Seega sobivad hästi lääne- ja idapoolsed ruumid. Talvel tuleks Eesti tingimustes panna taim valgusrikka akna peale ja püüda anda lisavalgust nii, et taim saaks valgust kokku 10-14 tunni jooksul ööpäevas. 3.4 Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi). 3.5 Kahjurid ja haigused Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi ja villtäi. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. 9 4. HAVISABA 4.1 Üldiseloomustus Pärineb Lääne-Aafrika savannidest. Lehed on püstised ja mõõkjad. Kõrgus varieerub sõltuvalt liigist 20 cm kuni 3 meetrini. Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks. 4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuiv õhk ei tee liiga, st ei vaja palju õhuniiskust
14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks ajaks on viljad juba moodustunud, sõltub siiski nende areng ja küpsemine lehtedest. Seepärast tuleks teha keemilist tõrjet. https://www.youtube.com/watch?v=rfBXJ30Cguk – Pritsimine https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje TAIMEKAITSE TABEL (PUTUKAD,
temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane.
vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada. Õitsemine. Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest. Paljundamine. Paljundada saab külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, villtäi ja kedriklest. Juuretäi tõrjeks võib juuri ümberistutamise ajal tupsutada piiritusega või kasutada putukatõrjevahendit Fastac jälgides sealtoodud juhiseid.
pott. Väetamine - Apillist augustini nõrga väetiselahusega Iga 2 nädala tagant. Sobib lehtdekoratiivsete taimede väetis. Kastmine - Suvel rikkalikult, talvel tagasihoidlikumalt soovitavalt pehme veega. Mulla Võib pealt katta samblaga, mis pidevalt niiskena hoitakse. Vajab väga kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga Ruumis lehtede servad kuivavad. Alusele ei tohi jätta seisvat vett. Paljundamine - Jagamise teel või pistikuga. Kahjurid - Punane kedriklest. Õied- Õied kevadel või suvel pisikesed , kavaturoosad kuni valged. Lehed-Lehed piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga. Koostajad : Merilyn Bergman ja Monika Pallu MJ110
umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud,
Kahjurid Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Kapsakärbes, Kapsakoi Kapsakärbes Suur-, Väike kapsaliblikas, kapsakoi, kapsaöölane Kapsaliblikas Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Porgandi- lehekirp, Porgandikärbe s Peedikärbes Maakirp Naerimardikad Maakirp, kapsakärbes, väike-, suur kapsaliblikas, kapsaöölane Maakirp, redisekärbes Kedriklest sibulakärbes sama, mis sibual oa-lehetäi seenhaigused
kahjustus märksa väiksem hooldatud ja umbrohuvabas aias. Mitte kõik sordid ei kahjustu samal määral. Kui `Koronal' tekib palju kassinäoga marju ja `Bounty' omadele jäävad tühjaks imetud seemniste alla kõvemad tükid, siis teistel sortidel on kahjustused märksa väiksemad ning mitte nii märgatavad. Tõrjeks sobivad nt Mavrik ja Neem-Azal, aga ka kõrvenõgese- või küüslaugutõmmis. Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemults soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on võrgend lehe all. Tugeva nakkuse korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on kahvatumad kui tavaliselt ja kollakate täppidega, osa neist veel pronksja varjundiga; marjad ei kasva suureks ja kipuvad punaseks minemise asemel hoopis pruunikaks tõmbuma, olles pragulise pinnaga. Osa viljadest kuivab, ilma et jõuaks pehmeneda. Kedriklest mõjub eriti laastavalt sortidele
Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega. Pealtväetatakse taimi kaks korda kasvuperioodi jooksul, esimene kord siis kui taimed on juurdunud ja nendel on 3-4 pärislehte. Teine kord viljade moodustumise ajal, võib kasutada lämmastikväetisi, vajadusel kasutatakse ka kompleksväetisi. Koduaias võib pealtväetada virtsalahusega (1:10). Kahjuritest võib kahjustada kedriklest, põhjustajaks soe ja kuiv õhk. Saagi koristamine-avamaal valmib saak juuli esimesel poolel ja kestab septembri lõpuni. Saaki koristatakse kahe kolme päevaste vahedega. Mida tihedamalt saaki koristatakse, seda kvaliteetsem ja suurem see on. Koristamisel peab olema ettevaatlik, et mitte vigastada kurgitaimi. Saaki on soovitatav koristada hommiku poolikul ja pilves ilmaga, siis on võimalik vältida närtsimist. Saagikoristus on kurgikasvatuse juures kõige töömahukam osa, nõudes -80
hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu 28. Kedriklest Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine. 29. Kilptäi Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda. 30. Villtäi toataimedel peal valge puru, täpid. Tõrje nagu kilptäi. Vill kaitseb teda. Teha nii, et taim ise läheks mürgiseks.
paigutatkse madalatesse kastidesse. Kestvamaks säilitamiseks ei tohi naabertarjad kastis kokku puutuda. Õigete hoiustamistingimuste juures õnnestub mitmeid sorte säilitada paari kuus kestel. Meie kliimas pole viinapuudel eriti palju haigusi ja kahjureid. Haigustest esineb viinapuudel hahkhallitust, viinapuu-ebajahukastet (viinapuu-lehemädanikku), viinapuu jahukastet, tahmkatet, juureseeni ja baktervähki. Viinapuu kahjurid on viinapuutäi (Eestis pole leitud), kilptäid, kedriklest, herilased, linnud, rebsed, kährikud, hiired ning must viinapuukärsakas e.soonik.kõrvkärsakas. Viinamarjakasvatusmaades tuntakse marjade valmimisaja järgi 4 sordirühma: väga varajased (valmivad sooja suve korral ka meil lõunaseina ääres), varajased (saame kasvatada meil kütteta kasvuhoones), keskvalmivad ja hilised (meil saame kasvatada ainult köetavates kasvuhoonetes). Paljude sortide seast sobiva valimist
taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse. Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured. Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi). Haigused Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata. Pelargoon Varakevad on paras aeg pelargoonide paljundamiseks. Ladvapistikuteks kasutatavad võrsed peaksid olema terved ja tugevad, liiga rohtsest ja õrnast võrsest ei pruugi asja saada. Emataimelt võetud pistikuist saadakse identsed taimed. Paljundamiseks võib kasutada nii varre- kui ladvapistikuid.
teine pritsimine 10- kasvu ajal. 14 päeva pärast. Kahjurit Maasikalest, Decis 27/l pritsitakse putukate Pritsida võib e tõrje maasika- Mega50 ilmumisel või kui ainult 1 kord. õielõikaja, punane 4,05/ha täheldatakse kedriklest, 0,15 l/ha esimesi kahjustuse rohulutikad, ilminguid. maasika- lehemardikas, lehetäi. 7. Kokkuvõte Hea saagikuse saamiseks tuleb osata kasutada õigeid tõrjevõtteid ning tõrjevahendeid. Üks olulisemaid on umborhuvaba seemne külvamine ning soovitatavlt võiks see seeme olla puhitud. Puhitud seeme kaitseb seemet juba arengu algfaasis. Kindlasti peavad olema
• Imedes mahla põhjustavad lehetäid võrsete moondumist • Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Detsis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG Rooside kahjurid • Kasvuhoone karilane – väikesed heledad kärbsetaolised putukad kolooniatena roosipõõsastel • Eriti aktiivsed kuumal soojal suvel • Võib sattuda aeda üheaastaste suvelilledega • Tõrjeks samad vahendid mis lehetäi puhul • Eriti effektiivne on Danadim Rooside kahjurid • Kedriklest – lehtede alaküljel imevad mahla imeväiksed ämblikulaadsed lestad, samas on näha heledaid mune • Lehed varisevad kahjustuse tõttu • Levib peamiselt põuastel kuumadel suvedel • Tõrjeks sobivad Vertimec 018EC või Mavrik “F • Pritsimist korrata 10 päeva pärast Rooside kahjurid • Tõrjel on häid tulemusi saadud ka looduslike vahenditega • Kõrvenõgese kääritis – 1 kg värskeid nõgeseid jätta käärima 10 liitris vees. Enne kasutamist
annaabi.ee 
