Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kulusäästlik mõtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulusäästliku, lean, mõtteviisi, thinking, printsiibid, kulusid, toyota, miina, liin, ootamine, printsiipe, printsiipi, sujuv, nõudlus, sigma, logistics, tootmisest, tarbijani, seitse, defektid, elimineerimine, effektiivne, juurutamine, kiisler, väärtusahela, nõudlusele, tint, fordi, tootmisviisi, muudatuste, nede, tootmissüsteem, manufacturingKõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam tähelepanu pööratud ning selgitatud erinevaid tõekspidamisi ja samme, mis selle saavutamiseks ette võtta tuleb. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kulusäästliku mõtlemise olemusest, ajaloost ning rakendamisest. Antud töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti, mida kulusäästlik mõtlemine endast kujutab ning annab informatsiooni selle kohta, mida antud mõtteviisi rakendamine ettevõttele juurde lisab. Samuti tuuakse välja peamised töövaldkonnad, millele tuleks keskenduda ning olulised sammud kulusäästliku mõtlemise edukaks juurutamiseks. Teine peatükk käsitleb antud mõtteviisi ajalugu
Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8 1.3.1 Nike ...........................................................................................................................8 1.3.2 Intel ...........................................................................................................................8
täiendatakse varusid ning lisatakse ka puhvervaru. Pika läbimisaja puhul võib puhvervaru koguneda nädalateks, mis muudab nõudluse kõikumise tähtsamaks. Seetõttu on prognoosi ajakohastamine tähtis, et teaks juba ette toota. Sellisel juhul ei ole nõudluse kõikumine nii oluline. x Tellimuste partii (order batching) ettevõtted võivad telliva kaupa partiidena, et vähendada kulusid näiteks transpordile. Varustaja jaoks on aga tegemist korrapäratu tellimisega, mis tekitab neile piitsaefekti. x Hindade kõikumine (price fluctuation) hinnasoodustuste tõttu tellitakse rohkem ning soodustuste lõppedes taaskord vähem. See tähendab seda, et ostusagedus ei näita otsest tarbimissagedust. x Säästureziim ja puudulik mäng (rationing and shortage gaming) kui nõudlus ületab varustuse, võivad tootjaid oma tooteid normeerida
Log. Algkontseptsiooni ja kulumõtted 1. püstitada ja olendada strateegilisi prioriteete (strateegiline- kuidas, taktikaline- kellele, ja operatiivne planeerimine) 2. leida kompromissid esmalt eesmärkides ja selle eesmärgi saavutamise vahendites. Kompromiss: klientide kõrget teeninduse taset pakkudes, kaasnevad ka suuremad kulud, mis tomib siis kui klient väärtusyab teenindus taset rohkem kui kulusid. 3. Tuleb käsitleda Log. Süst. Kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku süsteemina 4. analüüsida ja modeleerida log. Funktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajaliku kordamist (raiskamine ei tuleta tarbia käitumist) 5. standartiseerida vahendeid ja seadmeid et lihtsustada hüvitamist ja vähendada kulusid 6. väärtustada töötajate sotsiaalse ja eriala kompetentsi, sest mitte ahelad, protsessid ja struktuurid, ei loo
tööprotsesse ja meetodeid (uued tooted ja teenused) Paindlikkus mõjutab nii kiirust, kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust Kiirus- siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega (välimine kiirus) kui ka ühe tellimuse tootmistsükli aega (sisemine kiirus). Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. Tarnekindlus- selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. Kuluefektiivsus- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus
.........17 29.KUIDAS MÕÕDETAKSE KLIENDITEENINDUST (VÄHEMALT 5)?............17 30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?............................................................... 18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?....18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?........................................................ 18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?..
varustamise eest kõige vajaminevaga; sama Prantsusmaal vägede liikumise planeerimine jne - > enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin. Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65,
Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele. Kuna logistikal pole kindlat definitsiooni, siis siin on mõned. Välja valida üks. a) Logistika on materjalivoo ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumine ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. b) Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. c) Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise plaanimine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga
liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3
Paralleelne töötamine Muutujate kontroll Automatiseerimine Ressursside planeerimine 24) Tarneahela üleminekupunkt lk 169-170 Näitab kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. Enne tellimust on lükkamise põhimõte, pärast üleminekupunkti ehk tellimust toimib tõmbamise põhimõte. Mida varasemas faasis on üleminekupunkt seda parem. 25) Lükkamise VS tõmbamise printsiibid (loengumaterjalidest) Tõmbamise põhimõte - välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures, Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miiinimumini), Kiired ja sageli korduvad toimingud, Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel, Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem, Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks (mitte veokulude põhjustajaks),
Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis ja nõudlusaega tarneahela üleminekupunktid Engineer to make, Build to make, Assmeble to make, Stock Näitab kus toimub üleminek nõudluse prognoosilt tellimuspõhise tegutsemiseni kogukulude kontseptsioon, Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). kulude kompromiss ühe kulu vähenedes teised suurenevad. Tulem peab olema kogukulude vähenemine. suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine Juhul kui iga logistika osakond hakkab töötama maksimaalse võimsusega, siis kokkuvõtvalt hakkavad allüksused üksteise vastu töötama ning vähendavad logistilist tõhusust
kvaliteetselt. “Taktiaeg” on sagedusmõõdik, mis väljendab aega, kui tiheda aja tagant kliendid tellimusi või taotlusi esitavad, ostu sooritavad jne. Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised: 1. etapp 2,3 min 2. etapp 2,5 min 3. etapp 2,2 min 4. etapp 3 min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutakase, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappides kokku: 1. etapis (3-2,3=0,7) 2. etapis (3-2,5=0,5) 3. etapis (3-2,2=0,8) 4. etapis (ootamist ei toimunud) Kokku: 2 minutit (0,7+0,5+0,8=2) ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg (2minutit) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga. 2 minutit Antud juhul 4∗3 = 0,1667. Kadu väljendatakse %-des. Antud juhul on kadu seega 0,1667*100= 16,67%
läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid- Näitab kus toimub üleminek tarneahelas tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel Kogukulude kontseptsioon- Vaatleb logistikakõigi tegevusvaldkondade kulusid tervikuna, võttes arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus mille puhul kulu tervikuna oleks minimaalne, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase (ehk kiirus, et kõik oleksid õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu
● Paindlikkus- ettevõte võime kohaneda kiiresti keskkonna muutustega ning vastavalt sellele muuta oma tööprotsesse ja meetodeid. Paindlikkus mõjutab nii kiirust, kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust. ● Kiirus- tuleb analüüsida nii tellimusele täitmisele kuluvat aega kui ka ühe tellimusele tootmistsükli aega. Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtustlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelist suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. ● Tarnekindlus-selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. ● Kuluefektiivsus-- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus
Transpordikulud moodustavad paljude toodete logstikakuludest suurima osa. Logistika ülesanne on eespool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, korraldamine ning kontroll, mis hõlmab hankeid (hankelogistika), tootmise korraldamist (tootmislogistika) ja jaotus (jaotuslogistika). Eesmärk on leida tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. KODUTÖÖ: Tuleb panna 1 toode liikuma, algab nõudluse prognoosiga ja lõpeb jäätmekäitlemisega. 30. sept. Logistika eesmärk pole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistika süsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisifunktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine jne.) täitev ja turumuutustele reageeriv terviksüsteem, mille pea eesmärgid on: kaupade ajalisruumilise ja väärtuselise
5. Tarneahelate juhtimise funktsioonide alla kuuluvad hankimise ehk ostu-, distributsiooni ehk jaotuse-, ladustamise ja varude- , tootmise -, info- ning kvaliteedi juhtimine ja klienditeenindus. 6. Varude kumuleerimist tarneahelas põhjustavad: · ületootmine Valmistatakse tooteid, millel puudub tellimus. See tekitab ressursside ebaefektiivse planeerimise, nõuab ladustamisruumi ning suurendab transpordikulusid · ootamine On põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (näiteks materjali puudus, masinate seisakud). · ebavajalik transport või järjekord On põhjustatud suurest töömahust ja/või materjali hulgast, mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ei ole otstarbekad. · valed või liigsed protsessid Töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida.
parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse ning minimaalsete varude juures, põhimõtet toimetada õiged materjalid õigel ajal õigesse kohta. 2) LEAN LEAN ehk säästlikkuse põhimõte. Samatähenduslik JIT põhimõttega, kus toodetakse õigeks ajaks õigel ajal. Kasutatakse palju vähem ressursse (ruumi, varusid, tööjõudu, aega jne.), kui tavalises masstootmises. 3) KANBAN KANBAN on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks. KANBANI eelisteks on:
logistikateenuseid pakkuvaks ettevõtteks ning ületab Menlo kogukäibelt üle 30 korra. Ettevõtte edendamiseks kiirelt areneval Aasia turul asutati Menlo Worldwide, mis on väga edukas tänu agressiivsele äristrateegiale, ostes üles väiksemaid pakkujaid ja liites need üheks. Arengule on kaasa aidanud ka Hiina muutumine sotsialistlikust arengumaast maailma tööstusliku masstootmise keskuseks. Konkurentide löömiseks ja kliendisoovide täitmiseks proovib Menlo eristuda teistest läbi LEAN programmi, mis põhineb kõigi ressursside kasutamise vähendamisel kogu tarneahela ulatuses ja koosneb kolmest elemendist. Esimesena proovitakse vähendada materiaalsete ressursside kasutamist. Näiteks on kasutusele võetud cross-docking, mis vajab üldiselt väga vähe laopinda. Samuti pakutakse nn. edasilükkamist, kus toode saab oma lõpliku kuju alles tarneahela viimases praktilises osas. Teiseks elemendiks on saaste vähendamine. Nende minimiseerimine on äärmiselt tähtis ning
lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist) Tugiprotsessid on põhiprotsesside toetamiseks (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhususe jälgimine nt siseaudit, mittevastava toote ohje, korrigeerivad ja vältivad tegevused. Protsessipõhise juhtimise (lähenemise) kasulikkus (vajalikkus, eelised) ning rakendamise printsiibid. Protsessipõhise juhtimise kasulikkus muudab organisatsioonid läbipaistvamaks, võimaldab luua ja rakendada toimiva tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, parandab kulude ja ressursikasutuse jälgimise võimekust. ... toob kasu kõigile organisatsiooni osapooltele (huvigruppidele): Juhtkond saab mõõdetava ülevaate organisatsioonis toimivatest protsessidest (võib ka öelda organisatsioonis toimuvast).
24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27. Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. 28. Lean- juhtimine (lean,5S) 29. Lean tootmise kõige fundamentaalsemaks alustõeks on asjaolu, et tootmises on suures plaanis kahte liiki tegevusi: neid, mis lisavad väärtust ja neid, mis ei lisa. Viimaseid nimetatakse raiskamisteks, mida on 7-t erinevat liiki. Tootmise efektiivsus sõltub raiskamiste osatähtsusest kogu tootmise ajas ja tootmise arendamise kõige kõrgem eesmärk on raiskamiste vähendamine. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, tehnikaid ja võtteid. 30
ebamõistlikult suureks Järeldused: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: transpordikulud; ladustamiskulud; ladude ja ettevõtete asukohad; kaupade laovarude suurus; kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;
ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: · transpordikulud; · ladustamiskulud; · ladude ja ettevõtete asukohad; · kaupade laovarude suurus; · kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; · kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;
Väärtusketikeskne keskkond nõuab lähenemist, mille puhul standardid peavad lähtuma iga juhul koguses ja ajal, mil läheb neid tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise lähtuma kliendist. See eeldab perfektse (perfect order) e. täiusliku tellimuse aktsepteerimist. ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid. Perfektse tellimuse saab siis, kui klienditeeninduse nõuded on täielikult täidetud. LM Lean Management Õigeaegselt täidetud tellimus (on time delivery) saadakse : õigel ajal jaotatud tellimused/ kõik Eesmärk- tootlikuse tõstmine kõikvõimalike raiskamiste kõrvaldamisega, s.t. asjatute tellimused%. tegevuste lõpetamine, mis ei anna tarbijale lisandväärtust.
laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised *tarbekaupade turgude paigutus *toodete kättesaadavuse probleemid *tootmisest juhitud (väärtus)ketid *jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt. 2. Jaotuskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 70. aastatel keskenduti jaotusele. Kuid (Euroopas) peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus, kusjuures rõhk asetati siis materjal-tehnilisele varustusele. Konkurentsi tõttu hakati rohkem keskenduma turundusele, müügile ja reklaamile. Levinud oli lükkamise meetod toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. 3. Alles 80. aastatel keskenduti firma majandustegevustele tervikuna, haarati kogu protsessi
Turundusliku tootmiskontseptsiooni valitsemise ajal oli maailmamajanduse juhtmõtteks see, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Tol perioodil ei pööratud olulist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele, kuna tootmise põhitähelepanu oli suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel oli vähe raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu, pealegi polnud veel rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. (Vihalem,1997). Tootmiskeskse mõtteviisi perioodil nähti majandustegevuse hoogustamise peamist võimalust tootmistehnoloogia täiustamises ning jaotuslogistika arendamises. Peamiseks teguriks jaotuskulude vähendamisel sai transporditehnikat iseloomustavate näitajate kiire kasv. Nii näiteks viiekordistus aastatel 1950–1960 puiduveo autode kandejõud ning poolhaagise leiutamist võib veel tänapäevalgi pidada kaubaveo tõhustamise suurimaks üksikvahendiks.
S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi
1.5. Logistilise mõtlemise areng Logistika kui teadus ja äritegevuse instrument tsiviilvaldkonnas hakkas arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA-s. Termin "logistika" võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul. Logistika arengu võib jaotada tinglikult erinevateks perioodideks: 1920 1950 Fragmentariseerimise periood Logistika ideed integreerivast tööriistast, mis aitab vähendada äritegevuses kulusid ja suunab materjalivoogusid, veel ei kasutatud. Samal ajal aga tunti juba osaliselt vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis ja ladustamises. Üldised majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa logistika fenomeni tekkimisele. Periood on tähtis eelkõige seetõttu, et siis tekkisid eeldused logistiliste kontseptsioonide juurutamiseks tulevikus. Sellega on seotud alljärgnevad arengud:
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50 aasta jooksul oli palju erinevaid kriise ning ükski autotootja ei jäänud sellest kõrvale. Iga rahvusvaheline autotootja läbis selle ajaga raskeid hetki ning pidi mitmel korral avalikustama kahjumlike majandusaastaid. Ühe erandiga – Toyota Motor Corporation viimase poole sajandi jooksul alati lõpetab majandusaasta kasumiga. Isegi autotööstusele üliraskel 2009 aastal, Toyota suutis (erimeetmete abiga) teenida kasumit. 2008 aastal müüs Toyota 8,9 miljonit autot ning esmakordselt edastades General Motorsi sai maailma suurimaks autotootjaks. Kuidas Toyotal õnnestub säilitada müügi kõrge tase ning positiivne majandustulem isegi kriisiperioodidel (vt. joonis 1)? 2500 2000 1500 1000 500 0
(tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur, koguste ja variatsioonide muudatused) 3. Kiirus – kiired tarned; kiire läbimineku aeg; siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega (välimine kiirus) kui ka ühe tellimuse tootmistsükli aega (sisemine kiirus). Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutloovate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. (lühikesed tarneajad) 4. Kindlus – kindel tarnegraafik; usaldusväärsed protsessid; selle aluseks on usaldusväärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. (õigeaegne tarne) 5. Kulu – väiksem hind, kõrgem lisaväärtus; miinimum kulu, maksimum väärtus; eesmärgiks on
Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging business models in particular, Lean Construction (LC) and Building Information Modelling (BIM), as well as an integration of these two.
Rõhuasetus on pikaajalisel arendustegevusel. Olulised on ostu kogukulud ja saadud lisaväärtus. Suur tarnijate arv tähendab kaotatud võimalusi. Suured varud tähendavad eelkõige raiskamist. Ühise õnnestumise nimel jagatkse infot kõigi osadega. Oluliste tarnijatega pidev koostöö. Ostutegevus on omandanud strateegilise tähenduse, sest on tekkinud surve konkurentsi poolt. Juhtkonna suhtumine mõjutab. Saab kasutada infosüsteeme mis seda võimaldab. Passiivne hanketegevus tekitab kulusid, püüab minimeerida kulusid, ootab et tarnijad võtaksid ise ühendust, usaldab tarnijatelt saadud infot. Aktsepteerib või lükkab tagasi tarnija poolt tehtud ettepanekud Aktiivne hanketegevus otsib lisaväärtust, püüab arendada äritegevust, otsib uusi tarnijaid, turustab ettevõtet ja selle vajadusi tarnijale, arendab tarnija poolt tehtud ettepanekuid. Muutusi ostu- või hanketegevuses tekitavad uue juhi tulemine, majandusolukord jne.
3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks. 4) Peame analüüsima ja modelleerima logistikafunktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajalikku kordamist. 5) Standardiseerida vahendid ja seadmed, et lihtsustada ühitamist ja vähendada kulusid. (veokid, konteinerid, pakendid jne.) 6) Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid: 1) Kauba saatja 2) Kauba saaja 3) Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis. 4) Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele, komplekteerimine, markeerimine
annaabi.ee 
