Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks,
..........................................................................................8 3.3. Ümberistutamine.........................................................................................................9 3.4. Kahjurid ja haigused....................................................................................................9 4. Levinumad toasõnajalad...................................................................................................10 4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata......................................................................10 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus..................................................................................11 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum............................................................12 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris..................................................................13 KOKKUVÕTE........................................
14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27. kannikeseõieline säntpoolia - Saintpaulia ionantha 28. kolmevöödiline havisaba - Sansevieria trifasciata 29. harilik jõulukaktus - Schlumbergera truncata 30. õiekas tõlvlehik Spathiphyllum floribundum 31. harilik kalla - Zantedeschia aethiopica 32. tääkliilia Yucca
Paljundamine Ladvapistikutega: võtta 1-2 lehepaariga varrelõik ning panna sooja umbes 20 kraadisesse vette. Kevadel või peale õitsemist. Kahjurid Villtäi ja kilptäi. Hävitamiseks piirituse või rohelise seebi lahus. SÕNAJALG Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep, alljärgnevalt oleme keskendunud just sellele liigile. Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. Umbes 30 erinevat liiki. Valgus Poolvarjuline või valge. Ei taha otsest päikest. Eriti märtsist septembrini. Temperatuur Õhurikas 18-20 kraadine keskkond. Talvel ei tohi temperatuur alla 15 kraadi. Ei taha tuuletõmbust ja vajab õhku.
liivasegusse juurduma. 5.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid ja nende tõrje Kedriklest, närbumistõbi või juuremädanikud. Loodussõbralikest meetoditest saab kedriklestaga võidelda tellides omale koju röövlesti. Röövlestad on kasulikud ämblikulaadsed organismid, kes toituvad kedriklestadest ja teatud määral ka ripslastest või preparaati NeemAzal. 12 6. SÕNAJALG 6.1 Üldiseloomustus Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. 6.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Soovib õhurikast 18-20 kraadist keskkonda. Jälgida, et talvel ei läheks temperatuur ruumis alla 15 kraadi. Ei talu tuuletõmbust ja vajab palju õhku (vältida nt tubakasuitsu)