TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8
..................................................7 4. PEAMISED VEAD............................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kulusäästlik mõtlemine. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna ettevõtted ning organisatsioonid püüdlevad aina enam selle mõtteviisi omastamise ja kasutamise poole. Kõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kulusäästlikmõtlemine-Lean thinkingjajust-in-timetootmine Referaat aines "Ärilogistika" TMJ0030 Õppejõud : Tarvo Niine Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8
loodusvarade ja põllumajandusliku toorme ekspordile. Suur hinnavahe nende kaubagruppide vahel süvendab majanduslikku ebavõrdsust arenenud ja arengumaade vahel. transpordigeograafiline asend – Piirkonna asend tähtsamate transportteede, sadamate, lennuväljade suhtes Fordism – tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel Toyotism – kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Ettevõtlusklaster e. kobar – sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd tegevate ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud.
Finantsjuhtimine(rahaliste vahendite juhtimine) Tootmise juhtimine(toote ja tehnoloogia eest) Turundusjuhtimine(vastutab müügi eest) Süsteemiteooria(süstemaatiline mõtlemine)tähendab,et terviku mõistmiskus ei püsa ainult logistikasüsteemi koostiselementide tuvastamisest vaid tuleb mõista ka koostiselementide omavahelisi suhteid ja seoseid 1913 Ford asutas esimise tootmisleani-Ford T.Pärast 2m.s sai alguse jaapanist toyota.Lean filosoofia tuleneb toyota tootmissüsteemist.Lean on kulusäästlik protsess või tootmine. Ületootmine-valmistati tooteid,millel puudus tellimus Ootamine-ressursside ebaefektüvne planeerimine,materjali puudus Ebavajalik transport või järjekord-põhijustatud suurest töö mahust või materjali hulgast,mida on vaja paigutada vahelattu,vahelaod paiknevad ebaotstarbijalt. Valed või lüksed protsessid-töötavuse ebaühtlase metoodikaga ja erinevate töövahenditega mis ei võimalda protsesse standartiseerida ega juhtida
„Nulltolerants laevadelt merre sattuvale reostuseleˮ. Tallinki eesmärk on kõrvaldada võimalik reostus tekkekohas, tagades, et nii maal kui ka merel tegutsetakse alati keskkonnateadlikult ning järgides rangeid ohutusstandardeid ja kõiki asjakohaseid seadusi. 2. Missioon, visioon, tunnuslause (slogan) Missioon: saavutada maksimaalne kliendirahulolu, pakkuda eri klientidele mitmekesiseid kvaliteetteenuseid ning seal juures tagada kulusäästlik äritegevus ja kaitsa ning hoida Läänemerd Visioon: olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid Tunnuslause: „Inimene vajab merd, mered vajavad inimest". 3. Pakutavad tooted ja teenused Kruiisid, liinireisid, kaubavedu, äri- ja rühmareisid, konverentsikeskus, ostud laevas, meelelahutus teenused laevas, kliendi programm (club one kaart) 4. Turunduskommunikatsioon
Ettevõttes tuleb tegeleda 3 valdkonna juhtimisega 1)finantsjuhtimine raha juhtimine 2)tootmise juhtimine 3)turundusjuhtimine vastab müügi eest Süstemaatiline mõtlemine tähendab, et terviku mõistmiseks ei piisa ainult Log. Süsteeme, koostiselementide tuvastamisest, vaid tuleb mõista ka koostiselementide suhteid ja seoseid Lean, kultuur ja mõtlemine: Lean filosoofia tuleneb toyota tootmis süsteemist. Lean on kulusäästlik protsess, või tootmine, täita klientide nõudlusi minimaalse kulude, või vahenditega Muuda=raiskamine tekkib: 1) ületootmine valmistati toodet millel puudub tellimus 2)ootamine- resursside ebaeffektiivne planeerimine, materjali puudus 3)ebavajalik transport, või järjekord- põhjutatud täämahust, või materjali hulgast mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt.
väikestel riikidel. Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh ka inimtekkelistest eelistest. Tootmise spetsialiseerumine- keskendumine teatud toodete, detailide valmistamisele või teenuse osutamisele saavutamaks mastaabisäästu üldise koopereerumise raames. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus.
prognoositav või raskemini prognoositav). Vastavalt sellele jaotusele tuua välja neli strateegilist lähenemist (siin juhuslikus järjekorras): 1. agile; quick response, 2. lean; plan and optimise, 3. hybrid; de-couple through postponement, 4. kanban; continuous replenishment. Milline strateegia sobib millisesse maatriksi segmenti? Selgita lühidalt, mida taotleb lean ja mida agile lähenemine ja mille poolest on need vastandlikud? (7p) x Kulusäästlik (lean) tarneahel. Lüheneb tarneaeg, vähenevad kulud ning tõuseb kvaliteet. Kulusäästliku tarneahela põhimõtted toimivad hästi seal, kus nõudlus on suhteliselt stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment ei ole väga lai ning on stabiilne sisaldades vähe muudatusi, tarneajad on pikad ja hind on stabiilne.
juba ammu · Esimestena formuleerisid äritüüpide arengu seaduspärasusi enamvähem üheaegselt ja üksteisest sõltumatult Malcom P. McNair (USA) ja Rober Nieschlag (Saksamaa) Väljatõrjumisteooriad · Lähtuvad asjaolust, et uued äritüübid tulevad turule agresiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjale tähelepanu · Uus äritüüp on seega kulusäästlik, mille turuosa suureneb tänu madalhinnapoliitikale. · Iseloomulik on vähene tähelepanu sortimendile ja kvaliteedile. · Sortimendis on põhiliselt suhteliselt odavad tavakaubad. · Uus madalate ekspluatatsioonikuludega (ehk ülalpidamiskulud) äritüüp veetleb ostjaid madalate hindadega teenuste piiratud valiku juures Jaekaubandusketas (ilmumine, haavata saamine, kasvamine) Elutsükliteooria
· Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle. · Ühine kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem, teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel. · Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu. Liini põhimõtted: - Liin on kulusäästlik protsess või tootmine. - Liin on süsteemne käsitlus, mis aitab ettevõttel pidevalt efektiivsust tõsta, täites samal ajal klientide soovid nii kvaliteedi kui tarne tingimuste osas. - Liin on juhtimissüsteem, mis võimaldab ettevõttel saavutada kiire konkurentsi eelise. Raiskamise allikad: 1) Ületootmine- valmistati tooteid, millel puudus tellimus.
ostutegevuse mõõtmine; parima kvaliteedi hinna tagamine; tarnijaturu jälgimine; nõudluse muutuste ennetamine Vastutus: tagab materjalide või valmistoodete pideva saadavuse; vastutab tarnijasuhete, lepingute kvaliteedi, ostetavate kaupade hinna ja kvaliteedi suhte, ostukulude eest Tsentraliseeritud hankimine Mahtude ühendamine võimaldab saada tugevamat positsiooni läbirääkimistel Võimalus saavutada madalad transpordikulud; ostuorganisatsioon on efektiivne ja kulusäästlik; kerge juhtida; varude haldamine on tõhusam; parem võimalus hangete läbiviimiseks globaalsel tasemel Puudused: ei pruugi sobida kõigile ettevõtte siseklientidele; ei pruugita alati arvestada allüksuste vajadustega ning seal võivad tekkida defitsiidiolukorrad; ostutöötajad on kaugel siseklientidest ja nendega suhtlemine on tülikas Detsentraliseeritud hankimine Ostuotsuste tegemine ja ostuprotsessi läbiviimine toimub operatiivselt; siseklientide vajadusi
dala hinnaga müüjatele ja suurendab kasumit Joonis 11. Jaekaubandusratas. . Väljatõrjumisteooriad lähtuvad asjaolust, et uued äritüübid tulevad turule agressiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjate tähelepanu. Pärast Teist maailmasõda alustasid näiteks paljud jaekaubandusettevõtted nn. madalhinnaliikumist, valides äri jaoks odava asukoha ja sisustades seda väga primitiivselt. Uus äritüüp on seega kulusäästlik, mille turuosa suureneb tänu madalhinnapoliitikale. Iseloomulik on vähene tähelepanu sortimendile ja kvaliteedile. Sortimendis on põhiliselt suhteliselt odavad tavakaubad. Uus madalate ekspluatatsioonikuludega äritüüp veetleb niisiis ostjaid madalate hindadega teenuste piiratud valiku juures. Edasine evolutsiooniprotsess, kaubandusratta pöörlemine, toimub standardskeemi kohaselt. Turuosa suurenemine ahvatleb konkurente kopeerima uue äritüübi strateegiat. Aja möödudes kaob ka
Tarneahela juhtimine on omavahel üles- ja allapoole seotud organisatsioonide juhtimine läbi protsessi, mis toodab väärtust lõpptarbijale toodete ja teenustega. Tarneahela haldamine on seotud informatsiooni liikumise ning toodete ja teenuste vooluga. Enamlevinud tarneahela strateegiad: LEAN – nõudlus on stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment on stabiilne ning ei ole väga lai, sisaldab vähe muudatusi, tarneajad ja hind on stabiilne. LEAN ehk kulusäästlik tarneahel. Funktsionaalne (planeeritav, vähe muutusi, väike sortiment, stabiilne hind, madal kasum) ja efektiivne (stabiilne tarneaeg, suured kogused, suur laoväärtus, kuluefektiivne)AGILE- kiire reageerimisvõime nõudluse muutustele, lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. AGILE ehk paindlik tarneahel. Uuenduslik (ootamatu, palju muutusi, suur sortiment, allahindlused, kõrge kasum) ja reageeriv (paindlikud
Pikaajaline edu saavutatakse eelkõige kliendi rahulolu kaudu. Sihtkulude juhtmine - Tootearenduse keskne küsimus ettevõttes on toote hinna ja kvaliteedi suhe. Otsitakse kulude kokkuhoiu võimalusi efektiivsuse tõstmiseks. See on turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süsteem. Sihtkulud e sihthind defineeritakse läbi kliendi poolt soovitud funktsioonide ja kujundatakse nende aktsepteeritav maksumus turul sel ajahetkel. Kulusäästlik juhtimine - Põhiline idee on luua väärtust ilma raiskamata. Eesmärk on kõik tegevused, mis on väärtuse loomiseks vajalikud, üksteisega ideaalselt kooskõlastada ning vältida liigseid tegevusi ja sellega raiskamist. LOENG VII 1. Mis on äriühingute valitsemine, seleta kellele on seda kõige rohkem vaja, milleks on vaja seda valdkonda uurida? Gerndorf võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust,
Tootlikkuse suurendamise variandid Timmitud tootmine. Timmitud tootmisena käsitletakse enamasti kahte tootmise efektiivse juhtimise süsteemi, mis mõlemad on Jaapani päritolu: x 20 võtme meetod ettevõtte äritegevuse pideva parendamise süsteem, mis koosneb 20st rakenduslikust ja omavahel haakuvast meetodist organisatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks, toodete ja teenuste paremaks, kiiremaks ning odavamaks muutmise kaudu x voog- ehk kulusäästlik tootmine põhisisuks on: o viie S meetodi, täppisajastamise ja kõikehõlmava tulemusliku hoolduse rakendamine o raiskamise vähendamine o pidev muutmine parenemise suunas o süsteemi evitamine terves ettevõttes, kaasates sellesse kõik töötajad o samade ressurssidega rohkem tootmine ehk tootlikkuse kasv. Timmitud tootmise märksõnad on: x väärtus (luuakse tarbimisväärtus, mille ees on klient nõus maksma)
5.3. Tootlikkuse tõstmise meetodid ja variandid Timmitud tootmine. Timmitud tootmisena käsitletakse enamasti kahte tootmise efektiivse juhtimise süsteemi, mis mõlemad on Jaapani päritolu: x 20 võtme meetod ettevõtte äritegevuse pideva parendamise süsteem, mis koosneb 20st rakenduslikust ja omavahel haakuvast meetodist organisatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks, toodete ja teenuste paremaks, kiiremaks ning odavamaks muutmise kaudu x voog- ehk kulusäästlik tootmine põhisisuks on: o viie S meetodi, täppisajastamise ja kõikehõlmava tulemusliku hoolduse rakendamine o raiskamise vähendamine o pidev muutmine parenemise suunas o süsteemi evitamine terves ettevõttes, kaasates sellesse kõik töötajad o samade ressurssidega rohkem tootmine ehk tootlikkuse kasv. Timmitud tootmise märksõnad on: x väärtus (luuakse tarbimisväärtus, mille ees on klient nõus maksma)
Kaubaaluse pöörlemise kiirust saab sujuvalt muuta. Samuti võib pakkija sujuvalt muuta kilerulli liikumise kiirust üles-alla suunas. Pakkelindiga pakkimise seade Kauba kinnitamine aluse külge pakkelindi abil on väikese materjalikulu tõttu suhteliselt kulusäästlik pakkimisviis. Sellise pakkimisviisi peamine puudus on olnud liialt suur ajakulu – pakkelindi viimine aluse põhja alt läbi, pingutamine ja lindi otste klambriga kinnitamine. Aja säästmiseks on hakatud tootma spetsiaalset seadet, mis on suuteline viima pakkelindi
annaabi.ee 
