Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis ...
The early middle ages The Norman Conquest Since William was crowned king, there were many rebellions against the Normans. A small Norman army marched from village to village and destroyed the ones it couldn't control. The Normans took away the Saxon lords' land. Only a few Saxons who supported William could keep their land. Feudalism William gave parts of his conquered land to his captains around the country to avoid rebellions and uprisings. He also kept some land to himself to make sure his was much stronger than his nobles. Of all the farmland half went to his nobles, quarter to church and fifth he kept to himself. William organised the English kingdom according to feudal system. The main purpose of using that system was economic. King gave the land to "vassals" in return of army services and goods. When a noble dies, his son took over the estate. When there was no family, the land went back to king who could give it to another n...
TAAVET SKULPTUUR Marmorist kuju, mis valmis Michelangelol 1504. aastal, saab praegu näha Firenze Galleria dell`Accademias Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga TAAVET Taavet (u 1004-965 eKr) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik ja teiseks Jumala lubadusel kinnitada Taaveti soo ja kuningriigi aujärg igaveseks ajaks. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Taavet_(Michel angelo ) http:// portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/ Buonarotti / LISAINFO Firenze linnavalitsuse andmetel müüakse igal aastal 1,3
andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama
EESTI ROOTSI AJAL 1. Kes Rootsi kuningatest uuendas ulatuslikult kohtukorraldust Eesti - ja Liivimaal? Gustav II Adolf 2. Missugune stiil valitses arhitektuuris? barokk 3. Mis aastal asutati Tartu ülikool? 1631.aasta 4. Mis on mõisate reduktsioon? Mõisate riigistamine e. Mõisate riigi valdusse võtmine 5. Millised 4 riiki olid 17. sajandi lõpul Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel? Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7
· Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid · Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud · Sunnimaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada · Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja
Mida rohkem pilti vaatan, seda tajutavamaks saavad pinged. Tekib tahtmine hüpata maali ja järele pärida, mis on toimumas. Keskmisel naisel on seljas valge kleit, mis sümboliseerib tema süütust, seega on põhjust arvata, et teosel on maalitud ülekohut nõrgemate vastu. Peeter I 18. Sajandi keskpaik, õlimaal Selle uhke ja suursuguse maali autor on tundmata. See maal andis suurepärase ettekujutuse tolle aegsetest kuningatest. Kogu värvigamma annab edasi valitsejate hiilgust ja teiste aupaklikkust nende eest. On näha, et Peeter polnud just ilusaim mees maamunal, kuid ometi tundub ta endast heal arvamusel olevat, just nii nagu kuningatele kohane. Usun, et kuningat on maalitud tema paraadrüüs, mis kindlasti tõstab pildi väärtust. Tume riie Peeter I pea taga koondab tähelepanu rohkem tema nöole, mis eelkõige eristab üht kuningat teisest, sest sageli on nende rõivastus vägagi sarnane
koht Isegi kui laud annab sulle imelised 3-4-5 ning sul on rida siis keegi kellel on 6 ja 7 omab kõrgemat rida. Saades masti on kellelgi tõenäoliselt kõrgem mast. Nelja mängija vastu mängides kaotab see käsi umbes 90 % juhtudest. Pole just hea tõenäosus 5. koht & & Ainus asi, mis neil kaartidel on paremat kui eelnevatel on 9. Saades üheksate paari on sul keskmine paar, mida ikkagi lööb igaüks kellel on paar kümnetest, poistest, emandatest, kuningatest või ässadest. Väga tihti kaotatakse palju just nende kaartidega kui lauda tulevad ainult numbritega kaardid. Samuti ei saa mõlemat kaarti kasutades moodustada rida 6.koht See on legendaarne kombinatsioon, sest profesionaalne pokkerimängija Doyle Brunson võitis kaks suurturniiri nende kaartidega. See aga ei tee sellest veel head kätt. Doyle Brunson on üks maailma parimaid mängijaid ja enne kui sa ka pole, ära proovi nende kaaridega võita 7.koht
Seminaritöö nr. 4 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Esimene kuningate raamat Müüdi sisu Müüt räägib Iisraeli kuningatest ja kuningasugude kujunemisest. Kõige alguses oli ära mainitud kuningas Taavet, kes juba müüdi alguses oli väga vana. Juba siis hakkas toimuma väikene võimuvõitlus, kes saab uueks kuningaks peale kuningas Taavetit. Vägisi, ilma kuningas Taavetile teatamata, tahtis võimu haarata Adonija, kes kogus kokku palju mehi, et näida kuningana. Ta tegi ka ohverdustseremooni, kus ta ise ennast tahtis kuningaks kuulutada,
Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28.Kuidas nimetatakse klaasimaali (värvilist akent)? Virtraaz aken 29.Milline on olilisim põhjus, miks romaani stiilis ehitisi on vähe säilinud? 1p Vanade hoonete materjali kasutati uute tegemiseks 30.Milline maa on kuulus oma keskaegsete raamatuillustratsioonide ja omapäraste rõngasristide poolest? 31.Kes 3.ristisõjas osalenud kuningatest oli ka kuulus rüütlilaulik? Richard Lõvisüda 32.Millisest piirkonnast võime leida romaanis stiili kirikuid Eestist? Tartu, Rapla, 33.Milline kuulus 8-nurkne kindlus asub Lõuna-Itaalias? 1p Castel del Monte 34.Kes lasi selle ehitada? Mille suur asjatundja ta oli? Saksa valitseja Friedrich II 35.Millal valitses romaani stiil Euroopas? 11-13 saj 2p 36
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid,
kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi
Inimkond on läbinud mitu arenguetappi, kus alguses elati kiskjalikult, ent käesoleval ajal elatakse enamasti demokraatlikult. Juba barbaarsed esiisad sõdisid omavahel, sest hõimude eesotsas olid tihtipeale pealikud, kes võimu ihkasid. On toimunud sõdu nii võimu, maa ning usu pärast kui ka niisama otstarbetult. Võim köidab kaasaja inimest nagu tegi seda esivanemategagi. Valitsejad on kasutanud võimu nii heade, aga ka halbade plaanide elluviimiseks. Oleme kuulnud ju nii tarkadest kuningatest, võimsatest keisritest kui ka sadistlikest diktaatoritest. Arvan, et võimul on ka hea külg ja kõik võimu omavad isikud polegi sellest pimestatud. Tuleb ainult osata seda õigesti ära kasutada. Tänapäeval valib ju demokraatlikus riigis rahvas ise oma esindajad, mistõttu tuleks tavainimesel aina rohkem poliitikasse süveneda, et pärast mitte pettuda. Esindajaid tuleb hoolikalt valida, sest nii Tauno
Inimesed kartsid sattuda põrgusse, kus juttude järgi ootab neid ees igavene piin, samas loodeti pääseda taevasse paradiisi, kus ootab neid igavesti kestev pidu. Mõed inimesed usuvad sellesse veel tänapäevalgi. Kokkuvõteks võin öelda, et Jumal ja surm olid inimesed suurimad hirmud. Hirmus elati päevast päeva, ka pidutsedes ja tehes teisi toredaid tegevusi. Mitte keegi ei pääsenud surmast ega usust. Vaimulikud juhtisid peaaegu kogu maailma, peeti maha ka ristisõdasid ja kuningatest kõrgemateks said vaimulikud preestrid. Inimesi õpetati juba noorest saadik kartma jumalat, kuid mitmed inimesed astusid üle nendest piiridest ja alles surivoodil said aru, et olid teinud valesti ning palusid halastust preestrilt. Katk hävitas keskajal mitmeid peresid, kodusid ja sundis inimesi põgenema. See oli probleem, mis oli ülemaailmne. Oli neid inimesi, kes pääsesid katkust või surmanuhtlusest või piinakaristustest aga surmast neid ei päästnud keegi
ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada. Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste Arminiusega, kelle saksa nimi oli Sigifrith. Märkimisväärne on ka see, et Siegfried kui ka Arminius langesid mõlemad oma õnne ja suuruse tipul sugulaste salamõrva läbi. Eepose teise poole aluseks olevatsest ajaloosündmustes on nimetatud kahte. Esimeseks tuuakse burgundide hukkumist lahingus roomlaste liitlaste hunnidega, kus langenud kuningatest mainitakse Guntherit ja Giselherit. Teiseks on hunnide kuninga Attila ootamatu surm tema pulmaööl germaani soost naise Hildico kõrval. Muistendis on asendatud Hildico Kriemhildiga, kes tappis Attila kättemaksuks vendade hukkamise eest. ,,Nibelungide laulus" on see episood aga natuke teistmoodi, kuna Attila asemel sureb Kriemhild. VÕRDLUSED MUINASJUTUGA! Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda
babüloonlaste poolt hävitatud, templid taastati. Iisraeli kuningaid: Saalomon sündis Jeruusalemmas ca 1000 eKr ja oli Iisraeli kuningas ca. 970-928 eKr. Ta oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma oma tarkuse poolest. Mooses oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku. Ta on Teise Moosese raamatu peategelane. Taavet (u 1004-965 eKr) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Jehu Aastaarvud: 2000 eKr iisraellased rändasid Palestiinasse 1700 a eKr iisraellased asusid elama Egiptusesse 1250 eKr iisraellaes põgenesid Moosese juhtimisel Egiptusest 1000 eKr vallutati Palestiina tagasi 925 eKr iisraellaste riik lagunes kaheks Juudamaa, Iisrael IX saj. eKr kujunesid prohvetid 587 eKr riik vallutati Nebukadnetsar II poolt VI-IV saj. eKr koostati Vana Testament Rooma numbrid M 1000. D 500.
Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud
tagajärjel.Keskmine riik ( u.1950-1650 eKr.)- riigijuhtimisel oli tähtis koht noomide asehalduritel, kelle tahet tuli austada ka kõigevägevamal valitsejal.Kuninga võim läks oma maa piiridest kaugemale- Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia.Niilise deltasse tungised Aasiast hüksosklase.Uus riik ( u.1550-1075 eKr.)- Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi kogus jõudu; Egiptuse kuningad alistasid Palestiina ja Süüria.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond. Tekkis kuningatest mitte sõltuv preestrite riik.Hilis-Egiptuse perioood ( u.1075-525 eKr.)- Egiptuses võimutsesid võõra maised valitsejad, kuid sellest hoolimata kujunes elu endiste tavade järgi. Egiptuse ühiskond Kõik pidi toimuma vaarao määramisel.Võimu teaostamiseks vajas ta suurt ja võimukat ametnikkonda. Vaarao oli ka riigi kõrgeim preester, kuid plaanide elluviimiseks määras ta preestrid(nende püha paigad olid templid).Enamik egiptlasi olid talupojad-nad harisid vaarao maad
küsimus, kas see otsus oli vastu võetud raskete moraalsete mõtiskliuste tulemusel või lõpliku mõju ostutas Norra printsi Fortinbase eeskuju, kes oma tujul ja tühja kuulsuse pärast saatis surmale tuhandeid inimesi ainult selle pärast, et ta au oli riivatud. Näidendist ei tulene Hamleti isa selgeid tapmise motiive. Loomulikult Claudiuse võimuhimu ja võimalik kuninganna armastus mängisid otsustava rolli, kuid kui lähtuda terve riigi huvidest on veel küsitav kes kuningatest oleks parim valitseja? Hamleti isa kohta teame ainult seda, et tema edukalt sõdis Norraga, kuid see ei iselomusta teda kui rahumeelset poliitikut. Teisest stseenist me saame teada, et Claudius teeb ettevalmistusi Norra printsi võimaliku rünnaku tagasilöömiseks. Claudiust on makiavellist, ,,Valitseja" ideede ideaalne kehastus: ''heaolu säilitavad need, kelle tegutsemisviis vastab olemasoleva aja eripäradele". Oma õiglushimus Hamlet jättis kahe silma vahele riigi
HILISKESKAEG, VARAUUSAEG *Riigivõim kõrgja hiliskeskajal riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium. Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud
Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes 1075. aastal eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam Egiptuses valitsevatest kuningatest sõltumatuks preestrite riigiks. 4. Hiline periood. Egiptus langes pidevalt võõramaist päritolu valitsejate võimu alla. Sellegi poolest säilitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525. aastal eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla.
ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest. Euroopa muinasjuttudes on tsaarid, samuti linnud, haldjad,loomad, kuningad, kuningannad, printsid ja printsessid. 3. Lapse elu kujutamine viimase kümnendi eesti lasteraamatus 1999-2009 · A.Pervik ,,Palula ja Joosep", · A.Toikka ja A.Mägi ,,Ruudi", · R.Kasser ja A.Teeääre ,,Väike seebimullipuhuja" · ,,Reet Made ,,Veli Oliver". Nendes raamatutes oli lapse elu väga keerulisellt kujutatud
ühendamisest. Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama ka kõige vägevam valitseja. Allutasid Nuubia. Selle ajastu lõppu tähistab hühloslaste sissetung. Kui viimased olid välja tõtjutud, algas Uue riigi (u 1550-1075eKr) periood. Välise võimsuse hiilgeaeg, alistaseid Palestiina ja Süüria.valitseja kõrvale tõusis elukutseline preesterkond, lõpuks ei suutnud valitseja neid oma tahtele allutada. Uure riigi lõpuks kujunes välja kuningatest sõltumatu preestrite riik. Järgnes Hilis-Egiptuse (1075-525eKr) periood, nii mõnelgi korral välismaised valitsejad. Egiptuse aasta jagunemine põllutööde järgi. Üleujutuste periood (Sinine Niilus)- juuni/juuli- okt. Põlluharimise periood- okt/nov- veebr. Põuaperiood- veebr/märts- juuni. Egiptuse ühiskonna korraldus. Vaarao- piiramatu võimuga valitseja, peeti jumala asemikuks maa peal. Nomarhid- maakondade e
naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal
29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Philippe II Auguste- Prantsusmaa kuningas aastail 1180-1223; vallutas Inglismaa kuninatelt Normandia ja Akvitaania; eesmärk oli ühendada terve Prantsusmaa oma võimu alla; temast sai Euroopa võimsaim monarh. Louis IX Püha- Prantsusmaa kuningas aastail 1226-1270; tänu tema vagadele ja õiglastele
leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük. Reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Marthin Luther. 1517. aastal naelutas ta
Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. 12.Inglismaa barokkarhitektuur-17 saj 1.pool-pooldati barokklikku klassitsismi ja ka itaalia kõrgrenessansi pärandit. Selle maaletootjaks oli arhitekt ja teatrikunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaiumustatud Palladio loomingust. Kujutav kunst 17 saj, flaamlane Anthonis van Dyck (portreed kuningatest ja aadlikest), Peter Paul Rubens (Banqueting Haous´i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor). 17 saj 2. poolel algas Inglismaal kunsti uus tõus. Vaja oli kavandada uuesti mahapõlenud Londoni. Tähtsamaks kavandajaks oli Christopher Wren (Saint Pauli katedraal), Wren huvitus Palladio ja Bramante loomingust. (Sain Pauli keskosa mõjub klassitsistlikult, sellega külgnevad tornid on baroklikumad). 18 saj tugevnes Palladio klassitsismi mõju
Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26. Napoleon- Edukas väejuht, konsul, juhtis 1799.a riigipööret. 27. K. von Metternich- Austria välisminister, tema järgi nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust- Metternichi süsteem. VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste
õpiti kasutama hobukaarikuid, mis tagasid häid sõjalisi retki- alistati süüria ja palestiina, samuti oli nuubia kindlalt nende võimu all. Hakati sisse tooma võõrsilt inimesi- orjad, printsessid, sõdurid. kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale kohale ka elukutseline preesterkond. uue riigi lõpuks kujunes ülem-egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik. 4. HILIS-EGIPTUSE RIIK (u 1075-525ekr) valitsesid tihtipeale võõramaised valitsejad. elu siiski jätkus omade tavade järgi. Vaaraosid seostati tihtipeale jumalatega. Ennekõike pistrikukujuline taevajumal HOROS. Peale surma sai temast surnute riigi valitseja- Osiris. Vaaraode võimu materiaalne kehastus oli püramiid, mis oli vaaraoigavene eluase peale tema siit elust lahkumist. Kõik toimus vaaraode määratlemisel
,,Narruse kiitus" autor. Machiavelli-jagab oma teostes õpetusi valitsejatele kuidas luua tugevat riiki. Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit. Pidas valitsejale lubatuks mõrvu, ja reetmist. Campanella-kirjutas reisikirjelduse riigist kus kõik on võrdsed. 30. Saksa reformatsiooni algus Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma. Paljud usuteenrid (piiskopid ja paavstid) elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük. Martin Luther-reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. 1517. aastal naelutas ta
Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli. Õpetuse põhiseisukohad tsehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses. SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu, suured kulutused. Põhjused kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik. Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534
maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb temega, kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid ise sureb haavadesse. ,,Beowulfil" on sarnasusi teiste germaani muistendite ja islandi saagadega (saaga muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust). ,,Beowulfis" esineb islandi eepikaga võrreldes vähem paganlikke seiku, seal kohtab koguni ristiususümboolikat, nagu peategelase märtrisurm rahva õnne nimel. ,,Rolandi laul", prantsuse rahvaeepos 11. sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest
ning vaikselt edasi teenima. Voltaire võitles ka selle vastu. ,,Zadig" justkui avab inimeste silmad, kui jutustab sellest, kuidas ka kõige madalamast orjast võib tegelikult saada kuningriigi kõige suurem ja õiglasem valitseja. Ma ei usu, et Voltaire oleks sellega tahtnud propageerida orjade revolutsiooni, vaid pigem tahtis ta öelda, et me oleme kõik võrdväärsed inimesed ning et üks labane ori võib olla kõigist kuningatest vooruslikum ning targem. Sattus ju ka Zadig ise oma elu keerdkäikudes ühel hetkel orjaseisusesse, kust ta omaenda kavaluse ning laialdaste teadmistega uhkelt väljus. Järgmine, kuid sugugi mitte ebaolulisem kui eelnevad teemad, on õiglus. Kogu tolleaegne maailm oli ebavõrdne kuningad valitsesid oma alamate üle, mõni paremini, teine halvemini ning inimestele polnud ühepalju antud. Kui Zadig saatuse keerdkäikude kaudu ministriks sai, tahtis ta oma tööd teha õiglaselt
reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ning ühtlasi ka usupuhastusega · Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest · Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt · 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid · Paljud usuteenrid sh. Isehi paavstid elasid üpris ilmalikku elu · Ei peetud kinni tsölibaadist (abielukeelust) · Levis mitmesuguseid pahesid · Osa vaimulikke nõudsid kiriku puhastamist , kuid kirik osutus võimetuks seda tegema
reformatsioon. Majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng ning majanduse tõus. Eriti oluline oli mäetööstus, arendati hõbeda tootmist ning hinnatud olid ka teised metallid. Kaubandus oli tõusuteel ja kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist ja arendamist. Katoliku kirik oli oma võimsuse tipul ning Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse ja paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Kirik oli oma hiilguse tipul, kuid 4 siseringkondades leidus tõsiseid probleeme. Usuteenrid, piiskopid kiriukutegelased elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ning muudest pahedest. Selle tulemusena nõuti kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. Paavstid ja piiskopid vajasid väga palju raha sõjaväe ülalpidamiseks, sõdades osalemiseks, kirikute ehitamiseks, nende sisustamiseks jne
täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuimaks võib lugeda Leonardo da Vinci Mona Lisat. Taavet (Michelangelo) Taavet on loodud aastatel 15011504 ning on Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab endast alasti Taavetit kes oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Kuju valmistub otsustavaks võitluseks. Esialgne skulptuuri asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul, tänapäeval asub see aga Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Kuju kõrguseks on 5,17 meetrit. La nascita di Venere ,,Venuse sünd" on üks Botticelli kuulsamaid maale. See kujutab endast lugu, kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub maailma armastusjumalanna Venus
aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Kui esimesed kaks põlvkonda Paide linna kuningaid määrati jaanipäeva aegu ametisse linnarahva poolt, siis alates kolmandast põlvkonnast saavad kuningad ise valida välja väärikad linnakodanikud, kes enda troonijärglaseks määrata. Kolmanda põlvkonna kuningatest alates ei kanna kuningad valitsemis- aja jooksul mitte enam kodanikunime, vaid linnarahva poolt neile au ja uhkusega määratud väärikaid kuninganimesid. Paide kultuurikeskuse koduleht, 19.04.2013 09:36. http://paidekultuurikeskus.ee/?c=uudised&l=et&t= paide-kuningad-kogunevad-laupaeval-raekotta-iga-aastasele-noupidamisele&id=67 Eile oli Paide raekojas pidulik sündmus, kus Paide kuningad jagasid välja omanimelise siht-
Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta
pojapoeg Thutmosis II ( u1492 u 1479 eKr), kes jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist. Need kaks Teeba kuningat nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel. Thutmosis I - tema sõjaväed olid vallutanud kogu Palestiina, Foiniikia ja Süüria ning jõudnud välja Eufrati kääruni. Teda peetakse Egiptuse riigi järgneva vägevuse rajajaks. Egiptuse kuningatest jõudis ta esimesena Eufrati kallaste ja Põhja-Süüriani, seega Mitanni riigi kõige läänepoolsemate piirideni (ta pani piirile oma võidusteeli). Pärast kolmeteistkümne-aastast valitsemist Thutmosis I suri ja troonile astus tema poeg Thutmosis II - See jõudis teha ainult ühe sõjakäigu Nuubiasse ja teise Aasiasse. Oma kolmandal valitsemisajal ta suri. Pärast tema surma tekkisid mõneks ajaks õukondli- kud segadused, mis Egiptust mõnevõrra nõrgendasid.
-7. saj eKr Vanaaja sõjakaim riik (tugev sõjavägi, hobukaarikud). Esimesed Egiptuse vallutajad. Valitseja Assurbanibal rajas Ninive raamatukogu. · Uus-Babüloonia - 7.-6. saj eKr Valitseja Nebukadnetsar on suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Istari väravad või Babüloni rippaiad). Isikud ·Gilgames - üks Sumerite kuningatest, kellest on kirjutatud ka eepos ·Hammurapi - Vana-Babüloonia valitseja, kes laiendas riigipiire, korrastas riigisüsteemi ja tegi seadustekogu. ·Assurbanibal - Assüüria valitseja. Oli suur vallutaja ning rajas maailma esimese raamatukogu - Ninive raamatukogu. ·Nebukadnetsar - Uus-Babüloonia valitseja. On suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Istari väravad või Babüloni rippaiad).
Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid. Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. RÜÜTEL suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. TURNIIR organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka
1212. aastal piiras Novgorodi vürst Mstislav 15 000 mehega Varbola linnust. Jõukal järjel olevad varbolased maksid venelastele 700 marka nogaatasid (erinevate arvutuste kohaselt kuni 140 kg hõbedat), et need koju läheksid. See oli väga suur summa, sest vaid 150 g hõbeda eest võis toona osta mõõga, sõjahobuse või terve karja koduloomi. Samal ajal kui venelased varbolastega maid jagasid, kogus Lehola Lembitu (üks Sakala kuningatest) sakalastest ja ugalastest suure maleva ning rüüstas edukalt venelaste tagalat Pihkvas. Lõpuks sõlmisid sõjast ja levivast katkust kurnatud eestlased (Sakala, Ugandi ja Läänemaa) samavõrd räbalas seisus olevate sissetungijatega kolmeks aastaks rahu (Turaida vaherahu 1212). Sakala maakond kuni Navesti jõeni pidi selle lepingu järgi võtma vastu ristimise. 1215. aastal rüüstasid sakslased, liivlased ja latgalid veel enne vaherahu lõppu põhjalikult
Mooses-juhtis juudid Egiptuse vangipõlvest välja, mida ta tegi 40 aastat kõrbeteekonnal. Selle käigus andis Jumal Moosesele 10 käsku ehk Jumala seaduse. üks tähtsmaid isikuid, kes juudi usutraditsiooni kujunemist on mõjutanud; juhtis rahva välja Egiptuse vangipõlvest. Saalomon,- Taaveti poeg, Iisraeli kuningas u 970-928 eKr, oli eriti tuntud tarkuse poolest Taavet- Iisraeli riigi rajaja, Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas, keda peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. algus (arvestades Taavetist) umbes 1000 eKr. Egiptuse vangipõlv ja Tõotatud Maa *Tõotatud maa- on juutide pühamaa, millest Jumal rääkis Iisraeli rahvale * Kord lambaid karjatades ilmutas Jumal end Moosesele põlevas põõsas ning käskis tal päästa juudid Egiptuse orjusest. Mooses juhtis rahvast 40 aastat kõrbeteekonnal, mis pidi viima nad tõotatud maale. Selle ajal andis Jumal Siioni mäel Moosese vahendusel Iisraeli rahvale seaduse:
Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Peatükk 13 Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad. Esinduskogud kuningate kõrval olev oluline riigivalitsemise element, kus avaldasid arvamust vasallid. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Suurfeodaalid muutusid kuningatest aina sõltumatuks, kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes aina enam sarnanema tavaliste krahvide või parunitega. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Mille pooles erines keskaja riik tänapäeva riigist ja keskaegne esinduskogu tänapäeva parlamendist? Keskaja riigil puudus kindel territoorium, riiki ei ühendanud tervikuks mitte maa-ala ega ka rahvas, vaid valitseja isik. Valitsejal võis olla valdusi väga mitmes kohas.
Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja mitte patustada ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas).
Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja mitte patustada ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas).
G.J. Caesari panuse tõttu kalendrisse on juulikuu oma nime just tema järgi saanud. (Osade allikate kohaselt seetõttu, et ta sündis juulis) Caesari kohta võib öelda, et ta oli sündinud valitseja, sealjuures püüdis ta olla alati õiglane. See oli tema loomuses ning ta nägi terve elu vaeva, pannes mängu kogu oma kavaluse ja oskused. Suure vaeva ja ohtude hinnaga saavutas ta igatsetud võimutäiuse. Caesar: ,,Minu tädi Julia suguvõsa pärineb ema-liini pidi kuningatest, isa-liin viitab aga surematutele jumalatele: pärineb ju Anca Marciast Marciuste kuningate sugu, Juliuste suguvõsa aga, kuhu meie perekond kuuluub, pärineb jumalanna Veenusest endast. Seepärast ongi meie suguvõsa ümbritsetud puutumatusega nagu kuningad, kes on kõigist inimestest võimsamad ja harda austusega , sarnaselt jumalatele, kelle ees painutavad pea ka kuningad" Kahjuks aga ei ela kuningad igavesti ning samal aastal, mil senat ta eluaegseks diktaatoriks kuulutas, G.J
kontoris meeste tualetis, kodus pereringis). Millest tohib rääkida? Isiklikest huvidest ja hobidest või huvist Jaapani vastu (kuid ärge olge ülevoolav, kuna see tähendab üle pingutamist ja sunnib teid jaapani kolleege alandlikkuse pärast jaapani kultuuri alahindama). Lõuna-Koreas tohib rääkida kõigest, mis puudutab teie huvisid või mis teid Korea juures huvitab, kaasa arvatud toidust, Silla kuningatest ja Korea ajaloost, olümpiamängudest ja lohelennutamistest või tae kwon to`st (mõlemad on rahvuslikud meelelahutused). Hiinas on samuti jutuajamised oma huvidest ja hobidest soositud või Hiinast ja eriti nende toidust! Hiinlased peavad toitu ,,esimeseks nauddinguks" ja hiina kööki peetakse õigusega üheks maailma parimaks. Hiinlastele meeldib rääkida lastest (kuid mitte enda omadest; ja nad ei kommenteeri oma riigi üks-laps-pere-kohta poliitikat). Sobilik on piirduda isiklikka või
annaabi.ee 
