temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud. Perekonnas on ligi 70 liiki. Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane.
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes
majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist
.......................................................... lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk 9 8. Aaloe ................................................................................................ ..lk 10 9. Flamingolill ..........................................................................................lk 11 10. Ananass .......................................................................................... .. lk 12 11. Aphelandra ..........................................................................................lk 13 12. Jõulutäht ............................................
..............................................................................6 2.1. Valgus..........................................................................................................................6 2.2. Temperatuur................................................................................................................6 2.3. Niiskus.........................................................................................................................6 2.4. Paljundamine...............................................................................................................7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE...................................................................................8 3.1. Kastmine ja piserdamine.............................................................................................8 3.2. Väetamine....................................................................................................................8 3.3
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks,
Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse,
...........................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...................................................................................................................................9 3.3 hooldus.....................................................................................................................................10 3.4 Paljundamine............................................................................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus......................................................................................
.........................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5. Kahjurid ja haigused, nende tõrje.............................................................lk14 6. Jõulukaktus.....................................................................................lk15 7.Huvitavaid fakte kaktustest.....................................................................lk16 Kokkuvõte..........................................................................................lk.17
................................................................7 Deutzia scabra ............................................................................................................................ 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa..........................................................................
..................................................................................................... 16 Noorendamine.......................................................................................................................17 HARILIK TOOMINGAS (Padus avium)................................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus.................................................................................................
................................................................ 12 HARILIK LODJAPUU ................................................................................................................. 13 Lühiiseloomustus........................................................................................................................13 Kasutus....................................................................................................................................... 14 Paljundamine ja hooldus.............................................................................................................14 HARILIK LUMIMARI.................................................................................................................. 15 Lühiiseloomustus........................................................................................................................15 Istutamine.....................................................................................
mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk
Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse
Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt.
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
· Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse jääda. · Nagu kõik orhideed, ei kasva ka liblikorhideed ehk kuukingad isolatsioonis, vaid moodustavad nn taimeühiskondi. See mõjub soodsalt ka toas kasvamise korral. · Suurte pehmete lehtedega taimed, millel on märkimisväärne aurumine on eriti head kaaslased. Head kaaslased on ka bromeelialised, millel on leheroseti sees vett säilitav õõnsus. Kastmine · Kuuking ei tohi täielikult läbi kuivada, samuti ei sobi liigne vesi. · Ööseks ei tohi lehed märjaks jääda. · Neid on parem kasta hommikuti, kui temperatuur tõuseb. · Külm vesi lehtedel võib viia lehtede pudenemiseni. · Üldjuhul, kui kasta siis põhjalikult. Pole erilist vahet kas panna pott vette või kasta ülalt, aga liigne vesi tuleb kindlasti eemaldada. · Järgmine kastmine peab toimuma siis, kui substraat on ka pealispinna all muutunud üsna kuivaks. Tavaliselt kuivab
– Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed).
puhkeperiood, mil õitsemist ei toimu ning tegelikkuses täie elujõu juures olev lill, visatakse lihtsalt minema. 5- väga oluline 4- üsna vajalik 3- võiks teha 2- pole oluline 1- ei tohi teha Orhidee kasvatamisega seotud punktidest kinni pidades ning eelenvat tabelit järgides, peaks taime kodus kasvatamine ka algajal õnnestuma. 1.4. Phalaenopsis ehk kuuking Eestis levinuim ja populaarseim orhidee Phalaenopsist ehk kuukinga on vähenõudlikuim orhidee liike, mis ka kehva hoolduse puhul kasvab hästi ja võib õitseda kuude kaupa. Toataimena kuukinga kasvatades võib taime hoida samas läbipaistvas plastikust lillepotis, kuid parem oleks asetada taim suuremasse ja raskemasse potti, kuna läbipaistev anum võib halvendada juurte hapniku omastamist. Kuuking tahab pigem kuiva kekskonda kui liiga märga ja niisket
‘Fortuna’, ‘Gärtnerfreude’, ‘Innocencia’, ‘Maxi Vita’ ja Rotilia • Märchenrosen e. muinasjuturoosid – suureõielised kobarroosid tihedalt täidetud lokkivate romantiliste õitega • Sordid:’Caramella’, ‘Cinderella’, ‘Lions Rose’, ‘Sangerhauser Jubiläumrose’ • Kletter Maxe – uued haigustele vastupidavad väänroosid: ‘Jasmina’, ‘Golden Gate’, ‘Aloha’, ‘Amadeus’ Rooside paljundamine • Silmastamine: selleks vajalikud alused saadakse hariliku või koerkibuvitsa seemnete külvist. 1-2 aastased istikud istutatakse puukooli ridadena, vahekauguseks 60-70 cm, taimede vahe 30-40 cm. Silmastamiseks parim aeg meil on alates augusti algusest. (põuaperioodil kindlasti eelnevalt kasta). Silmastamiseks vajalike pungade saamiseks valime parajalt puitunud võrsed. Silmastamine • Põõsalt pookoksi lõigates jätta alles 1/3 leherootsust (0,8 cm)
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
Järgmisel kevadel võib istikud vajadusel ümber istutada suuremasse potti, et saada sügiseks suuremad taimed. Teisel kasvuaastal väetatakse taimi 2-3 korda vastavalt nende kasvule. Alates juuli algusest enam ei väetata, et võrsed lõpetaksid kasvu sügisel õigeaegselt. Teise aasta sügiseks on taimed kasvanud istutuskõlblikuks. Paljundusviisid Paljundamine haljaspistikutega – kasutatakse paljundusmaterjalina poolpuitunud lehtedega võrseosi. Lookvõrsetega paljundamine – kaevatakse emataime ümber kraavike ning enne pungade puhkemist painutatakse eelmise aastal kasvanud harunemata oksad. Mikropaljundus – kõige kallim paljundusviis ning seda tehakse spetsiaalsetes laboratooriumides. Generatiivne paljundamine – kasutatakse eelkõige sordiaretustöödes, kuna see ei anna tootmisistanduse tarbeks ühtlaste omadustega istikuid. Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje
hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha
Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8.
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
f f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaaziga muld. Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt
Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne, vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi seisev vesi Kasutamine haljastuses: väga hea pinnakatja, sobib fooniks e. taustaks, sobib avalikele haljasaladele. Sobib eriti hästi kasvatamiseks koos valge karikakraga, sinise delfiiniumiga, sinise rukkilillega jne. 5 Joonis 1. Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=182&catb=1) Joonis 2. Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1)
.................................................................................. 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded.......................................................................................................................... 9 Istutamine........................................................................................................................
varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud vastakad lehed on väikesed ja munaja üldkujuga, Talub poolvarju. korral taimed pikeeritakse. Välja saab varte ülemist osa koos helerohelised ja meeldivalt sidrunilõhnalised. Muld peab istutada peale öökülmaohu lehtedega. Sobib kõigi Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina olema hea möödumist. Kasvuruumiks arvestada toitudega, kuhu sobib ka väikesed, alla 1cm valkjad õied(oluline tunnus). veeläbilaskvu- 30-40cm. Sooja suve järl võib anda sidrun.Lisatakse valmis Õitseb VI-IX. sega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
