Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kulusäästlik mõtlemine (Lean thinking)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulusäästliku, lean, klient, toyota, jones, väärtusahel, organisatsioon, ibid, mõtteviisi, printsiipi, väärtusahela, thinking, ford, tootmissüsteem, five, voog, raiskamine, tint, tootmissüsteemi, mõtlemisel, taheta, organisatsioonid, ettevõtetes, fordi, lõpptarbija, ents, vigade, henry, production, ajakulu, nõudlusele, liin, machineJuhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8 Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid.................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................
Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8 1.3.1 Nike ...........................................................................................................................8 1.3.2 Intel .......................................................................................................
järgi. 11. Tarneahela juhtimine – tarneahela juhtimise erinevad strateegiad, milleks midagi kasutada? Tarneahela juhtimine on omavahel üles- ja allapoole seotud organisatsioonide juhtimine läbi protsessi, mis toodab väärtust lõpptarbijale toodete ja teenustega. Tarneahela haldamine on seotud informatsiooni liikumise ning toodete ja teenuste vooluga. Enamlevinud tarneahela strateegiad: LEAN – nõudlus on stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment on stabiilne ning ei ole väga lai, sisaldab vähe muudatusi, tarneajad ja hind on stabiilne. LEAN ehk kulusäästlik tarneahel. Funktsionaalne (planeeritav, vähe muutusi, väike sortiment, stabiilne hind, madal kasum) ja efektiivne (stabiilne tarneaeg, suured kogused, suur laoväärtus, kuluefektiivne)AGILE- kiire reageerimisvõime nõudluse muutustele, lühikesed tarneajad, lai toodangu sortiment. AGILE ehk
.........17 29.KUIDAS MÕÕDETAKSE KLIENDITEENINDUST (VÄHEMALT 5)?............17 30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?............................................................... 18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?....18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?........................................................ 18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?..
ülesanne juhtimisega, ta peab rajanema kohalikel otsustustel ja osapoolne tegevuse koordineerimisel. Log. Algkontseptsiooni ja kulumõtted 1. püstitada ja olendada strateegilisi prioriteete (strateegiline- kuidas, taktikaline- kellele, ja operatiivne planeerimine) 2. leida kompromissid esmalt eesmärkides ja selle eesmärgi saavutamise vahendites. Kompromiss: klientide kõrget teeninduse taset pakkudes, kaasnevad ka suuremad kulud, mis tomib siis kui klient väärtusyab teenindus taset rohkem kui kulusid. 3. Tuleb käsitleda Log. Süst. Kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku süsteemina 4. analüüsida ja modeleerida log. Funktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajaliku kordamist (raiskamine ei tuleta tarbia käitumist) 5. standartiseerida vahendeid ja seadmeid et lihtsustada hüvitamist ja vähendada kulusid 6
Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %. Terviklik, täpne tellimus saadakse : täpsed tellimused / kõik tellimused%. Vigastamata, kahjustamata tellimused saadakse: veatud tellimused /kõik tellimused%. Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja 70 % vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 10. Selgita trumm-puhver-nöör printsiipi ning millist kasu see lubab tootmisahelas? (4p) DBR on piirangute teooria välja pakutud lahendus: muuda pudelikael võimalikult hästi ennustatavaks ning kontrolli süsteemi töörütmi läbi varude "sisse söötmise" kontrollimise vastavalt pudelikaela jõudlusele. Selle tulemusena tõuseb toodangumaht ressursside muutuseta, väheneb tootmisaeg, väheneb laovaru, areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht.
Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele. Kuna logistikal pole kindlat definitsiooni, siis siin on mõned. Välja valida üks. a) Logistika on materjalivoo ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumine ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. b) Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. c) Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise plaanimine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga
liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3
● Kvalifitseeritud töötaja on töötaja, kellel on antud vajalikud oskused, haridus ja teadmised , et täita ettenähtud tööülesannet selleks etteantud määral ning tagades õige kvaliteedi, tööohutuse. Vajalikud analüüsimeetodid: protsessi kaart, tegevuste kaart, operatsiooni kaart. 9) KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE PÕHITÕED, ALUSED METOODIKAD, MILLEKS SEE HEA ON? ● Oluline on see, et me vaatame ajajoont, millal klient saadab meile tellimuse, millal klient maksab meile raha. Kokkuvõttes tähendab see seda, et me peame eemaldama kõik ülemäärased ja ressurssi raiskavad tegevused. Juhtidena anda inimestele eesmärgid, kuhu me jõuda tahame – pikaajalised eesmärgid. Ületootmine on ka üks raiskamise viise. Tootmine tuleb seisata, kui on avastatud kvaliteedi probleemid. Kvaliteetse toodangu saamiseks peavad olema standardid. Oluline koht on
protsesside parendamisele. o Töömeetodi analüüs – süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks, et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod o Tööaja mõõtmine - erinevate tehnikate rakendamine selleks, et määrata aeg, mille jooksul kvalifitseeritud töötaja on võimeline sooritama tööd vastavalt etteantud eesmärkidele. 4) Kulusäästliku mõtlemise põhimõtted ja alused, metoodika Oluline on see, et me vaatame ajajoont, millal klient saadab meile tellimuse, millal klient maksab meile raha. Kokkuvõttes tähendab see seda, et me peame eemaldama kõik ülemäärased ja ressurssi raiskavad tegevused. Juhtidena anda inimestele eesmärgid, kuhu me jõuda tahame – pikaajalised eesmärgid. Ületootmine on ka üks raiskamise viise. Tootmine tuleb seisata, kui on avastatud kvaliteedi probleemid. Kvaliteetse toodangu saamiseks peavad
finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
-- Integratsioon (süsteemsus) tarneahelas - osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonna sees, osakondade vahel kui ka ettevõtete vahel tarneahelas. Läbi integratsiooni tarneahelas on võimalik kas paremini maksimeerida efektiivsust või suurendada lõppkliendi saadavat väärtust. 4 etappi, kus on erinev osalus juhtidel erinevates protsessides. Lk 76 joonis Vertikaalne integratsioon - Tootmisahela omamine ühe ettevõtte poolt. Selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. (Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine Kiisler ptk 3 väärtus logistikas lk 79, 83-95, 100-112 Märksõnad: 3 tüüpi väärtus, kulu eelis, eristumise eelis lk83, eristumine
Olulise info kadumine ebaolulise alla; Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus. Tulemus: madalam konkurentsivõime Integratsioon tarneahelas- Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonna sees, osakondade vahel kui ka ettevõtete vahel tarneahelas. Läbi integratsiooni tarneahelas on võimalik kas paremini maksimeerida efektiivsust või suurendada lõppkliendi saadavat väärtust. Vertikaalne integratsioon- selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. 2. Logistika - aja ja koha kasulikkus
6) pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; 7) pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused; 8) korje; 9) kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine; 10) maksmise lihtsus. 13) Laienenud toote kontseptsioon lk 88-89 Terviklikus turunduses ei piisa ainult tootest endast, sest toodet on lihtne konkurentidel kopeerida. Lainendatud toote kontseptioon väidab, et klient ei osta mitte ainult toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. Kliendi kasu koosneb toote omadustest ja neile liidetud lisandväärtusest. 14) Porteri väärtusahel lk 89-93 Porteri väärtusahel jagab ettevõtte tegevused omavahel sõltuvateks. Porteri teooria aluseks on
parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse ning minimaalsete varude juures, põhimõtet toimetada õiged materjalid õigel ajal õigesse kohta. 2) LEAN LEAN ehk säästlikkuse põhimõte. Samatähenduslik JIT põhimõttega, kus toodetakse õigeks ajaks õigel ajal. Kasutatakse palju vähem ressursse (ruumi, varusid, tööjõudu, aega jne.), kui tavalises masstootmises. 3) KANBAN KANBAN on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks. KANBANI eelisteks on:
fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtted arvavad, et neil on juba terviklik ja väga hästi toimiv süsteem, täpselt selliste ettevõtetega olen ka mina kokku puutunud. Samuti polnud ma eelnevalt LEAN metoodikaga kokku puutunud, kuid täna mõistan, et see on tegelikut väga oluline juhtimismehhanism. Juhtimine on struktureeritud ja teadlik tegevus, millega püütakse inimeste ja tegevuste kaudu kujundada organisatsiooni siseseid ja väliseid suhteid - arendada organisatsiooni teadmisi ja oskuseid, mõjutada ja motiveerida kokku puutuvaid inimesi, saavutamaks organisatsioonile püstitatud eesmärke (Kase, 2014, 18). Paratamatu on see, et kliendid
Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja 11. Lükkamismeetodi põhi märksõnad. ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli *jaotuse eri staadiumites on palju ladusid *iga eelnev aste lükkab protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. järgmise astme laod kaupa täis; sunnib müüma *Ladudes rikneb ja 3. Mis on logistilise strateegia põhieesmärk? vananeb tooteid *Log keti juhtimine toimub ostmise ja müümise
firmade vahel. 8. Ideaalis on klienditeenindus ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille eesmärgiks klientide tellimuste täitmine ja kaupade kohaletoimetamine neid rahuldaval moel ja ajal koos kliendile vajalikuks osutuvate lisateenustega, eesmärgiga lisada kaupadele väärtust ning saavutada kliendi rahulolu ja ettevõtte ärieesmärkide täitumine. 9. Ostustrateegia peab peegeldama tarneahela strateegiat, kuidas ostab klient, samamoodi tuleb osta ka tarnijailt. Kui teatakse, kuidas klient ostab, peab teenindama teda ,,hanke suunas". Kui kliendid ostavad agiilselt, peab ka ostutegevuse ehitama üles agiilselt. Vastasel korral võivad tekkida suured puhvervarud. Keeruline on sünkroniseerida nõudlust ja pakkumist. Kui maailm on siirdumas tarnetega agiilsesse tsooni, siis ei ole enam abi LEAN tehnikatest. Sattudes kaootilisse tsooni, pole enam abi ka agiilsetest tehnikatest. 10
19. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest. Keeruline sisendpool väga suur arv materjale, nt lennukitööstus, ei vaja ladu, pakendamist. Keerulise sisendpoolega tootmise näiteks on lennukitööstus. Lennuki valmistamiseks kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida on tootnud sajad tarnijad/müüjad. Kui lennuk on valmis ja katsetatud, siis sõidab tootja sellega kliendi juurde. Klient on lennuki tellinud 2-3 aastat varem. Ei vajata ladusid, ei spetsiaalset transpordikorraldust ega pakkimist. Sisendpool aga, vastupidi, vajab detailset tööplaani, koordineerimist ja erinevused tellimuste täitmisel on suur logistiline väljakutse. Ka autotootjad, kes kasutavad 12 000-13 000 eri detaili, sobivad sellesse gruppi. Keeruline väljundpool. Siia kuuluvad keemiakompaniid. Sisendmaterjale, nagu toorõli, soolvesi ja teised toormaterjalid, on piiratud arv
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest
24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27. Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. 28. Lean- juhtimine (lean,5S) 29. Lean tootmise kõige fundamentaalsemaks alustõeks on asjaolu, et tootmises on suures plaanis kahte liiki tegevusi: neid, mis lisavad väärtust ja neid, mis ei lisa. Viimaseid nimetatakse raiskamisteks, mida on 7-t erinevat liiki. Tootmise efektiivsus sõltub raiskamiste osatähtsusest kogu tootmise ajas ja tootmise arendamise kõige kõrgem eesmärk on raiskamiste vähendamine. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, tehnikaid ja võtteid. 30
Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab seetõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Toor- All- Tootjad Hulgimüüjad Jaemüügi- Tarbija- aine- hankijad ettevõtted turg tootjad Joonis1.2. Kaubavoog tooraine tarnijalt lõpptarbijani tootja nägemus Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustub nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu- ja müügiturgude suhtes väga erinevaid lähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma
kindla ajavahemiku jooksul võimalik valmistada, kui kõiki põhivahendeid ja efektiivset tööajafondi maksimaalselt kasutatakse ning tootmine ja töö on eeskujulikult korraldatud. Tootmisvõimsuse arvutamist alustatakse seadmetest, seadmerühmadest ja töökohtades. Pärast seadmete ja seadmerühmade tootmisvõimsuse arvutamist tehakse kindlaks tootmisallüksuste ja lõpuks tööstusettevõtte tootmisvõimsus. 3. Varude mudelid ja väärtusahel 3.1. Väärtusahela mõiste ja vajadus Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 3.2. Varud kui tähtsam väärtusahela komponent Varud on kaubaliikide ja artiklite kogu, mida x hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
toote kasutajad või muud sihtgrupid. Tarneahela juhtimine koos suhteturundusega asetab tarneahela sotsiaalsesse keskkonda. Logistika ja tarneahel: Logistika ülesanne on kavandada ja kontrollida nii ettevõtetes kui ettevõtete vahel toimuvat tegevust. Logistika ühendab hanke tootmise ja jaotamise, ning analüüsib seda mitmesuguste tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjustagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse, kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu
Väärtusahela ja tarneahela vahe? Tarneahel näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Väärtusahel kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates? Viimase kümnendi edusammud IT-s ning elektroonilise kaubanduse arengus on pakkunud ettevõtetele võimalust pääseda uutele turgudele, piltlikult paremini siduda tarneahelas olevaid ettevõtteid omavahel ning optimeerida erinevaid äriprotsesse. Teiste sõnadega on tehnoloogia areng võimaldanud paralleelselt parandada klienditeeninduse taset ning alandada kulusid tarneahelas.
kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudlustele ning kasutada efektiivsemalt tarneketis osalejate vahendeid. Tegemist on süsteemiga, mis rõhub pigem informatsioonile kui laovarudele klientide nõudluse rahuldamisel. QR süsteemide rakendamise eeltingimuseks on tarneketi liikmete valmisolek jagada omavahel müügiinfot ning seda võimaldava ühise IT süsteemi olemasolu. Ühtsete ribakoodide kasutamine. VMI - tarnija poolt juhitud laoseis kliendi pindadel. Klient tarnetellimusi ei esita. Tarnija teeb laoseisu täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes müügi või kasutusinfost, prognoosides mõnikord iseseisvalt ka nõudlust tulevikus. Kliendid tasuvad tarnijale alles siis, kui see on maha müüdud. Nt. K-MART annab tarnijatele kasutada oma müügipinda. Plussid: 1. tarneahelas vähenevad kulud, kasvab klienditeeninduse tase 2. märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine 3
Protsessi tüüp – kuidas me ehitame protsessi nii, et ta tarniks meie teenust klientidele? Paigutuse disain – kuidas me korraldame meie seadmete ja inimeste füüsilist paigutust? Ruumide disain – mis on meie tootmistegevuste parim asukoht? Protsessi tehnoloogia – millist rolli peab omama tehnoloogia materjalide muutmisel operatsiooni süsteemis? Toodete ja teenuste disain – milliseid tooteid ja teenuseid peab meie organisatsioon tegema? Töö disain – kuidas me motiveerime oma töötajaid? Planeerimine ja kontroll – kuidas me kasutame oma töötajaid iga päev? Võimsuse juhtimine – kuidas me kindlustame seda, et meie tooted ja teenused on kindlasti võimalikud meie klientidele? Laovarude juhtimine – kuidas me saame jälgida oma laoväärtust? TTK ja IS – milliseid IT tööriistu kasutada TTKs?
Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging business models in particular, Lean Construction (LC) and Building Information Modelling (BIM), as well as an integration of these two.
Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. • Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust • Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: • Minimaalne nõutav varu • Maksimaalne lubatav varu • Võimalikud tagasiostukokkulepped • Tarneahel töötab efektiivsemalt, nt piitsaefekti on vähem • Tarnijal on täielik ligipääs vajalikule infole, klient peab olema valmis infot jagama, enamasti kasutatakse spetsiaalselt disainitud tarkvara, mille juurutamine võtab aega ja võib nõuda olulist investeeringut. • Töötajate kaasamine, koolitamine, selgitamine Puudused: osapooled ei oska tehnoloogiat kasutada tarnija vahetamine on raskendatud usalduse probleemid 22. Konsignatsioonilao põhimõte (consignment inventory) Tegu on VMI eritüübiga
Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. · Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust · Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: · Minimaalne nõutav varu · Maksimaalne lubatav varu · Võimalikud tagasiostukokkulepped · Tarneahel töötab efektiivsemalt, nt piitsaefekti on vähem · Tarnijal on täielik ligipääs vajalikule infole, klient peab olema valmis infot jagama, enamasti kasutatakse spetsiaalselt disainitud tarkvara, mille juurutamine võtab aega ja võib nõuda olulist investeeringut. · Töötajate kaasamine, koolitamine, selgitamine Puudused: · osapooled ei oska tehnoloogiat kasutada · tarnija vahetamine on raskendatud · usalduse probleemid 22. Konsignatsioonilao põhimõte (consignment inventory) Tegu on VMI eritüübiga
protsessi laboratooriume, simulatsioonid ja võrdlusanalüüse, testitakse hüpoteeside. Kontrollimise faasis lõpetatakse projekt ning antakse selle tulemused (näiteks uuendatud tegevusjuhised) üle protsessi omanikule. Tuuakse välja, mida on vaja teha tulevikus probleemi vältimiseks. Plaanide uuendamine, ohjekaartide kasutamine, protsessi veakindlamaks muutmine, tegevusstandardite väljatöötamine jms. Projekti lõpetamiseks: > Panna kirja ideed, kus organisatsioon saaks kasutada projekti käigus õpitut. > Informeerida organisatsiooni siseselt ja väliselt mida tehti ja kuidas lahenes. > Tähistada projekti lõppu. Projekti viimaseks tegevuseks on rahalise/ ärilise mõju hindamine finantsinimeste ja juhtkonna poolt paar kuud peale reaalsete parendustegevuste lõppu. 1.5. Lean ja Kuus Sigmat Lean väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine on osa kuuest sigmast. Väärtust
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
annaabi.ee 
