1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)
Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
- vaimne tegevus - kunstiline tegevus etc Kultuurisituatsiooni komponendid - osalejad (saatja, vastuvõtja jne) - olukord (aeg, ruum jne) - tekst - keel - tegevus - kanal ja meedium - valdkond (teema) - eesmärgid (Tiit Hennoste) Kirjandus ja naaberalad - kirjandus, rahvaluule ja mütoloogia - kirjandus ja teised kunstid o muusika o teater, film o kujutav kunst o uus meedia kunstis etc - kirjandus ja teised (loomulike) keeltega seotud tegevusalad o ajakirjandus ja/või kriitika o teadus o ajalooalane dokumentaalkirjandus etc Guillaume Apollinaire) (la cravete) 7. SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk?
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes
sajandi teisel poolel Saksamaal Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne.
pm on vahel vaja ja võimalik rikkuda selleks, et saavutada eesmärki. kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki?
Tekste on väga erinevaid liike: majad, linnad, tants. Kultuuri praktikad: tegevused, milles inimene kultuurikandjana on alati hõivatud. Peaaegu kõik, mida teeme, on nimetatav praktikaks. Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja tõlgendatakse tähendusi, mis on kultuurilise tegevuse eeldus ja tunnus. Võime rääkida erinevatest praktikatest, mis meie igapäevases elus on, mis toimuvad reeglite järgi, millest osalejad on teadlikud. · Rituaalid, kombed, ühistegevused, suhtlusskriptid. Ilmneb, et tekstidel, mis on osalejatest sõltumatud ja praktikatel, mis on olemas ainult siis, kui osalejad neid teostavad, on palju erijooni, kuid ka samasusi. Tekstide levitamine oleks võimatu ilma praktikateta. · Praktikad loovad ja levitavad tekste · Tekstid hoiavad praktikaid elus: nt. tseremooniate reeglistikud, tekstide kaudu võidakse praktikaid edasi anda, levitada ühest kultuuri keskkonnast teise. Toetav suhe nende vahel.
kultuurisõltelisuse probleemi nii: kui filosoofia on ajalooliselt konkreetse kultuuri saavutus, mis kuulub ühe rahva “vaimu” juurde, siis kuidas on võimalik jõuda üldkehtivate tõdedeni (mida muidu filosoofia taotleb), mis kehtiksid mitte ainult ühes kultuuris ja ühel ajastul, vaid oleks üldinimlik. 6 Ameerika filosoof Richard Rorty (1831— 2007) on sõnastanud selle küsimuse keelelise relativismi kontekstis: kui keel on ajalooliselt sattumuslik, siis kuidas saavad keeleliselt väljendatud seisukohad olla üldkehtivad väljaspool (selle tõe väljendamiseks kasutatud) keelt? 13. Mida peab Gottfried Herder silmas mõistega „rahva vaim“ ja kuidas see on mõjutanud kultuuri mõistet? [Kultuurifilosoofia, lk 54] Rahva vaimu all pidas G
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida,
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul:
Peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? Kirjanduse ajalugu saab kirjeldada läbi märksõnade variatiivsus (ajalooline muutumine = areng), kirjanduse olemust aga
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas
, enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’ - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. 4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega;
TUMEDAKS AJAKS( 1100-800eKR). 3)Arhailine periood 8-6 saj. eKR: Kreeka kultuuri kõige levinum märk on Kreeka mütoloogia. Pärineb Miinose-Mükeene ajastust. Keeruline mütoloogia, koosneb paljudest tegelastest, väikestest juttudest, mitmetahuline. Jumalate Olympos- peajumal Zeus, veejumal Poseidon, allmaajumal Hades. Müütilised olendid nümfid jne. Hilisem Kreeka kirjandus sünnib mütoloogia pinnal. Kultuur arenes välja 2 keskuse väljas Ateena ja Sparta. Areneb välja Kreeka teater. 4) Klassikaline periood 5-4saj. eKR : Linnriikide Ateena ja Sparta õitseng. Sparta- militaarse iseloomuga linn, Ateena- erines Spartast, sest seal oli avatud ja demokraatlik olustik. Kreeka kultuuri kõrgperiood. Tegemist otseselt Lääne tsivilisatsiooni algusega, millest saab hilisema kultuuri eeskuju. Sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne vana vs uus kultuuriajalugu: vana:meetodid ja objektid - tähtsuse järjekord - poliitika, pärast valitsemine ja viimane kunst - ajaloo õpikud valitsejad muudavad midagi, mitte kultuuri - domineeriv arusaam kultuuriajaloost: kõik on oluline, mitte ainult poliitika, vaid ka kultuur kultaja: vana kultaja - objekti keskne, mida saab uurida, on lahus (koolis) “Vana kultuuriajalugu” on ennekõike nn. kaunite kunstide ja teaduste ajalugu. uus: isoleeritud sektoriteks kultuuri jaotamine on vale, peavad olema seostatud tervikud, sisemist jaotamist ei ole. ajalugu kui tervikut saab vaadata eri nurkadelt. kindel
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis
toimuda ja on võimalik ka tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Sest ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad kõnelevad värssides või värssideta, vaid selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. Hiljem on mõjukas olnud Aristotelese rõhutatud katarsis. Platon leiab, et igasugune kujutav kunst püüab tekitada mingisugust nähtavat või tunnetatavat tulemust ja esitada seda kui tõde. Kui mingid jäljendused on tehtud väga veenvalt, siis inimene hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam mõistust ja on kunstiliste vahenditega manipuleeritav. Rõhutab kunsti kasvatuslikku funktsiooni. Jäljendav kunstiteos kui varju vari. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
