pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10º C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt. Taim on mürgine, kuigi viljad on küpselt söödavad HAVISABA Üldiseloomustus Pärineb LääneAafrika savannidest. Lehed on püstised ja mõõkjad. Kõrgus varieerub sõltuvalt liigist 20 cm kuni 3 meetrini. Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks. Liigid · silinderjas havisaba (S. cylindrica) · kolmevöödiline havisaba ehk Hahni havisaba (S. trifasciata) · suur havisaba (S. grandis) · hüatsinthavisaba (S. hyancinthoides) · tihe havisaba (S. kirkii)
18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27. kannikeseõieline säntpoolia - Saintpaulia ionantha 28. kolmevöödiline havisaba - Sansevieria trifasciata 29. harilik jõulukaktus - Schlumbergera truncata 30. õiekas tõlvlehik Spathiphyllum floribundum 31. harilik kalla - Zantedeschia aethiopica 32. tääkliilia Yucca
jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt. Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu
........................................ 8 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................9 3.3 Valgusnõuded................................................................................................ 9 3.4 Paljundamine................................................................................................. 9 3.5 Kahjurid ja haigused...................................................................................... 9 4. HAVISABA......................................................................................................... 10 4.1 Üldiseloomustus.......................................................................................... 10 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................10 4.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 11 4.4 Paljundamine......................................
RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad Nt. Kalad, kahepaiksed o KEHASISENE VILJASTUMINE Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem
Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik
Eoseline paljunemine: vetikad, sammaltaimed, sõnajalad, seened. Vegetatiivne paljunemine Pooldumine- bakterid Pungumine- pärmiseened Risoomidega- maikelluke, odrahein, piparmünt Mugulatega- kartul Sibulatega- tulp, küüslauk Võsunditega- maasikas, hanijalg Võrsikutega- mustsõstar Juurevõsudega- vaarikas Pistikutega- paju Lehtedega- aas-jürilill, havisaba Fragmentatsioon ehk hulkjagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism. Näit. meritäht. Kehaväline viljastumine Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. · Kalad · Kahepaiksed Kehasisene viljastumine Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonnatingimuste eest. Nt. Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine
ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb
3) Praktiline töö: a) (3a);toataimed aedoa seemne (tradeskantsia, fuksia, ehitus; säntpoolia, havisaba või b)toataimede begoonia), niiske puhas vegetatiivne liiv, terav nuga või paljundamine. zilett, söepulber (3b)
annaabi.ee 
