Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuluarvestus ja Eelarvestamine Eksamiks kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuluarvestus, finants, kapital, lisakulud, omakapital, kuluobjekt, kulusid, järg, kohustis, organisatsioon, klient, otsekulud, tellimust, arvestust, väljaminek, finantsaruanne, töötaja, kaudkulud, tegevusega, tellimuspõhine, protsessipõhine, tootmiskulud, activity, tegevuskäitur, remondi, tsehhi, finantsarvestus, majandusaasta, finantsisKulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient
оборотная прибыль увеличится в 2,92 раза, а чистая оборотная прибыль в 3,58 раза. SISSEJUHATUS Tänapäeval toimuvad kiired muutused inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises nii eraelus kui ka majanduskeskkonnas. Mõned aastad tagasi piisas kulude õigesti ja õiglasest arvestusest, tänapäeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes kulude arvestusele unustatakse peamine, miks kulusid arvestatakse. (Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud
Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. 2 Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemust (näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK?
............................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus................................................................................................................8 1.2.Lepingu kuluarvestus.................................................................................................................. 9 1.3.Partii kuluarvestus..................................................................................................................... 10 1.4.Projekti kuluarvestus.................................................................
..................................................................................13 Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20 Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine
8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
*Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja:
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid.
on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus .......................................................................................................
e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
(s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, 4 o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? Ärimudeli kavandamine: • Loovus ja ratsionaalsus • Loovus: KELLELE? MIDA? • Ratsionaalsus: KUIDAS? • KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood?
· Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega.
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks.
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks.
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt. Nt 1250k kulud kokku firmal, 250k tahaks kasumit saada, seega kogutulu peab olema 1500k. Seda arvutatakse aga erinevate kulude pealt. Nt kogukuludega võrreldes (1500-1250)/1250= 20%. St 20% on hinnalisandimäär. Aga kui nt esmaskulud (Põhimaterjal ja põhitööliste palk) on 600k, siis (1500- 600)/600=150%. Ennetus kulud Takseerimiskulud Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud
3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,: Põhimaterjal 120 Põhitööliste palk 30 Tootmise muutuvad lisakulud 40 Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud
1. MAJANDUSARVESTUS MAJANDUSARVESTUS Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) Financial accounting Maksude arvestus tihedalt seotud raamatupidamise arvestusega Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning Siseaudit jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute õigsust, juhtimisotsuste õigsust, seadustest
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e. omakapitali tulusus näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe euro kohta. Omakapitali rentaablus iseloomustab firma efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis iga firma põhieesmärk. ROE = ( Puhaskasum / Omakapital ) * 100 13. Rahavoo aruande analüüs mudelitega Äritegevuse rahakäive on kogu ettevõtte rahakäibe võtmenäitaja. Enamus raha laekub ettevõtte äritegevusest. Investeerimisele on iseloomulik negatiivne rahajäägi muutus, kuna enamik ettevõtteid põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakäibest näeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei. Rahavoogude
- Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine. Omahinna arvutamiseks on vaja tehajärgmised otsused:
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.
annaabi.ee 
