad
annaabi.ee 
